Reedel jõustub isikuandmete kaitse üldmäärus

23.05.2018 Reedel, 25. mail, jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus, mis loob ühtsed reeglid isikuandmete töötlemiseks, aitab tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja elavdada digitaalmajandust. Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitab, et ärevus, mida saabuvad muudatused on tekitanud, on asjatu. „Ütlen selgelt – andmekaitse aluspõhimõtted jäävad samaks. Tavaliste inimeste jaoks väga palju ei muutu. Inimestel on lihtsalt tulevikus suurem kontroll oma andmete kasutamise kohta, sest kõik isikuandmeid töötlevad asutused peavad andma lihtsas ja arusaadavas keeles inimesele teada, mida nad täpsemalt tema isikuandmetega teevad. See, kas inimene lepingu läbi loeb ja sellega nõus on või ei ole, jääb inimese enda otsustada,“ ütles justiitsminister. Reinsalu pöörab tähelepanu sellele, et eriti oluline on see, et laste isikuandmete töötlemisel peab kogu teave olema eriti selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja pandud. Andmekaitse üldmääruse järgi peab laps olema vähemalt 13-aastane, et tema isikuandmeid saaks töödelda infoühiskonna teenuse pakkumisel. Eriline kaitse rakendub laste isikuandmete kasutamisel turunduse eesmärgil või sotsiaalmeediakonto loomisel, samuti laste isikuandmete kogumisel otse lastele pakutavate teenuste kasutamise puhul. Andmekaitse reform puudutab kõiki asutusi ja ettevõtteid, kes eriliiki isikuandmetega kokku puutuvad – alates riigi- ja tervishoiuasutustest, lõpetades pankade, sideettevõtete ja väikefirmadega. Organisatsioonid peavad tarbijatele andma väga selgelt teada, miks nad inimeste andmeid koguvad, kes neid andmeid kasutavad ja milliste kolmandate osapooltega neid andmeid jagatakse. Tarbija nõusolek peab edaspidi olema selge ja andmetöötlus läbipaistev. Seega ei ole tulevikus lubatud eeltäidetud kastikeste ega vaikimisi nõusolekute kasutamine. „Üldmääruse üheks eesmärgiks on juurutada ettevõtetes ja asutustes riskipõhist lähenemist – mida tundlikum on andmetöötlus, seda rangemad on reeglid. Ettevõtjad, kes koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad oma töökorralduse ja andmetöötlusprotsessid läbi mõtlema. Ka andmete liigutamisel ühest riigist teise tuleb hinnata, kas tegevus on andmekaitsepõhimõtetega kooskõlas,“ selgitas Reinsalu. Euroopa Liit austab iga liikmesriigi põhifunktsioone, näiteks avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist, mistõttu neis valdkondades jääb isikuandmete kaitse reguleerimine iga liikmesriigi pädevusse. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega viiakse lähiajal andmekaitse üldmäärusega vastavusse 130 õigusakti. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eesti keelde tõlgitud standard juhendab altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi sisseseadmist

22.05.2018 Eesti Standardikeskus tõlkis eesti keelde uue ISO standardi ja kasutusjuhised, mis täpsustab nõudeid ja juhendab altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi sisseseadmist, elluviimist ja toimivana hoidmist. „Tõlgitud standard on heaks korruptsiooni ennetuse tööriistaks kõikidele organisatsioonidele –standard aitab luua läbipaistvat ja ausat organisatsioonikultuuri ning seab miinimumnõuded altkäemaksuvastase poliitika rakendamiseks organisatsioonis,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. „Kui mõelda sellele, et järjest enam tarbijaid ja kliente huvitab organisatsioonide vastutustundlik käitumine, mille üheks osaks on ka korruptsiooni ennetus, siis on standardist kasu organisatsiooni läbilöögivõime seisukohalt. Sellega näidatakse nii partneritele kui klientidele, et organisatsiooni huvitab aus äri ja on end altkäemaksu vastu kaitsnud,“ selgitas Mari-Liis Sööt. „Eestis on küll veel vähe ettevõtteid, kes on selle standardiga liitunud – see oli seni kättesaadav ka inglise keeles, ent mujal maailmas on juba näiteid küll. Võtame kasvõi prantslaste transpordiettevõtte Alstomi või itaallaste energiafirma ENI, aga liituda plaanijaid on veelgi,“ tõi Sööt näiteks. Eesti Energia on üks neist kohalikest ettevõtetest, kes on standardiga juba liitunud. „Arvestades Eesti Energia kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame olulist tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Korruptsiooni kui ühe pettuse liigi puhul on suund eelkõige ennetavate meetmete osakaalu ning tõhususe suurendamisele. Selleks oleme kehtestanud eetikakoodeksi, rahvusvahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted, teeme koostööd õiguskaitseorganitega ning viime läbi info- ja koolitusprogramme nii korruptsiooni ennetamisest kui ka pettuseriski juhtimisest laiemalt. Pettuste, sh korruptsiooni osas kehtib kontsernis nulltolerants. Sel põhjusel on meil kavas taotleda ka ISO 37001 sertifikaati, toetamaks täiendavalt eetilist äritegevust kontsernis," räägib Eesti Energia riskijuhtimise ja siseauditi teenistuse juht Erik Štarkov. Standard esitab juhtimissüsteemi nõudeid ja annab juhiseid, mille eesmärk on aidata organisatsioonil altkäemaksu ennetada, tuvastada ja juhtumitele reageerida, olles vastavuses õigusaktidega. Ühtlasi täpsustab see, millised on organisatsioon juhtpõhimõtteid ja ohjemeetmeid, mis on mõistlikud ja proportsionaalsed altkäemaksuriskide kohaselt, millega organisatsioon silmitsi seisab. ISO (International Organization for Standardization) on ülemaailmne rahvuslike standardimisorganisatsioonide (ISO rahvuslike liikmesorganisatsioonide) föderatsioon. Standardit Altkäemaksuvastased juhtimissüsteemid on võimalik enda organisatsioonile osta Eesti Standardikeskuse veebilehelt. Uue standardiga seoses plaanib Eesti Standardikeskus septembris läbi viia koolituse, mille tuleb täpsemat infot jälgida Standardikeskuse veebilehelt. Standardi tõlke koostamise ettepaneku esitas justiitsministeerium ja selle tõlkimise korraldas Eesti Standardikeskus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Vägivallaennetuse auhinnaga tunnustati 18 inimest

16.05.2018 Täna tunnustasid vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Urmas Reinsalu taas tublisid inimesi ja asutusi, kes on andnud oma olulise panuse vägivalla ennetusse. „Me elame Eestis, kus iga kümnes kuritegu on perevägivallakuritegu – see on ligi 10 protsenti kõikidest kuritegudest ja rohkem kui pooled neist on omakorda teod, mis on seotud praeguse või endise paarisuhtega. Vägivald pole mingi pere siseasi, vaid meie ühiskonna probleem. Tänane auhind tunnustab neid, kes teevad iga päev tööd selle nimel, et meil oleks vähem möödavaatamist ja rohkem märkamist. Kes soovib, võib probleemile panna ka hinnasildi: tagasihoidliku arvestuse kohaselt maksab perevägivald Eesti riigile igal aastal üle 100 miljoni euro,“ märkis president Kersti Kaljulaid. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on oluline vägivalda märgata ja astuda aktiivselt samme, et ohver ei jääks üksi. „Eesti ühiskonnas on oluline korduvvägivallatsejate tugevam mõjutamine. Eriti jäigalt tuleb suhtuda kalduvuslikkesse seksuaalkurjategijatesse,“ rõhutas Reinsalu. „Saatsime möödunud nädalal kooskõlastusringile kriminaalmenetluse reformi, mis aitab märkimisväärselt kaasa vägivallale kiiremaks ja tõhusamaks reageerimiseks. Näiteks loome menetlejatele oluliselt avarama valiku tööriistu sekkumiseks, laiendades tõkendite kataloogi. Selge on see, et vägivallakuriteole, eriti korduvale vägivallale, peab sekkuma kiirelt. Siin ootan suuremat aktiivsust ning koostööd ka riigiasutustelt. Hea näide sellest on Pärnu lähisuhtevägivalla pilootprojekti meeskond, kelle töö ka täna tunnustatud sai.“ 2017. aasta sügisel algas Pärnu linnas lähisuhtevägivalla projekt, et 3-4 kuu jooksul jälgida perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tegevust ja koostööd ning katsetada uusi lahendusi. Loodud süsteemne rollijaotus ja selge tööstruktuur aitasid tublisti kaasa perevägivalla ohvrite paremale kohtlemisele Pärnus ning projekti algatanud ministeeriumid said mõtteainet, kuidas viia Pärnust saadud uuenduslik kogemus edasi üle Eesti. Tunnustame vaprat ja koostöötahtelist meeskonda, kuhu kuulusid Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnast Üllar Kütt, Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnast Gardi Anderson, ohvriabi lääne piirkonnast Reelika Ruubel ja kriisitelefoni juurest Anne Jegorova, Pärnu naiste tugikeskusest Margo Orupõld, Pärnu linna lastekaitseosakonnast Irene Peterson ning Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnast Jaanika Hein.Iris Pettai töö sisuks on uurida lähisuhtevägivalda läbi filosoofiliste ja sotsioloogiliste vaatenurkade. Iris paneb tänuväärsele tööle ka ise käed külge ning oma teaduslike uurimistöödele tuginedes on ta loonud uusi tööriistu, olgu nendeks siis koolitused, infolehed politseile või Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrantidele samateemaline õppeprogramm. Iris on aidanud välja arvutada selle, mis maksab Eesti riigile perevägivald. Kunstnik Flo Kasearu annab värvi ja uut hingamist naistele, kel on oma vägivallakogemus. Ta pöörab tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele Eesti ühiskonnas läbi kunsti võimaluste. Tema perfomance „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“ tõi lavale Pärnu naiste tugikeskuses varju otsinud naiste kohtulood nende endi esitluses. Flo Kasearu on oma uudsete algatuste, tegevuste ja suhtumisega muutnud paljude inimeste elu ning andnud paljudele oskuse näha abivajajat ning abivajajale oskuse näha enda tugevusi ning uusi võimalusi.SA Kiusamisvaba Kool levitab 2012. aastast Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa. Neis koolides, kus KiVa programm moodustab püsiva osa kooli kiusamisvastasest tööst, saame täna rääkida kiusamiskäitumise vähenemisest. KiVa kaudu luuakse kooli keskkond, kus kiusamisel kohta ei ole ja kiusamisejuhtumid saavad adekvaatse reaktsiooni. Kui laps näeb perevägivalda pealt või on ise kannatanuks, aitavad teda Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi noorsoo- ja piirkonnapolitseinikud, kes hoolivad sellest, et kodudes vägivalla toimumisele järgnevad konkreetsed osapoolte-vahelised kokkulepped ning et neis kodudes midagi muutub. Nende tööks on vägivallajuhtumite järgsed kontrollid ja vajadusel kogu tugisüsteemi ülesehitamine. Tunnustuse pälvisid Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi liikmed Uudo Sepa, Vitali Matvejev, Õnne Merilo, Laura Metsallik, Hendrik Mikson, Sille Roosimaa, Karin Sirp ja Tiit Toomepuu. Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale 40 kandidaati. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu õiguskeelepäeval: selge õiguskeel on hea õigusloome lahutamatu osa

16.05.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu toonitas täna 25. korda peetaval õiguskeelepäeval, et õigusriigis peavad seadused olema loodud dialoogis sihtrühmaga ning olema sõnastatud nii, et inimesed neid mõistaksid. „Keel on võimas tööriist. Õiguskeel peaks peale korrektsuse olema ka arusaadav. Selge, täpne ja võimalikult lihtne õiguskeel on hea õigusloome põhimõtte lahutamatu osa. Eesti õiguskeelel on pikk ja kirju ajalugu, vaadates tagasi aastasse 1535, mil sõdurivanne saksa keelest eesti keelde tõlgiti. Teistel keeltel on eesti õiguskeele kujunemisele olnud ajalooliselt suur mõju,“ rääkis justiitsminister oma Põhja- ja Baltimaade kolleegidele. Urmas Reinsalu rõhutas ka, et justiitsministeeriumil on õigusloome koordineerijana oluline roll õiguskeele kvaliteedi tagamisel. „Meil on selleks mitmeid tööriistu juba olemas. Võtsime 2011. aastal esmakordselt Riigikogus vastu õiguspoliitika arengusuunad, mida hetkel uuendame. 2012. aastal võtsime vastu hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning 2015. aastal õigusloome mahu vähendamise kava,“ märkis Reinsalu. „Õiguspoliitika pikaajaliseks selgeks eesmärgiks on see, et seadused oleksid arusaadavad kõikidele õiguskaitsesüsteemiga kokku puutuvatele inimestele. Mullu valminud kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgus, et ohvrid ei mõista oma õigusi just nimelt seetõttu, et nad ei saa aru juriidilisest keelekasutusest. See peab muutuma,“ kinnitas Reinsalu. Et veenduda teksti arusaadavuses juba õigusloomeprotsessi ajal, peaks justiitsministri sõnul selle käigus tekstide arusaadavust kasutajate peal testima. Samuti peab õigusloome korraldus tervikuna kvaliteetse õiguse loomist toetama. Seetõttu on oluline õigusloomejuristide, aga ka laiemalt ametnikkonna ja tippjuhtide keelekoolitus ning tihe koostöö keeletoimetajate ja õigusloojate vahel kogu õigusloomeprotsessi vältel. Ettepanekud selles osas sisalduvad ka Riigikogu otsuse „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõus, mis möödunud kuu lõpus avalikule arutelule esitati. Õiguskeelepäev sai alguse 26. oktoobril 1995. aastal ning toimus esimesel kahel aastal lausa kaks korda aastas. Esimesel õiguskeelepäeval kiitsid osalenud heaks soovitused, milles rõhutati vajadust taotleda seadustekstide täpsust ja üldarusaadavust ning tehti ettepanekuid selle saavutamiseks. Mitmed neist ettepanekutest on nüüdseks edukalt rakendunud, näiteks soovitati valitsusel teha kõigile soovijaile kättesaadavaks bülletään Õiguskeel, mida praegu tunneme ajakirjana Õiguskeel. Täna tähistame ajakirja Õiguskeel 100. numbri väljaandmist. Ajakirja saab lugeda aadressil http://www.just.ee/23345  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Seadusemuudatus laiendas istungite helisalvestamist ja täpsustas kohtutäiturite põhitasu määrasid ning alampalga arestimist

14.05.2018. Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis näeb ette kohtutäiturite põhitasude määrade põhiseadusega kooskõlla viimise, kohtuistungite helisalvestamise ning võlgniku alampalgast kuni 20% arestimise täpsustamise. Seadusemuudatus näeb ette edaspidi üldjuhul kõikides kohtumenetluse liikides kohtuistungite helisalvestamise, mis senini oli nõutud vaid üldmenetluses lahendatavate kriminaalasjade puhul. „Helisalvestamise laiendamine annab kohtuistungil toimuvast parema ülevaate nii menetlusosaliste kui ka kõrgema astme kohtute vaates ning vähendab sõna sõna vastu peetud vaidlusi kohtuistungil toimunu osas,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Istungi helisalvestis tuleb lisada kohtutoimikule ja menetlusosalistel on nendega õigus tutvuda toimikuga tutvumise reeglite kohaselt. Oluline muudatus puudutab ka võlgniku alampalga või sellest väiksema suurusega sissetulekust kuni 20% arestimist kuus. Kehtiv seadus lubas täituritel toimida nõnda, et mitme võlanõude olemasolul võeti võlgniku alampalga suurusest sissetulekust ära mitu korda 20%, kuniks võlgnikule jäi kätte vaid 140 eurot. „Selline ekslik arusaam sissetuleku vähendamise võimalusest tuli seaduse tekstist selgelt välistada. Seetõttu sõnastati seaduses selgelt, et kõigepealt tuleb alampalgast maha lahutada arvestuslik elatusmiinimum ja alles seejärel saab leida 20%, mis võlgnikult ära saab võtta,“ rääkis Reinsalu. Nii on võlgnik sunnitud jätkuvalt panustama võlausaldaja nõuete rahuldamisse, kuid tema panustamise määr on kehtiva õigusega võrreldes oluliselt väiksem ning kindlasti on isikule tagatud arvestusliku elatusmiinimumi suurune sissetuleku säilitamine. Seadusesse luuakse ka selgem valem mittearestitava miinimumi arvestamiseks siis, kui võlgnikul on ka ülalpeetavad. Kolmanda olulise muudatusena näeb seadus ette ka kohtutäiturite uued tasumäärad, sest selle aasta alguses tunnistas riigikohus kohtutäiturite põhitasu määrad põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellest tulenevalt tõsteti kohtutäituri põhitasu määra väiksemate nõuete puhul ning vähendati oluliselt suuremate nõuete puhul. „Muudatuse eesmärk oli kehtestada põhitasud, mis ühelt poolt arvestaksid ühiskonna majanduslikku seisundit ning teiselt poolt võimaldaksid täiteteenust pakkuda mõistliku tasuga,“ selgitas Reinsalu. Ta lisas, et  kohtutäituri põhitasu määrad peavad olema mõistlikus ulatuses riigilõivumääradest suuremad, sest kohtutäitur peab enda tasudest katma kogu büroopidamisega kaasneva kulu ning peab vastutama isiklikult kogu ametipidamise eest.  Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on leitav SIIT. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Kriminaalhoolduse taastamisest möödus 20 aastat

11.05.2018. Täna, 11. mail tähistab Eesti kriminaalhooldussüsteem 20. tegutsemisaasta täitumist ajast, mil jõustus tänase kriminaalhooldussüsteemi aluseks saanud kriminaalhooldusseadus. „Avalikkuse turvatunne on riigi üks olulisemaid eesmärke. Paljude teiste tublide inimeste seas aitavad turvatunnet luua ka meie kriminaalhooldajad, kes näiteks politsei- või päästetöö kõrval tihti märkamatuks jäävad,“ lausus justiitsminister Urmas Reinsalu. „Siiski on kriminaalhooldajal oluline roll kuritegeliku või halvale teele sattunud inimeste õiguskuulekale teele suunamises,“ lisas ta. „Kui inimene peab oma tegudest aru andma ning ta on pidevas kontaktis kriminaalhooldajaga, on probleemide ilmnemisel lootust õigel ajal neile veel jaole saada,“ selgitas Reinsalu. See eeldab tema sõnul aga kriminaalhooldajate tähelepanelikkust ning oskust inimesi positiivses suunas mõjutada. „Peame tulevikus hea seisma selle eest, et iga kriminaalhooldajad saaks vastava väljaõppe ning tulemuslikuks tööks vajalikud teadmised,“ kõneles Reinsalu. „Iga seaduskuulekale teele suunatud inimene on märgiks sellest, kui tänuväärne on kriminaalhooldaja töö“. Esmaspäevase seisuga on Eestis kokku 4172 kriminaalhooldusalust ning ligi 200 ametnikku, kes hooldusaluste kohustuste täitmist jälgivad. Kriminaalhooldus on üheks vahendiks ühiskonna turvalisemaks muutmisel, teostades järelevalvet kriminaalkorras karistatud inimeste üle, pakkudes samas alternatiivi vanglale. Näiteks kuuluvad kriminaalhoolduse alla inimesed, keda on karistatud tingimisi, aga ka ennetähtaegselt vabastatud vangid, üldkasuliku töö tegijad. Samuti tegeleb kriminaalhooldus elektroonilisele valvele ja karistusjärgsele kontrollile allutatud inimestega. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: laste esindamine menetluses on vastutusrikas töö

11.05.2018. Täna advokatuuri üldkogul peetud tervitussõnavõtus kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu advokatuuri andma oma panust, et Eesti õigussüsteemis oleks tagatud lapsesõbralik õigusemõistmine. „Käesoleva aasta alguses jõustusid mitmed seadusemuudatused, mis aitavad muuta alaealiste õigusrikkumistele reageerimist mõjusamaks ning ennetada laste ja noorte uusi õigusrikkumisi,“ rääkis Reinsalu. „Süüteomenetluse puhul on võimalik alaealisi nüüdsest paindlikumalt kohelda ja kehtestada neile meetmeid alates pereprogrammist ja kannatanu ees vastutuse võtmisest kuni elektroonilise valveni välja,“ tõi ta näiteks. Oma kõnes tõi ta esile ka alaealiste komisjonide kaotamise ja kinniste lasteasutuste regulatsiooni loomise. „Vältimaks vanglaga kaasnevat negatiivset ja stigmatiseerivat mõju, võib kohus alates juulist alaealise vahistamise asemel paigutada ta kinnisesse lasteasutusse,“ sõnas Reinsalu. Tänavu jõustunud seadusemuudatustega anti tõuge ka kohtunike spetsialiseerumisele alaealistega seotud kohtuasjades. „Rõhutan, et lapsesõbraliku õigusemõistmise tagamine eeldab kõigilt alaealistest õigusrikkujate või kannatanutega tegelevatelt spetsialistidelt, politseinikelt, prokuröridelt, kriminaalhooldajatelt, kohtunikelt ja ka kaitsjatelt, eriteadmisi laste õiguste, sobivate küsitlemisvõtete, lastepsühholoogia ning lapsele kohandatud keelekasutuse alal,“ rõhutas Reinsalu. „Laste esindamine või kaitsmine menetluses on vastutusrikas ja eriteadmisi nõudev töö, kus oluline on ka advokatuuri panus. Advokatuur on meile heaks partneriks, et töö alaealistega oleks väärtustatud ja hinnatud ka kolleegide poolt,“ ütles justiitsminister. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Mahukad muudatused kriminaalmenetluses: uued tõkendiliigid ning kiirem digitaalne menetlus

8.05.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusele kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mille eesmärgiks on minna täielikult üle digitaalsele menetlusele, kõrvaldada dubleerivad tegevused menetluse käigus ning mitmekesistada tõkendite valikut. „Kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on aja jooksul lahendatud üksikuid probleeme ja reageeritud Euroopa Liidu õigusest tulenevatele vajadustele ning see on paratamatult muutnud seaduse teksti hüplikuks ja kohati ebasüsteemseks. Rääkimata sellest, et viimase dekaadi jooksul on muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida tänane seadus oluliselt ei arvesta,“ põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu kriminaalmenetluse reformi vajadust. Justiitsministri sõnul on eelnõu näol tegemist revisjoni esimese etapiga, mida ekspertkomisjon mitu aastat ette valmistas. „Eelnõu eesmärk on selge: muuta kriminaalmenetlus võimalikult lihtsaks ja kiireks, samal ajal kahjustamata menetluse eesmärke, ühiskonna ootusi ja menetluses osalevate inimeste õigusi. Just bürokraatiat vältides ja infoühiskonna eeliseid ära kasutades saame kriminaalmenetlust kiirendada,“ toonitas Reinsalu. „Plaan on täielikult üle minna digitaalsele menetlusele ning sealjuures arendada ja menetlejatele välja töötada elektroonilisi tööriistu, mis järgivad tänapäeva andmetöötluse põhimõtteid.“ Eelnõuga kõrvaldatakse nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. „Näiteks kui tõend on juba elektroonses vormis, heli- või videosalvestusena, ei peaks selle sisu eraldi protokollis ümber kirjutama. Tänapäeval saab menetluse kulu ja aega kokku hoida ka videoülekuulamiste ja eemalt antud ütlustega,“ märkis justiitsminister. Mahukama muudatusena kavandatakse oluliselt avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust. Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit (nt suhtluspiirang ja liikumispiirang) või näha ette nn vaba tõkend (nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus), et inimest hoida teatud teo toimepanemisest. Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida elektroonilisi sidevahendeid jne). Samuti täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni, võimaldatakse kohaldada elektroonilist valvet iseseisva tõkendinina ning pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks (nt likvideerimise keeld kriminaalmenetluse ajal).  Lisaks lihtsustatakse kohtu võimalusi korraldada kriminaalmenetluses oma tööd, kaotatakse kriminaalmenetluse seadustikust terminid „eeluurimiskohtunik“ ja „täitmiskohtunik“. See, kellele need ülesanded kohtus antakse, on kohtu enesekorralduse küsimus. Lihtmenetluses arutab edaspidi ringkonnakohus asju ainuisikuliselt tänase kolme kohtuniku asemel. Ühtlasi kaotatakse piirang jälituslube andvate kohtunike arvule. Laiendatakse ka menetleja võimalusi kriminaalmenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus avalik huvi puudub. Eelnõu on läbivalt kantud ideest, et teatud juhtudel on mõistlik ja põhjendatud asi lahendada ilma nii represseeriva tagajärjeta nagu seda on kriminaalkaristus. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada oportuniteediprintsiibi alusel või jätta menetlus alustamata menetluseelse lepituse abil. Samuti on võimalus kriminaalmenetlus alustamata jätta juhul kui teise astme kuriteo aegumistähtaja saabumiseni on jäänud alla kuue kuu. Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu valmistas ette töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter. Töörühma kuulusid ka õigusteadlased Anneli Soo, Andreas Kangur ja Margus Kurm ning vandeadvokaadid Martin Hirvoja ja Jaanus Tehver.  Eelnõuga saab tutvuda siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aca7e3cf-d349-4a40-a700-b... Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi