Valitsus kinnitas Patarei ühte tiiba kommunismikuritegude muuseumi ja uurimiskeskuse loomise

28.04.2018. Valitsus otsustas sellenädalasel kabinetinõupidamisel lisaks Patarei merekindluse müümisele luua kompleksi ühte tiiba ka kuni 5000 ruutmeetri suurune kommunismikuritegude muuseum ja uurimiskeskus. Kompleksi üürimise kindlad lepingutingimused lepitakse kokku koostöös justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga. „Keskus ei saa olema järjekordne Eesti okupatsioonide muuseum, vaid kajastab kommunismi ja kommunistlike režiimide kuritegusid kogu maailmas,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et keskusesse koondatakse nii uurimiskeskus, muuseum kui ka rahvusvahelise teavitustöö osakond. Reinsalu sõnul hakkab keskus kandma endas olulist sõnumit, et kommunismikuritegude kurjusel pole võimalik meie ühiskonnas korduda. „Patarei vangla müüride vahele loodav rahvusvaheline kommunismikuritegude muuseum ei räägi mitte ainult meie lugu, vaid saab olema hoiatavaks ja harivaks mäluhoidjaks tulevastele põlvedele, et nad teadvustaksid vabaduse haprust ja oskaksid seda hinnata,“ selgitas Reinsalu keskuse loomise olulisust. Patarei kompleksi loodava kommunismikuritegude muusemi lahendus leiti rahvusvahelise ideekonkursi raames, mille võitis Jaapani arhitekt Shuhei Endo tööga „Punane erosioon“. Keskuse tööd hakkab korraldama Eesti Mälu Instituut.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Euroopa ühinguõigus astub tulevikku

27.04.2018 Euroopa Komisjon avaldas pikalt oodatud ühinguõiguse paketi, millega moderniseeritakse oluliselt Euroopa ühinguõigust. Tulevikus peavad kõik liikmesriigid pakkuma ühingu asutamise ja käigus hoidmisega seotud asjaajamise jaoks digitaalseid lahendusi, lisaks pakutakse uusi võimalusi ühingute mobiilsuse suurendamiseks. Eesti on olnud pikalt ettevõtluskeskkonda soodustavate eelnõude eestkõneleja Euroopa Liidus ning töötas ka Eesti eesistumise ajal intensiivselt selle nimel, et Euroopa Komisjon tuleks välja ühinguõigust kaasajastava eelnõude paketiga. „Tegemist on äärmiselt olulise sammuga, ent palju tööd on veel ees. Eestis on digitaalne asjaajamine ettevõtjate jaoks igapäevaelu – ühingu asutamine elektrooniliselt on muutunud normiks, kuid ka kogu muu suhtlus registriga toimub elektrooniliselt, olgu selleks siis majandusaasta aruande esitamine või muu infovahetus. Tulevikus peaksid eksisteerima samad võimalused ka teistes liikmesriikides,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu sõnul on inimeste vaba liikumine ja võimalus asuda elama või töötama mõnesse teise liikmesriiki üks oluline Euroopa Liitu kuulumisega kaasnev hüve. „Kahjuks on reeglid, mis võimaldaksid ühingute vaba liikumist, sh ühingu viimist teise liikmesriiki koos sealsesse registrisse kandmisega, Euroopa Liidus siiamaani puudulikud. Selle teemaga tegelebki eelnõu, millega kaasajastatakse reegleid ühingute piiriülese ühinemise kohta ning luuakse uued sätted ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks,“ ütles justiitsminister. Näiteks kui äriühingu osanikud on eraelulistel põhjustel kolinud teise liikmesriiki ning soovivad jätkata seal oma senist ettevõtlustegevust, siis selleks tuleks praegu läbida kulukas bürokraatia kadalipp. Tulevikus on registrivahetus teostatav, järgides direktiivis sätestatud uut menetluskorda. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: teede ja taristu küsimused on kohaliku omavalitsuse üksuste lahendada

27.04.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis märgukirja linna- ja vallavalitsustele, et pöörata nende tähelepanu eraomandis olevate teede ja muu taristu kasutamisele. Reinsalu sõnul on tegemist küsimustega, mille lahendamine on kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne nii moraalselt kui ka juriidiliselt ja vajalikud õiguslikud võimalused on selleks olemas. Viimati sai 4. aprilli ETV saates „Pealtnägija“ suuremahulist tähelepanu Tallinnas Haabersti linnaosas asuva Hargi tänava ja Kohila vallas Aespa alevikus asuva Lepa tee juhtum. Kuna tegemist on aga üldise probleemiga, pöördus justiitsminister kõigi Eesti kohaliku omavalitsuse üksuste juhtide poole. „Teed on eraomandisse sattunud eri viisidel. Asjaõigusseaduses on olemas nö juurdepääsuteenõude paragrahv, mis võimaldab kohtus nõuda juurdepääsu kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. On selge, et sellisel viisil ei saa lahendada tervete elamurajoonide teede ja muu taristu küsimusi. Sellisele järeldusele jõudis eelmise aasta suvel ka riigikohus Hargi tänava kaasust lahendades,“ seisab justiitsministri pöördumises. Urmas Reinsalu sõnul on eriti oluline kohtu viimane järeldus – puudutatud isikul on õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt, et see lahendaks juurdepääsutee küsimuse tee avalikuks kasutamiseks määramisega. „„Õigus nõuda“ tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumise või mittetegutsemise korral saab vastava kaebusega pöörduda halduskohtusse. Teisest küljest tähendab see kohtu järeldus ka seda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab ka ise aktiivselt tegutsema selle nimel, et planeeringus ettenähtud lahendused, sh avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed, saaksid realiseeritud,“ märkis Reinsalu. Justiitsministri kinnitusel on veetorude osas riigikohus leidnud, et servituudi puudumisel või lõppemisel kuuluvad need maaomanikule isegi juhul kui nende kaudu osutab teenust vee-ettevõtja. Seega lahendab teekinnistu omandamine ka veetorude omandi küsimuse. Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Inimkaubanduse teemalisel seminaril arutatakse lähituleviku väljakutseid

17. aprillil, toimuval inimkaubanduse teemalisel seminaril vahetavad Eesti, Ungari ja Austria inimkaubanduse eksperdid kogemusi, kuidas inimkaubanduse vastu võidelda ning milliste väljakutsetega lähitulevikus silmitsi seistakse. Justiitsministeeriumi analüüsi talituse nõuniku Anu Lepsi sõnul on ühelt poolt igal riigil erinev positsioon inimkaubandusega tegelemisel, teisalt aga nõuab muutuv olukord maailmas sarnast valmisolekult igaühelt. „Kui Ungari on suuresti inimkaubanduse nö lähteriigiks, siis Austria on oma asukoha tõttu nii inimkaubanduse siht- kui ka transiitriik. Eestis seevastu olid mullu peaaegu kõik registreeritud inimkaubanduse kuritegu kodumaised, ent see ei tähenda, et see tendents ei või lähiaastatel muutuda,“ märkis Leps ja lisas, et Euroopasse jõudnud suurenenud migratsioonivoolu tõttu on põgenike ärakasutamine üha enam avaliku tähelepanu all. Spetsialistid arutavad seminaril põhjuste üle, kuidas jõuda inimkaubanduse valdkonnas selleni, et inimesed teatavad seda liiki kuritegudest tänasest rohkem ja et inimesed jõuaksid õigeaegselt tugiteenuste juurde. Mullu registreeriti Eestis 10 inimkaubanduse kuritegu, neist pooled olid seksuaalse ekspluateerimise juhtumid ning koguarvu sekka sattusid üksikud piiriülesed kuriteod. Lepsi sõnul peab võitlus inimkaubanduse vastu olema mitmetasandiline ettevõtmine, kus ennetustegevustel ei tohi olla väiksem tähelepanu kui ohvrite tuvastamisel ning kurjategijate karistamisel. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht julgustab ohvreid rohkem abi küsima. „Riiklikud teenused on olemas ja eelmisest aastast saab inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid juba enne kriminaalmenetluse alustamist. Näiteks on sotsiaalkindlustusameti kaudu on võimalik saada psühholoogilist nõustamist, turvalist majutust jm teenuseid vastavalt vajadusele,“ ütles Luht. Seminaril esinevad ettekannetega Austria siseministeeriumi inimkaubanduse vastase võitluse keskosakonna juhataja Gerald Tatzgern, Eesti justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Leps ja sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht ning Ungari politsei kuriteoennetuse osakonna juht Ágnes Németh. Seminar toimub Austria suursaatkonna, Ungari Instituudi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi koostöös. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib õigusrikkujate vaimse tervise uuringu läbiviijat

16.04.2018 Justiitsministeerium otsib uuringu läbiviijat, kelle abil välja selgitada vanglates ja arestimajades kinni peetud inimeste enam levinud vaimse tervise häireid ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujate osakaalu. „Eestis puudub ülevaade õigusrikkujate vaimsest tervisest. Õiguskaitsetöötajatel napib oskuseid ja teadmisi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks – näiteks võivad vaimse tervise häirega inimesed olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet. Niisamuti tuleb meil põhjalikumalt tegeleda vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemisega ehk skriinimisega ja nende oskusliku kohtlemisega kokkupuutel õiguskaitsega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Lisaks vaimse tervise häirete sageduse välja selgitamisele peab uuring pakkuma teiste riikide kogemustele tuginedes välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks politseis ja vanglas ning õiguskaitsetöötajate vastavaks erialaseks ettevalmistamiseks. Ühtlasi peab uuring välja tooma võimalikud meetmed vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks kokkupuutel õiguskaitsesüsteemiga. Sööt nentis, et uuring tuleb praktiline. “Uuringu eesmärk on leida lahendusi õigusrikkujate kohtlemiseks selliselt, et tervikuna ühiskonna turvalisus suureneks. USAs on vanglates rohkem psüühikahäiretega inimesi kui haiglas ning nende probleemid üksnes süvenevad vanglas. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel ja töötamisel ning selliste inimeste oskuslik kohtlemine õigussüsteemis vähendab korduvkuritegevuse riski,“ märkis Mari-Liis Sööt. Uuringus analüüsitakse õigusrikkujate andmeid, hinnatakse praeguseid tööprotsesse ja koostöömudeleid õiguskaitse ja tervishoiu vahel. Uuringu tulemusena antakse õiguskaitseasutustele soovitused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kindlaks tegemiseks ja kohtlemiseks. „Näiteks sisekaitseakadeemiale loodame anda sisendi vangla- ja politseiteenistujate koolitus- ning täiendõppekava täiendamiseks,“ oli Sööt lootusrikas. Pakkumusi ootame digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 4. mail, 2018 aadressil mari-liis.soot@just.ee. Uuring peab valmima hiljemalt 1. aprilliks, 2019. Pakkumuse tingimustega saab tutvuda siin (403.8 KB). Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Isikuandmete kaitse üldmäärus annab inimestele suurema kontrolli oma andmete üle

12.04.2018 Valitsus kiitis heaks uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Seni kehtinud seadus muutub tänavu 25. maist kehtetuks ja isikuandmete kaitse õigust hakkab reguleerima otsekohalduv Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus. „Isikuandmete kaitse üldmääruse üks peamisi eesmärke on tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja anda inimestele tagasi kontroll oma isikuandmete üle,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Hea näide on hiljutine juhtum, kus Facebook edastas Cambridge Analytics’ile kolmandate isikute andmeid ilma nende nõusolekuta. Uues isikuandmete kaitse üldmääruses on inimese õigused tugevamad, inimene saab igal ajal nõuda väljavõtet oma andmete kasutamisest, sealhulgas saab nõuda infot selle kohta, kellele on andmeid edastatud ja mis eesmärgil,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks peab uue üldmääruse järgi vastutav töötleja vastama läbipaistvuse nõuetele, st näitama juba eelnevalt ära, kuidas ta isiku andmeid kasutab või edastab. „Kui aga taoline raske rikkumine on toime pandud, on uue üldmääruse järgi võimalik määrata ettevõttele mõjus trahv,“ lisas Reinsalu. „Üks väga lähedalt inimesi puudutav üldmääruse muudatus on ka õigus olla unustatud – edaspidi võib isik nõuda oma andmete kustutamist, kui ei soovi lasta enam oma andmeid näiteks Google’il või telefonisideoperaatoril töödelda,“ lisas Reinsalu. „Ilma andmete vaba liikumiseta ei toimiks piiriülene majandus nii, nagu sellega täna harjunud oleme ja seetõttu on üldmääruse teine peamine eesmärk ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitse korrad ja elavdada Euroopa digitaalmajandust,“ ütles justiitsminister Reinsalu. Digitaalmajanduse elavdamisele aitab kaasa nõue, et väljaspool ELi asuvad ettevõtjad peavad järgima turul kaupu või teenuseid pakkudes samu eeskirju. „Samuti kõrvaldab üldmäärus isikuandmete vaba liikumise takistused Euroopa Liidus ja see lihtsustab ettevõtete laienemist. Uute andmekaitse eeskirjadega kaob enamik teatamiskohustustest ja nendega kaasnevatest kuludest,“ ütles justiitsminister. Olulise muudatusena peavad andmete ulatusliku töötlemisega tegelevad riigiasutused ja ettevõtjad ametisse nimetama andmekaitse eest vastutava andmekaitseametniku. Neid ülesandeid saab täita ka lepinguliselt. 25. mail rakenduva üldmääruse järgi on lapse isikuandmete töötlemine infoühiskonna teenuste pakkumisel seaduslik üksnes juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. „Senises seaduses vanusepiiri määratud ei olnud. Kindel on see, et laste isikuandmed väärivad erilist kaitset, kuna lapsed ei pruugi olla teadlikud ohtudest ja tagajärgedest, samuti oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega,“ selgitas Reinsalu. Eriline kaitse rakendub eelkõige laste isikuandmete kasutamisel turunduse eesmärgil või isiku kasutajaprofiili loomiseks, samuti laste isikuandmete kogumisel otse lastele pakutavate teenuste kasutamise puhul. Laste isikuandmete töötlemisel peab kogu teave olema selges ja lihtsas keeles, mis on lapsele kergesti arusaadav, samamoodi tuleb ka lapsega suhelda. Isikuandmete ajakirjanduslikku töötlemist eelnõu võrreldes senisega ei muuda – isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on olemas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. „Riigil lasub üldiselt kohustus ajakirjandusvabadusse mitte sekkuda. Seetõttu on ajakirjandusvabadus piiratud teiste õigustega – eraelu kaitsega, solvamise ja laimamise keeluga, valeandmete edastamise ja rassiviha õhutamise keeluga, samuti alaealiste ohustamise keeluga jne. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada inimese õigusi ja ajakirjanduses avaldatu peab aitama kaasa diskussiooni tekkimisele demokraatlikus ühiskonnas,“ selgitas justiitsminister Reinsalu. Isikuandmete kaitse üldmäärus reguleerib ka isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringutes ja riiklikus statistikas, samuti akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarvis jm juhtudel. Eraldi tähelepanu pöörab üldmäärus õiguskaitseorganite poolt isikuandmete töötlemisele süütegude tõkestamisel, avastamisel, menetlemisel ja karistuse täideviimisel. Ka õiguskaitseasutustele luuakse kohustus määrata andmekaitsespetsialist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Aastaga on tasuta õigusabi saanud ligi 8000 inimest

10.04.2018. Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele. Abi saanute tagasiside projektile on hea – ligi 90% 800st justiitsministeeriumi poolt küsitletud inimesest olid teenusega rahul või väga rahul. Keskmine õigusnõustamise aeg jääb alla kahe tunni, mis näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse. „Esmase õigusnõustamise süsteemi eesmärk on see, et inimesed tunneksid paremini oma õigusi ja kohustusi. Põhiseadusest tulenevaid õigusi on võimalik aga tõhusalt kaitsta siis, kui inimesed on nendest õigustest teadlikud,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu tasuta õigusabi projekti vajalikkust. Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Pervi sõnul tuleb Eesti Õigusbürool vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingule pakkuda üksnes õigusnõustamise esmatasandi teenust, kuid praktikas ei jäeta inimest oma murega üksi ja olenevalt juhtumist minnakse nendega ka kuni kohtuni välja. “Lisaks sellele, et meil on pea 8000 klienti on meil tänase seisuga ka 500 pooleli olevat kohtuvaidlust, kus esindame enda klienti kohtus. Kuidas me seda suudame? Meil on üle vabariigi 27 juristi, kes selle projekti raames inimesi abistavad. Oleme loomas platvormi, kus õigusnõu vajav inimene viiakse kõige efektiivsemal moel kokku teda abistada suutva juristiga. Piltlikult öeldes võib seda teenust võrrelda Uberiga, kus teenuse soovijale määratakse talle lähim vaba õige kompetentsiga jurist,” selgitas Perv. Aasta jooksul on tasuta õigusabi kasutanutest veerand olnud vene keelt kõnelevad ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad inimesed. Õigusabi saajatest 65% on olnud naised. Pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega. Esimesel tegevusaastal osutati kõige rohkem abi Tallinnas (kliente aasta jooksul 4031). Eesti Õigusbüroo 27 juristi pakuvad aga abi ka Tartus (kliente aasta jooksul 961), Pärnus (450), Narvas (313), Viljandis (300), Jõhvis (258), Paides (232), Rakveres (212), Kuressaares (137), Võrus (174), Jõgeval (117), Haapsalus (113), Valgas (93), Põlvas (63) ja Kärdlas (32). Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk jääb alla 1906 euro. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb tasuda aastane omaosalustasu summas 5 eurot (v.a alaealised) ning registreerida end kliendiks. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga. Tasuta õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti ja telefoni teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Tasuta õigusabi raames ei esindata kriminaalasjades süüdistatavaid ega kahtlustatavaid. Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020. Täpsemalt saab teenuse kohta lugeda internetist www.juristaitab.ee.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: eeluurimist ei kiirenda tähtajad, vaid tänapäevased digilahendused

6.04.2018 Täna kogunenud prokuröride üldkogul andis justiitsminister Urmas Reinsalu ülevaate lähiaja õigusloome plaanidest, alaealiste reformi rakendamisest ning uutest kriminaalpoliitika arengusuundadest. Justiitsminister puudutas oma ettekandes riigikogu liikmete algatatud eelnõud, millega tahetakse kehtestada eeluurimisele tähtajad. „Minu sõnum on selge – sellist eelnõud mina ei toeta. Küll aga toetan peaprokuröri poolt väljaöeldut, et eeluurimine peab olema võimalikult kiire ja selleks ei tule kehtestada tähtaegu, vaid seda saab teha eeluurimise kaasajastamise ja digitaalsete lahendustega,“ ütles Reinsalu. Kui aasta alguses jõustunud muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis puudutasid eelkõige lihtsamaid ja esmakordseid rikkumisi, siis Reinsalu sõnul võimaldab äsja heaks kiidetud alaealiste õigusrikkujate valdkonda toetav Norra programm tähelepanu pöörata ka keerulisematele juhtumitele. „Põhjanaabrite toel pöörame tähelepanu alaealiste õiguserikkujatega töötavate menetlejate koolitamisele, sekkumiste arendamisele karistuste alternatiivina ning vanglasüsteemi ja kinniste lasteasutuste tugevdamisele,“ rääkis justiitsminister. Reinsalu andis ülevaate ka hetkel kehtivatest ning tulevastest kriminaalpoliitika arengusuundadest. „On märksõnu, mis jäävad kehtima ka uutes põhialustes, näiteks ohvrisõbralik menetlus, alaealiste kuritegevuse ennetamine ja korduvkuritegevuse vähendamine. Samal ajal peame aga arvestama ka uute väljakutsetega, mida toob meile üha globaliseeruv ja digitaliseeriv maailm,“ märkis Urmas Reinsalu. Justiitsminister sõnas, et tänavu lõpetatakse mitmed pooleliolevad tegevused ja vaadatakse ka tulevikku, et seada pikaajalisi eesmärke. „Nii on peagi valitsusse jõudmas ohtlikke kalduvuskurjategijaid puudutavad seadusemuudatused ja kooskõlastamisele saadame ka kriminaalmenetluse revisjoni esimese etapi töö tulemuse. Viimase läbivaks märksõnaks on kriminaalmenetluse muutmine ressursisäästlikumaks ja kaasaegsemaks, sealhulgas loome seaduses eeldused digitaalsele menetlusele üleminekuks,“ märkis Reinsalu. „Kooskõlastamisele on jõudmas ka sideandmete säilitamist puudutava eelnõu väljatöötamiskavatsus. Minu seisukoht on, et igal juhul tuleb muudatusi tehes silmas pidada seda, et ka edaspidi peab olema võimalik kuritegude tõendamisel ja ühiskonna turvalisuse tagamisel sideandmeid kasutada,“ rõhutas Urmas Reinsalu. Ühtlasi rääkis justiitsminister peagi avatavatest uutest hoonetest – kohtumajast ja Tallinna vanglast ning infosüsteemidest, mis toetavad ja tõhustavad prokuröride tööd. Prokuröride üldkogu on kõigi Eesti prokuröride aastakoosolek, kus võetakse ühiselt kokku möödunud aasta, arutatakse töös üleskerkinud probleeme ning tehakse ettepanekuid nende lahendamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi