Tallinna vangla direktorina jätkab Hannes Liivak

5.07.2021. Justiitsminister Maris Lauri nimetas Hannes Liivaku teiseks ametiajaks Tallinna vangla direktori ametikohale. Liivaku teine ametiaeg algab 1. oktoobril 2021 ning kestab viis aastat. „Liivak on näidanud, et suudab juhtida Tallinna vanglat muutuvates ja keerulistes oludes. Tema juhtimisel on edukalt kolitud Tallinna vangla uude asukohta Rae vallas ja võideldud koroonaviirusega. Pole kahtluski, et tegemist on tugeva juhiga, kellel on vanglateenistuse arengule veel palju pakkuda,“ ütles Lauri. Hannes Liivak on töötanud vanglateenistuses 1997. aastast mitmetel ametikohtadel. 2000–2005 oli ta Harku vangla direktori asetäitja. Aastatel 2005–2011 juhtis ta sisekaitseakadeemia justiitskolledžit. 2011–2016 oli ta sama kolledži praktikajuht. Samuti on ta osalenud ekspertmissioonidel Gruusia, Moldova ja Kosovo vanglaametnike väljaõppesüsteemi arendamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Kuritegevuse tase esimesel poolaastal oluliselt ei muutunud

02.07.2021. Justiitsministeeriumi koostatud statistikast selgus, et kuritegevuse tase esimesel poolaastal oluliselt ei muutunud. Kui mullu registreeriti samal perioodil 12 692 kuritegu, siis sellel aastal 12 686. Märgatavalt vähenes raskete vägivallakuritegude arv; samal ajal aga kasvas arvutikuritegude registreerimine. Raskeid vägivallakuritegusid registreeriti kokku 50, eelmisel aastal 81. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti kokku 14, mullu 29. „Tapmiste ja mõrvade kuritegude puhul paistis 2020. aasta silma sellega, et nende arv tõusis, katkestades pikaajalise langustrendi. Sel aastal on sellised kuriteod taas languses, mis on kindlasti hea näitaja,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.  Langes ka kergemate vägivallakuritegude arv. Kehalisi väärkohtlemisi registreeriti kuue kuuga 2882, aasta tagasi 3034. Avaliku korra raskeid rikkumisi registreeriti esimesel poolaastal 110, aasta tagasi 172. Positiivne on liikluskuritegude vähenemine. Liiklusreeglite teadliku rikkumisega kaasnes raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi 12, aasta tagasi 24. Joobes sõidukijuhtimise kuritegusid registreeriti 1183, mida on 228 võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuriteoliikidest suurima osa moodustasid vargused (27% registreeritud kuritegudest). Neid registreeriti 3449 ehk 78 võrra enam kui eelmisel aastal. Oluliselt on tõusnud kelmuste ja arvutikelmuste arv. Kui mullu registreeriti esimesel poolaastal 400 kelmust, siis sel aastal 577 kelmust. Veelgi enam kasvas arvutikelmuste arv: mullu registreeriti esimesel poolaastal 352 arvutikelmust, nüüd 678 arvutikelmust. Arvutikuritegude arv on kasvanud juba aastaid. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeerium avalikustas kohtumised lobistidega

30.06.2021. Justiitsministeerium avalikustas täna oma kodulehel kohtumised lobistidega, mis on toimunud alates 1. maist 2021. Kohustus kohtumised avalikustada on valitsusasutuste kõrgetel ametiisikutel. „Oma huve esindavate organisatsioonide ja inimestega kohtumiste avalikustamine aitab kaasa riigiasutuste töö ja seadusloome läbipaistvuse suurendamisele, kuna avalikkus näeb, kes ja mis teemadel kõrgemate ametiisikutega kohtumas käib. Tunnustan neid asutusi, kes on juba tänaseks oma kohtumised avalikustanud,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Oluline on rõhutada ka seda, et lobitöö on demokraatia loomulik ja lahutamatu osa.“ Justiitsministri ja ministeeriumi kõrgemate ametiisikute kohtumistega on võimalik tutvuda ministeeriumi veebilehel. Kohtumised lobistidega tuleb edaspidi avalikustada vähemalt kord kvartalis, kuid seda võib teha ka jooksvalt. Kohustus tuleneb „Lobistidega suhtlemise heast tavast“, mille valitsus kiitis heaks 18. märtsil 2021. Justiitsministeeriumil on valminud ka videoloeng sellest, mis on lobitöö, keda peetakse lobistiks ning kes ja millal peab lobistidega kohtumised avalikustama. Loengut on võimalik vaadata ministeeriumi Youtube kanalist. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Oma huvid deklareerisid tähtajaks 81% kohuslastest

22.06.2021. Justiitsministeeriumi andmetel esitasid sel aastal õigeaegselt ehk 31. maiks huvide deklaratsiooni 81% selleks kohustatud ametikohtadel olevatest inimestest. Registrisse on sellel aastal kantud 5035 ametikohta, kellel on huvide deklareerimise kohustus. 31. maiks esitas oma deklaratsiooni 4061 ametikohta. Ajavahemikul 1.-8. juuni esitas huvide deklaratsiooni veel 143 inimest ehk 3% kohuslastest. 8. juuni seisuga oli deklaratsioon esitamata 17% kohuslastest, neist 63-l inimesel ei olnud esitamise tähtaeg veel saabunud. Tähtaegselt oli huvide deklaratsioonid esitanud 10 pädeva asutuse deklarandid, sh justiits-, sotsiaal- ja välisministeerium, PRIA, riigikontroll,  haigekassa, Tartu ülikool ning Võru vallavalitsus. Tähtajaks esitamata oli deklaratsioon 768 ametikohal. Pea pooled (48%, 365) esitamata deklaratsioonidest on omavalitsuste volikogude liikmete omad. Järgnesid avaliku ettevõtja ning riigi või KOV asutatud sihtasutuse juhtorgani liikmed (120 ametikohta ehk 16%) ning valla- ja linnavalitsuste liikmed (90 ametikohta ehk 12%). „See, et just kohalike omavalitsuste tasandil on läbi aastate jäetud nii palju deklaratsioone tähtajaks esitamata, on kahtlemata probleem, millega tuleb tegeleda. Omavalitsuste sisekontrolli töötajad peaksid pöörama rohkem tähelepanu sellele, et kohustatud inimesed deklaratsioonid ikkagi esitaksid,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor, Riigikogu Kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler, Riigikantselei direktor, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Lisaks eelnevalt nimetatutele võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust. Alates selle aasta kevadest laiendati huvide deklareerimise kohustust ka peaministri ja ministrite poliitilistele nõunikele ja ministeeriumite asekantsleritele. Kuna neil tekkis kohustus oma huvid deklareerida muudatuse jõustumisel 23. aprillil, siis sellel aastal ei tulnud neil esitada deklaratsioone mitte 31. maiks, vaid seda tuleb teha nelja kuu möödudes kohustuse tekkimisest ehk 23. augustiks. Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg läheneb

22.06.2021. Justiitsministeerium tuletab meelde, et 30. juunil saabub majandusaasta aruande esitamise tähtaeg neil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 2020. aasta lõpus. „Soovitame kõigil majandusaasta aruanded juuni lõpuks esitada. See on oluline, sest see näitab ühingu usaldusväärsust nii koostööpartnerite kui riigi silmis. Õigeaegselt esitatud aruanded võimaldavad koostada tõeseid majandusprognoose ja hinnata majanduskasvu,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Igal aastal esitab ligikaudu 60% kohustatutest aruande õigeaegselt. 20% esitab selle hilinemisega ja 20% jätab esitamata. 30. juuniks on majandusaasta aruande esitamise kohustus kõigil juriidilistel isikutel, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2020. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud. Aruande saab esitada elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Kõik juriidilised isikud saavad oma koosolekuid viia läbi elektrooniliselt, mis on jätkuvate koroonapiirangute korral hea võimalus aruannete kinnitamiseks. Koos aruande esitamisega on soovitav vaadata üle ka senised registriandmed: kas kontaktandmed on ajakohased, juhatuse liikmete volitused kehtivad, tegelikud kasusaajad on õiged. Õigeaegse aastaaruandluse huvides on äriregistrit pidav Tartu maakohus, maksu- ja tolliamet ning teised asutused tõhustanud kommunikatsiooni. Registrit pidavale kohtule on antud lisaraha järelevalve- ja teavitustöö tugevdamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Kuriteoohvrite paremaks kaitseks otsitakse uusi meetodeid

21.06.2021. Justiitsministeerium algatas Eestis kuriteoohvrite kaitsmise projekti, mis keskendub sellele, kuidas saab riik ohvriks sattunud inimesele paremat tuge pakkuda. Täna toimub Jõhvis projekti avaseminar. Projekti viiakse esialgu ellu Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Projekti tulemustest õpitut kohendatakse nii, et hiljem saab neid tegevusi kasutada terves riigis. „Oleme põnevil sellest, et Viru piirkonna asutused on projekti vastu võtnud ning eriti tervitatav on Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla osalemine. Näeme uuringutest, et ohvrid pöörduvad kõige sagedamini tervishoiuteenuse osutajate poole. Juhul, kui ohver sattub haiglasse, siis aitame tal pärast arstiabi saamist jõuda avalike teenusteni, mida ta vajab, aga mille peale täna kas ei tulda või milleni jõudmine on ebamugav. Näiteks kutsub haigla ise ohvriabi- või sotsiaaltöötaja kohale, annab patsiendile ohvriabi voldiku või tehakse esimene kõne arsti kabinetist koos,“ ütles kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner. Projekti peamised eesmärgid on parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu ning kuidas teenuseid asutuste koostöös senisest suutlikumalt pakkuda, parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks. Samuti on oluline suurendada arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta, parandada nende tugiteenustele suunamist ning kogemust ohvriks langemisest taastumisel. Vajalik on ka ühiskonna teadlikkuse suurendamine kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta. Uue valdkonnana keskendub projekt tervishoiuteenuse osutajatele – kuidas märgata ja suunata ohvreid, kes on jõudnud haiglasse patsiendina, aga vajaksid ka teistlaadi tuge kui ainult meditsiinilist. „See, et projekti aitab ellu viia Victim Support Europe, on Eestile erakordne võimalus, kuna neil on rikkalik ja ainulaadne kogemustepagas ja ekspertteadmiseks kuriteoohvrite kaitsmisel,“ lisas Kärner. „AREV projekt (Advancing Rights of Estonian Victims) on Eesti kuriteoohvrite olukorra parandamisel oluline teetähis. Ainult erinevate sektorite koostöös on võimalik saavutada kuriteoohvrite kaitses pikaajalised muutused. Meil on hea meel, et Victim Support Europe saab olla selles projektis osaline ning ootame juba, et saaksime järgmisel kahel aastal teha koostööd Eesti valitsuse, õiguskaitseasutuste, justiitssüsteemi ja tervishoiutöötajatega ning samuti kodanikuühiskonnaga. Loodame, et see pilootprojekt insipeerib ka teisi Euroopa Liidu riike,“ rääkis Victim Support Europe president Geraldine Hanna. Projekti käigus hinnatakse pilootpiirkonna kogukonna vajadusi ning kaardistatakse konkreetses kogukonnas olemasolevad ohvreid toetavad teenused ning kohapealseid võimalusi ohvrite kaitseks. Selleks, et nii politsei, ohvriabi kui ka tervishoiutöötajad oskaks ohvreid sõbralikumalt kohelda ja kannatanud ei tunneks ennast menetluse jooksul uuesti ohvrina, viiakse läbi koolitusi ning töötatakse välja teabematerjalid.   Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Selle aja jooksul töötavad justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, tervishoiusektor ja muud sidusrühmad koos välja spetsiaalsed vahendid ja protsessid, et tagada kuriteoohvritele kaitse ja pakkuda neile senisest paremini tuge. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsminister kutsub esitama kandidaate Vabaduse Tammepärja aumärgile

Vabaduse Tammepärja aumärgile oodatakse kandidaate, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel. „Sel aastal möödub 30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Meie rahvas on tõestanud, et oleme tugevamad kui maailma julmemad ja hävitavaimad hirmuvalitsused. Me ei tohi unustada, et see ei ole tulnud ise. Meie vabaduse on kätte võidelnud inimesed ning meil endil on ka vastutus mäletada, rääkida, seletada, et ka tulevad põlved mõistaksid ning oskaksid vabadust hinnata,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  Sarnaselt eelnevatele aastatele tunnustatakse aumärgiga vähemalt kaht inimest igast maakonnast, Tartumaalt kuni kolme ning Harjumaalt kuni viit väärilist nominenti. Aumärgi kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted. Kandidaadi esitamise ettepanek peab sisaldama kandidaadi ees- ja perekonnanime, teenete võimalikult üksikasjalikku põhjendust, kandidaadi kontaktandmeid ning lisaks ka kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmeid. Ühe isiku või organisatsiooni esitatavate kandidaatide arv ei ole piiratud. Justiitsministeerium ootab ettepanekuid 5. juuliks 2021 aadressil info@just.ee, juurde lisada nimetus „Tammepärja aumärk“. Aumärgi kandidaadid valib välja ja esitab justiitsministrile kinnitamiseks komisjon, kuhu kuuluvad Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu, Eesti Memento liidu, Eesti vabadusvõitlejate liidu, Eesti eruohvitseride kogu, Eesti endiste metsavendade liidu ja Eesti reservohvitseride kogu esindajad. Justiitsminister annetab Tammepärja aumärgid pidulikul aktusel 31. augustil 2021 kell 16.30 Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Vabaduse Tammepärja aumärgi kohta saab lähemalt lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis arutatakse elatise süsteemi reformi täiendaval ümarlaual

17.06.21. Huvirühmade seas tekitab jätkuvalt eriarvamusi eelnõu elatise väljamõistmise korra muutmiseks, mis on läbinud juba kaks kooskõlastusringi. Kompromissi leidmiseks kutsus justiitsminister kokku täiendava ümarlaua. „Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus kõik osapooled mõistavad ja nõustuvad vajadusega süsteemi paindlikumaks muutmise järele, samas on uue kooskõlastusringi raames tekkinud veel küsimusi. Ühisele arusaamale on vaja jõuda, kuna seadusemuudatus puudutab väga paljusid peresid ja otseselt meie laste heaolu,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri. Eelnõu esialgne versioon läbis kooskõlastusringi 2020. aasta lõpus, misjärel kohtuti huvirühmade esindajatega, otsimaks lahendusi tagasisides väljatoodud murekohtadele. Muuhulgas otsustati lisada rakendussäte, millega muudetaks juba kehtivaid, senise seadusjärgse miinimumelatise väljamõistmiseks tehtud kohtulahendeid. Täiendatud eelnõu jõustumisel rakenduks ka kehtivates kohtulahendites automaatselt uus baasmäär. Seega, kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Elatise baasmäär 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: Justiitsministeeriumi poolt tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ning Pricewaterhouse Coopers Advisorsi poolt läbi viidud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu“ lõpparuandes pakuti välja keskmine standardeelarve, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ja sellest omakorda on lahutatud pool lapsetoetust. „Rakendussätte lisamise eesmärgiks oli säästa võimalikult paljusid peresid uutest kohtuvaidlustest varem välja mõistetud elatise summa vähendamise üle. Töötasu alammäär on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Rakendussätteid lisamata tõuseks varasemate nö. indekseeritud elatiselahendite puhul elatis igal aastal automaatselt pooleni töötasu alammäärast, samas on uute lahendite puhul elatis ligikaudu 200 eurot,“ selgitas Lauri.  Ümarlaud leiab aset 21. juunil ja kohtumisele on kutsutud kõik eelnõu osas arvamust avaldanud asutused ja organisatsioonid, sh teiste ministeeriumite, advokatuuri, kohtute, notarite koja ja õiguskantsleri kantselei esindajad. Lisaks on esindatud erinevate huvigruppide sh. isade, emade, laste ja lasterikaste perede seisukohti kaitsevad organisatsioonid. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks miinimumelatist puudutav eelnõu valitsusse jõudma septembris. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi