Justiitsminister tunnustas Ukraina ühtsuse toetajaid

5.04.2018 Neljapäeval, 5. aprillil tunnustasid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Endiste Metsavendade Liit ning Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit piketeerijate korraldustoimkonda Ukraina toetamise eest. „Alates 2014. aasta suvest on korraldustoimkonna eesvõttel Vene Föderatsiooni saatkonna ees Ukraina agressiooni vastu meelt avaldatud. Tarmo Kruusimäe eestvedamisel korraldatakse seal kord nädalas pikette "Meeleavaldus sõja vastu" Ukraina toetuseks. Tunnustan Liidia Laanet, Mõhailo Knõschi, Ants Ermi, Lauri Läänsood, Taavi Rebast ja Aivar Kivisivi selle eest, et nad on aktiivselt osalenud korraldustoimkonnas ning pikettidel. Mari-Ann Kelam on pika aja jooksul toetanud Ukraina püüdlusi Euroopa suunal,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Piketeerijaid on maailmas tuhandeid sadades linnades. Nemad on saatnud ukrainlastele ja kogu maailmale reaalse sõnumi, et ukrainlased ei ole oma võitluses üksi. On saadetud sõnum, et oleme ukrainlastega, kui nende pojad ja isad, emad ja tütred on rindel kodumaad kaitstes pidevas surmaohus – ka täna veel hukuvad Ukrainas inimesed okupantide kuulide läbi,“ lisas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab kannatanutega tegelevate spetsialistide koolitamist

5.04.2018 Justiitsministeerium kuulutab välja projektikonkursi tegevusteks, mis aitavad kaasa kannatanute erikohtlemisele ja nende toetamisele vahetult peale ohvrikslangemist, süüteomenetluse ajal ja järgselt või toetavad kannatanutega kokku puutuvate spetsialistide, vabatahtlike ja advokaatide koolitamist. Toetuse määr on kuni 17 800 eurot. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutab, et õiguskaitseasutused peavad paremini mõistma ohvri vajadusi ja tundma ohvrite kohtlemise eripärasid. „Pole kahtlustki, et inimesed, kes täna kannatanutega töötavad, teevad seda pühendunult ja annavad endast parima, et ükski kuriteoohver ei tunneks, et ta on vaid vahend menetluses. Ohver peab olema kriminaalmenetluse keskmes ja ära tuleb hoida inimese uusi kannatusi. Et seda pikas perspektiivis veelgi tõhusamalt pakkuda, peame koolitama valdkonna spetsialiste, vabatahtlikke ja advokaate ning suunama enam tähelepanu kannatanute erikohtlemisele ning nende toetamisele,“ ütles Reinsalu. Nii peavadki projekti tegevused kaasa aitama kannatanute toetamist nii vahetult peale ohvrikslangemist, süüteomenetluse ajal kui ka peale seda või keskenduma kannatanutele tuge pakkuvate spetsialistide, advokaatide ning vabatahtlike koolitamisele, et tagada kannatanutele kohene ja praktiline tugi nende kuriteoeelse olukorra taastamiseks. Eriti oluline on raskete kuritegude ohvritega kokku puutuvate tervisevaldkonna spetsialistide koolitamine menetluse, kannatanu õiguste, psühholoogilise ja juriidilise abi osutamise jm teemadel. Sobiv projekt peab olema loodud lähtuvalt sihtrühma vajadustest ja eripäradest ning lähtuma parimast valdkondlikust praktikast ja kasutama tunnustatud töömeetodeid. Konkursil võivad osaleda Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Äriühingud võivad osaleda taotlejana vaid juhul kui nad pakuvad tervishoiuteenust. Taotlus tuleb esitleda hiljemalt 27. aprilliks 2018. Projekti kestus on 2018. aasta lõpuni ja tegevused peavad võimaldama üle-eestilist spetsialistide kaasamist. Taotlusvormi leiab siit (45.81 KB)ja tingimused siit (373.51 KB).  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas vanglakomisjonide uued koosseisud

26.03.2018. Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas vanglakomisjonide liikmed, kelle rolliks on üldsuse kontroll vanglate töö üle. Justiitsminister nimetas Tallinna, Tartu ja Viru vangla vanglakomisjonidesse kokku 20 inimest, kelle seas on nii kohalike omavalitsuste, Eesti kirikute nõukogu, lastekaitse liidu, Euroopa õigusüliõpilaste liidu Eesti ühingu kui ka mitmete teiste ühenduste esindajad. Mullu tegelesid vanglakomisjonid vangide kaebustega vangla elu- ja olmetingimuste peale. Samuti puudutasid kaebused hariduse ning arstiabi kättesaadavust. Endi algatusel pöörasid komisjonid eelmisel aastal suuremat tähelepanu seksuaalkurjategijate ning sõltuvushäiretega kinnipeetavate kohtlemisele. Sealhulgas tutvuti neile mõeldud programmide ja motivatsioonisüsteemidega. Vanglakomisjon on sõltumatu institutsioon, kes aitab vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, ravimise, järelevalve ja teiste küsimuste lahendamisel. Komisjonil on õigus teha vangla juhtkonnale ja justiitsministeeriumile soovitusi. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vanglasse, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda vangidega. Esitatud kandidaatide seast tegid liikmete nimetamiseks valiku Eesti inimõiguste keskuse, ühingu Korruptsioonivaba Eesti ja justiitsministeeriumi esindajad. Vanglakomisjoni volitused kestavad neli aastat. Komisjoni liikmete nimekirja leiab vanglateenistuse kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

25. märtsil süüdatakse küünlad küüditatute mälestuseks

25.03.2018. 25. märtsil möödub 69 aastat märtsiküüditamisest, mil loetud päevade jooksul viidi vägivaldselt asumisele rohkem kui 22 000 Eesti inimest. „Kommunistlik režiim represseeris halastamatult süütuid inimesi, küüditamise ohvriks langes tuhandeid Eesti elanikke. Me jääme alatiseks mäletama seda genotsiidikuritegu Eesti rahva vastu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Vabaduse risti jalamil toimunud mälestustseremoonial. „Peame oluliseks ka ise kommunismi inimsusevastasest ideoloogiast maailmas kõnelda, seetõttu on loomisel rahvusvaheline kommunismikuritegude uurimiskeskus,“ lisas Reinsalu. Tänavu avatakse ka Maarjamäel memoriaal, millel on kirjas kommunismiohvrite nimed.    „Täna süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad, et mälestada küüditamise ohvreid. Siberi mulda jäänutele mälestuseks, tagasi tulnutele austuse märgiks. Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja suutsid jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ ütles mälestuskõnes Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Vabaduse väljakul toimus traditsiooniline küünalde süütamine, küünlad süüdati järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri. Sel aastal toimus küünalde süütamine neljas linnas – lisaks Tallinnale veel Tartus, Pärnus ja Narvas. Mälestusüritusi toimus üle kogu Eesti. Mälestuspäeva lõpus kuvatakse Vabaduse väljakul majaseinale ka  rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, sealhulgas need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama ning need, kes hiljem Siberis küüditatud perekondades sündisid. Mälestusüritust aitavad korraldada Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut jt koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium tunnustab vägivalda ennetanud inimesi

23.03.2018 Justiitsministeerium ootab kandidaate vägivallaennetuse auhinnale, et tunnustada tublisid inimesi, kes on teinud midagi olulist selle nimel, et Eestis oleks vähem vägivalda. „Igasugune vägivald on lubamatu ja seetõttu väärivad need inimesed, kes oma käitumise, suhtumise või tegutsemisega panustavad vägivalla vähendamisse, ennetamisse ja kannatanute vajadusi arvestavasse kohtlemisse, suurt tunnustust,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Auhind antakse välja vägivalla-alase teadlikkuse tõstmise eest ühiskonnas, vägivallaohvrite abistamise eest vägivalla toimepanijatega tegelemise või muu olulise panuse eest vägivallaennetuses. Auhinnale võib esitada nii üksikisikuid kui ka inimeste gruppe ja oma kandidaadi esitamiseks tuleb saata kirjalik vabas vormis ettepanek hiljemalt 20. aprilliks 2018 aadressil info@just.ee. Ettepanek peab sisaldama: • Kandidaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; • Lühikest põhjendust, mille eest inimene auhinna kandidaadiks esitatakse; • Ettepaneku esitaja nime, sünniaega/isikukoodi või registrikoodi, elukohta või asukohta ja kontaktandmeid; • Ettepaneku tegemise kuupäeva ja ettepaneku esitaja allkirja. Hindamise kriteeriumiteks on uudsus, parimast rahvusvahelisest praktikast lähtuv või laiahaardeline lähenemine vägivallaennetusele ja täiendav panus senisele Eestis tehtavale ennetustööle. Auhinna kandidaatide ettepanekud vaatab läbi justiitsministeeriumi juurde moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatest ministeeriumidest, riigiasutustest, vabaühendustest ja mujalt. President Kersti Kaljulaid annab auhinnad üle mai teises pooles. Statuudi leiab siit (344.89 KB).  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium: huvide deklaratsioonid tuleb esitada 31. maiks

22.03.2018 Justiitsministeerium tuletab kõigile huvide deklaratsiooni esitama kohustatud ametiisikutele meelde, et deklaratsioonid tuleb esitada iga-aastaselt mai lõpuks ja esmakordsetel deklarantidel nelja kuu jooksul kohustuse panemisest. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama vähemalt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Deklaratsioon tuleb esitada elektroonselt e-maksuameti kaudu. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul toimus aasta alguses huvide deklaratsiooni registri uuendamisel vilgas toimetamine, et kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ja haldusreformi tulemusel tekkinud uued volikogu ja valitsuse liikmed registrisse kirja saaksid. „Tänavu on justiitsministeeriumi kui valdkonda koordineeriva asutuse jaoks tänavu erilise tähelepanu all just uued kohalikud omavalitsused. Seetõttu teostasid kolleegid justiitsministeeriumis tänavu veebruaris registris kohalike omavalitsuste andmekoosseisude osas pistelise ülevaatuse. Selle tulemusel pöördusime 40 kohaliku omavalitsuse poole, kellel palusime deklarantide andmed üle vaadata. Neist lõviosa on parandused juba ka sisse viinud ja selle eest soovin omavalitsusi hea koostöö eest tänada,“ ütles Reinsalu. „Ühtlasi panen omavalitsustele südamele, et ministeeriumil puudub tehniline võimalus ja voli, millega kohalike omavalitsuste eest pädeva asutuse rolli täita ja oma asutuse andmete korrektsuse tagamine on omavalitsuste auasi. Eriti tunnustan neid ametiasutusi, kes omalt poolt sellesse panustavad, et nende töötajad oskaksid huvide konflikte vältida ja korruptsiooni ennetada. Korruptiivse tegevuse üldine vähendamine algab iga inimese eetilistest tõekspidamistest ja teadmistest, kuidas korruptsiooni tõrjuda,“ märkis justiitsminister. Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama veel president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja riigikantselei direktor. Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine on keelatud. Juhiseid huvide deklareerimiseks leiab siit: http://www.korruptsioon.ee/et/huvide-deklareerimine/juhised-deklaratsioo... Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Enamik liiklusrikkujatest peab oma karistust õiglaseks

12.03.2018 Justiitsministeeriumi tellitud liiklusküsitlusest selgus, et liiklusrikkumiste eest peaks karistuse määramine lähtuma esmajoones rikkumise korduvusest, konkreetse teo ohtlikkusest ja rikkumise määrast. Sobivaimaks meetmeteks peeti rahatrahvi, aga ka suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursuseid. Viimase viie aasta jooksul oli politsei korduvalt peatanud 39%, ühel korral 33% ja mitte kordagi 27% vastanutest. Valdavalt oli peatamise põhjuseks operatsioon „Kõik puhuvad“. Peatamist rikkumise tõttu märkis 106 sõidukijuhti, kellest ligi kolmveerand sai rahatrahvi ja neljandik suulise hoiatuse. Valdav enamik rikkujaid nõustus, et määratud karistus aitab ära hoida uusi sarnaseid rikkumisi, kusjuures seda märkisid kõik suulise hoiatusega karistatud. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul pole suurt osa küsitlusele vastanud sõidukijuhtidest mitme aasta jooksul kordagi kontrollitud, ehkki joobekontrollide suhtarvult on Eesti viimastel aastatel olnud Euroopa tipus. „See kinnitab, et kui autojuht silmahakkavatest rikkumistest hoidub, on alkoholi tarvitanud sõidukijuhi tabamise tõenäosus väike. Seega on joobes juhtimise vähendamiseks realistlikum kasutada ennetavaid meetmeid, näiteks alkoholiprobleemidega inimeste välja selgitamine ja nende suunamine nõustamisele või ravile, alkolukkude kasutamine jmt,“ ütles Ahven. Kergemate rikkumiste (nt telefoniga rääkimine, mõõdukas kiiruseületamine) ennetamiseks peeti sagedamini sobivaks rahatrahvi, suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusele suunamist. Joobes juhtimise ennetamiseks peeti sobivaimaks juhiloa äravõtmist, sellele järgnesid rahatrahv ja autole alkoluku paigaldamine. Karistuse määramisel tuleks vastanute arvates esmajoones lähtuda rikkumise korduvusest (78%), konkreetse teo ohtlikkusest (56%), rikkumise määrast (54%), rikkumise põhjusest (32%) ja rikkuja sissetulekust (25%). Veebiküsitluse viis läbi Norstat Eesti AS ning sellele vastas 1000 sõidukijuhti, kes olid viimase aasta jooksul sõidukit juhtinud. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade sõidukijuhtide kokkupuudetest politseiga ning arvamustest liiklusrikkumiste ennetamiseks sobivate vahendite kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: krediitkaardi ja virtuaalrahaga seotud pettuste vastast võitlus tuleb tõhustada

9.03.2018 Täna Brüsselis toimunud justiitsministrite kohtumisel saavutati läbimurre mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse direktiivi eelnõu osas. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kasutame igapäevastes tehingutes üha vähem nö tavalist raha ja enamik maksab oma igapäevaste ostude eest pangakaardiga ning piiriüleste teenuste eest (näiteks lennureisid, hotellimajutus) makstakse pea eranditult krediitkaardiga. „Mittesularahaliste maksevahendite kasutamine on muutunud igapäevaseks, aga samamoodi on ka kurjategijad kolinud virtuaalmaailma. On vältimatu, et astume sellise kuritegevuse vastu tõhusate karistusmeetmega, vastasel juhul on sellisel kuritegevusel potentsiaali juba aastaks 2020 mitmekordistuda. Ainuüksi Euroopa lennundussektor kaotab krediitkaardipettuste tõttu hinnanguliselt üle miljardi euro aastas. Täna nõukogus saavutatud kokkuleppe on seetõttu väga tervitatav,“ märkis Reinsalu. Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastases võitluses peab Eesti vajalikuks tehnoloogianeutraalset lähenemist ja leiab, et tahtlikud mittesularahaliste maksevahenditega (nt krediitkaardid ja krüptoraha) sooritatud pettused peavad olema karistatavad. Eesti karistusseadustik võimaldab juba praegu sarnaseid tegusid karistada, mistõttu on hilisemad muudatused karistusseadustikus pigem väikesed. Ühtlasi soovis eesistuja pidada poliitilist mõttevahetust e-tõendite teemal. Eesti ootab sarnaselt enamiku liikmesriikidega e-tõendite algatust juba eelmise aasta lõpus, kuid selle valmimine on keerulise reguleerimisvaldkonna ja vastandlike huvide tõttu korduvalt edasi lükkunud. Eesti hinnangul on e-tõendid karistuspoliitika valdkonna üks prioriteetsemaid Euroopa Liidu algatusi 2018. aastal. „Me peame oluliseks, et põhifookus oleks juurdepääsul elektroonilistele tõenditele küberruumis, otsekoostööl rahvusvaheliste teenusepakkujatega, nt Google ja Microsoft, ning rahvusvahelise õigusabi lihtsustamisel e-tõendite taotlemisel ja edastamisel. Arvestades enamiku suuremate rahvusvaheliste teenusepakkujate ning ka andmete asukohta ja paralleelselt toimuvaid rahvusvahelisi arenguid, tuleb Euroopa Liidu liikmesriikide ühtseks kiireks tegutsemiseks oluliseks pidada ka koostöö tõhustamist USAga,“ sõnas Urmas Reinsalu. Minister rõhutas, et juba 2017. aastal alustas Euroopa Nõukogus nende küsimuste lahendamiseks küberkuritegevuse-vastase konventsiooni lisaprotokolli väljatöötamist. Lisaks toimus arutelu nn Brüssel IIa määruse üle, millega reguleeritakse piiriülest kohtualluvust ning lahendite tunnustamist ja täitmist erinevates perekonnaasjades, näiteks abieluasjad, vanemlik vastutus, tsiviilõiguslikud „lapseröövid“. Kõik ministrid nõustusid, et vastava määruse kohastele keskasutustele on vaja tagada piisavad finants- ja inimressursid. Keskasutuste roll on väga oluline ja nad peavad saama oma ülesandeid kvaliteetselt täita arvestades muu hulgas üha kasvavat töökoormust. Sealjuures toodi välja võimalusi selle saavutamiseks nii määruses kui ka erinevate koostöövormide kaudu. Eestis täidab keskasutuse ülesandeid justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus. Kohtumisel jagas Euroopa Komisjon ka teavet Euroopa Prokuratuuri käivitamiseks tehtavate ettevalmistuste kohta. Eesti soov on, et ettevalmistused toimuks võimalikult läbipaistvalt, kaasates kõiki osalevaid liikmesriike. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi