Justiitsminister: kriminaalpoliitika keskmes peab olema ohver

8.03.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna riigikogu ees 2010. aastal heaks kiidetud kriminaalpoliitika arengusuundasid kokkuvõttes, et viimase seitsme aastaga on kriminaalmenetlus muutunud ohvrikesksemaks ja 60% küsitletud ohvritest peab seda usaldusväärseks. „Tänavu möödub 15 aastat esimeste kriminaalpoliitika arengusuundade vastuvõtmisest. Esimesed arengusuunad olid teedrajavad – need olid ühed esimesed riigikogu tasandil vastu võetud arengusuunad, milles lepiti esmakordselt erakonnaüleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema teadmiste ja mõjude hindamisel. Samad põhimõtted on tähtsad tänaseni,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu sõnul on üks kaalukas mõtteviisi muutus, mis kaasnes kriminaalpoliitika arengusuundadega 2010. aastal, kriminaalmenetluse ohvrikesksus. „Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaalmenetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitse süsteemi vastu, aitab ära hoida uusi kannatusi ja leevendada kuriteoga tekitatud kahju,“ möönis justiitsminister. „Eelkõige oodatakse õiguskaitseasutustelt suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri kohtlemise eripäradest. Paremini teatakse taastava õiguse mõistet ja see mõte on üha enam kandunud ohvrite kohtlemise praktikasse.“ Justiitsministri sõnul peitub kriminaalpoliitika tuum korduvkuritegevuse vähendamisel ja vangistuspoliitikal. Kriminaalpoliitika arengusuundade kehtivuse ajal on vangide arv vähenenud ca 650 võrra. Tänavu suletakse jäädavalt viimane sovetivangla – Tallinna vangla Magasini tänaval.  Ühtlasi peatus justiitsminister oma ettekandes kuritegevuse üldpildi, alaealiste õigusrikkujate ja perevägivalla teemadel. „Korruptsioonikuritegude uurimine on praegu erinevalt 2010. aastast süsteemsem ja järjepidevam. Alaealiste poolt sooritatud kuritegude arv on seitsme aastaga märkimisväärselt langenud. Suurim muutuja võrreldes 2010. aastaga aga on perevägivald, millest räägitakse üha rohkem ja mida üha paremini ära tuntakse,“ märkis Reinsalu. Minister tõi oma ettekandes välja ka mitmed muudatused, mis kriminaalpoliitikat mõjutavad. „Mullu jõustus karistusseadustiku muudatus, millega karmistati roolijoodikute kohtlemist. Seadus ei karmistanud üksnes karistust korduvalt purjuspäi kuriteo toimepaneku eest, vaid laiendas ka võimalusi pakkuda alkoholiprobleemiga juhtidele tuge, et probleemist jagu saada. Joobes sõidukijuhtide koguarv vähenes 2017. aastal 9%. Sama sihti silmas pidades valmistame ette karistusseadustiku muudatust kalduvuskurjategijate kohtlemise teemal,“ ütles Urmas Reinsalu. „Lisaks sellele nimetan mahukamatest eelnõudest peagi riigikogu komisjonide ja täiskogu ette jõudvat kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu, mille eesmärk on muuta kriminaalmenetlus tänapäevasemaks ja võimalikult lihtsaks ning kiireks, kahjustamata sealjuures menetluse eesmärke, ühiskonna ootusi ja menetluses osalevate inimeste õigusi. Nii saab võimalikuks üle minna täielikult digitaalsele menetlusele,“ sõnas justiitsminister. „Teiseks tahame kõrvaldada nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. Näiteks kui tõend on juba elektroonses vormis, heli- või videosalvestusena, ei peaks selle sisu eraldi protokollis ümber kirjutama. Tahan rõhutada, et just bürokraatiat vältides ja kasutades tänase infoühiskonna eeliseid, peaksime leidma võimalusi kriminaalmenetluse kiirendamiseks, mitte aga nägema ette eeluurimise tähtaegu, mis bürokraatiat suurendab,“ toonitas Reinsalu. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti riigikogus heaks 2010. aastal. Tänavu valmistab justiitsministeerium ette uusi kriminaalpoliitika põhialuseid kuni aastani 2025, mida justiitsminister esitleb sügisel. Lühikokkuvõtte ministri ettekandest (640.68 KB) Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Ministeerium toetab noorteühinguid pea poole miljoni euroga

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas noorteühingute aastatoetuse saajad ning toetuste suurused, tänavu saab riigieelarvest toetust 18 noorteühingut ja toetuste kogusumma ulatub pea poole miljoni euroni. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ning neile arendavate ja põnevate tegevuste korraldamisel. „Ühiselt tegutsedes on noortel paremad võimalused leida lahendusi nende ees seisvatele väljakutsetele ja seetõttu on riigi toetus tegusatele noorteühingutele väga vajalik,“ ütles Reps. Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta novembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. Aastatoetuste kogusumma on 489 000 eurot. Vastavalt noorsootöö seadusele võivad aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades ning mille tegevuse sisuks on noorsootöö. Kuna noorteühingute tegevus panustab noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkide saavutamisse, on ühingutel võimalik taotleda toetust ka kaheks aastaks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium andis esimest korda välja „Õiguse eest seisja“ auhinna

19.02.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna toimunud kontsertaktusel "Õigusriik 100" esimest korda välja „Õiguse eest seisja“ auhinna inimestele, kes oma tegude, käitumise või muu tegevusega on märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Tunnustuse pälvisid riigikohtunik Saale Laos, vandeadvokaat Paul Varul ning justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Urmas Reinsalu tunnustas oma sõnavõtus kõiki õigusvaldkonna inimesi nende igapäevase pikaajalise töö eest. „Tahan südamest tänada kõiki juriste, kes on loonud teise alguse Eesti õigusriiklusele – te olete teinud head tööd ja selle töö viljad ei ole mõõdetavad mitte juriidilistes kategooriates, vaid selles, et Eesti on arenenud kiiresti. Õigusriikluse kiire areng on olnud Eesti edu tähtsaim areng. Asetades asjad pöördvõrdeliseks – just õigusriikluse erosioon on meie omariikluse suurim ohutegur,“ rõhutas Reinsalu. Peaminister Jüri Ratas toonitas, et Eesti Vabariigi loojate selge idee oli asuda ehitama riiki, kus valitsevad "kord ja õigus". „Täna, kui tähistame saja aasta möödumist meie õigusriigi loomisest, saame olla õnnelikud, et meil on see töö vaatamata ajaloo keerdkäikudele siiski hästi õnnestunud. Eesti Vabariigi juubelinädal annab hea võimaluse tehtud tööd märgata ja tunnustada,“ sõnas peaminister ning lisas, et saavutatu hoidmiseks ja arendamiseks peame siiski igapäevaselt pingutama. „Sada aastat on ühele riigile väärikas iga ja samal ajal on saja-aastane riik parimais aastais ja täis elujõudu, et panna alus uuele traditsioonile – tunnustada justiitsvaldkonna inimesi „Õiguse eest seisja“ auhinnaga, mille tänavu pälvivad kolm inimest – riigikohtunik Saale Laos, professor ja vandeadvokaat Paul Varul ning justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus,“ ütles justiitsminister. Riigikohtunik Saale Laos kujundas aastail 1997–2007 justiitsministeeriumis karistuspoliitikat ja karistusõigust ning juhtis Eesti õiguskorda vorminud seaduste loomist. Aastatel 2007–2014 hoolitses ta õiguskantsleri nõunikuna põhiseaduslikkuse järelevalve eest, kontrollides õigustloovate aktide kooskõla põhiseadusega. Alates 2014. aastast on Saale Laos riigikohtunik ja 2017. aastast riigikohtu kriminaalkolleegiumi esinaine. Saale Laose tegevusest on võitnud terve õigusemõistmise ahel alates sündmuskohast kuni kõrgema kohtu otsuseni. Professor ja vandeadvokaat Paul Varul on õigusteadlase ja -praktikuna andnud kaaluka panuse õigusriigi püsimisse ja arendamisse. Ta oli justiitsminister aastail 1995–1999, kui Eesti õigussüsteemi üles ehitati. Professor Varul on aidanud kaasa ka Eesti teadusliku õiguskirjanduse tekkimisele; ta on juhendanud mitut põlvkonda juriste ning ta on olnud Eesti õigussüsteemi järjekindel eestkõneleja maailmas. Paul Varul on olnud alati seotud ka õiguspraktikaga, juhatades õpetamise kõrvalt advokaadibürood ja olles kohtuvaidlustes ekspert. Paul Varulit iseloomustab julgus kaitsta usku õigusriiklusse ja Eesti õigussüsteemi tugevusse. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus on juba üle kümne aasta seisnud hea selle eest, et Eesti eraõigus oleks süsteemne ja kindel. Tema nutikatest ideedest on alguse saanud palju suurepäraseid õiguslahendusi. Ta säilitab rasketes olukordades külma närvi ja leiab ka kõige keerulisematele huvirühmade muredele elegantse õigusliku lahenduse. Indrek Nikluse mõju ei piirdu Eestiga: tema tundlikku õigustaju on märgata ka Euroopa Liidu õigusaktide sõnastuses. Indrek Niklus kannab hoolt, et Eesti eraõigus seisaks kindlatel jalgadel ega kaugeneks oma juurtest ning samal ajal areneks edasi ja aitaks lahendada tänapäeva ühiskonna õiguskonflikte. Kandidaate said esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, riigi- ja omavalitsusasutused ning ettevõtted. Ettepanekud vaatas läbi ja auhinna saajad valis välja justiitsministri nimetatud komisjon, kuhu kuulusid riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja justiitsministri õigusloome nõukoja esimees. Siit leiab ka justiitsminister Urmas Reinsalu (284.28 KB) ja õigusloome nõukoja esimehe Jüri Raidla (361.89 KB) kõned. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab ajakirjandustudengitelt korruptsiooniteemalisi artikleid

19.02.2018. Justiitsministeerium koostöös Eesti ajalehtede liiduga kutsub taas ajakirjandustudengeid üles kirjutama ja avaldama korruptsiooniteemalisi artikleid. Artiklikonkursile on eriti oodatud lood, mis pööravad tähelepanu korruptsioonivastase tegevuse kitsaskohtadele ja seni kasutamata võimalustele. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et möödunud aastal konkursile esitatud artiklite mitmekesisus viitab sellele, et noored suudavad avada korruptsiooni temaatikat värske nurga alt. „Seetõttu oleme ajakirjandustudengitele teemafookuse valikul andnud vabad käed. Korruptsioonile võib oma artiklis läheneda nii selle laiema tähenduse järgi, milleks on näiteks usalduse kuritarvitamine, kui ka kitsama määratluse järgi, nagu ametikoha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Näiteks eelmise aasta võidutöö näitas, et korruptsioon ei ole pelgalt suurte asutuste probleem,“ ütles Reinsalu ja lisas, et oluline on artikliga avada mõnda uut teemat või anda olulist lisandväärtust juba kajastatud teemale.  Konkursi eesmärk on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ning korruptsioonialast mõttevahetust ning toetada seeläbi korruptsioonialase teadlikkuse tõusu Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ja tunnustada ajakirjanduse üliõpilasi. Oma artikli võivad konkursile esitada kõikide Eesti kõrgkoolide ajakirjandustudengid. Eelduseks on, et artikkel on avaldatud Eestis ilmuvas ajalehes eesti või mõnes muus keeles 2018. aastal. Konkursile esitatakse originaaltekst ühes korrektse eestikeelse tõlkega. Konkursi auhinnafond on 1000 eurot. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi ning justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Komisjoni esinaine on justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Tutvu tingimustega siin (280.03 KB). Vaata ka www.korruptsioon.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: vastutustundetute ettevõtjate probleem vajab lahendust

16.02.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu tutvustas valitsuskabineti liikmetele vastutustundetu ettevõtluse vastaseid meetmeid, millega vähendada nn tankistide kasutamist ettevõtluses ja parandada ärikultuuri tervikuna. „Vastutustundetult käituvad ettevõtjad, kes jätavad kergekäeliselt oma majandustegevusega võetud kohustused võlausaldajate kanda, on tõsine probleem, mis vajab lõplikku lahendamist. Eestis tegutseb aktiivselt umbes 700 tankisti, kelle „omandis“ on rohkem kui 10 000 äriühingut koguvõlaga 355 miljonit eurot. Seda probleemi ei saa lahendada üks ministeerium, siin on vaja kõigi teiste, eriti majandus-  ja kommunikatsiooni-, rahandus- ja siseministeeriumide toetust,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Soovisingi kabinetikaaslastelt tagasisidet, kas välja pakutud meetmed aitavad erinevates valdkondades parandada võlgnike vastutustundlikku käitumist, aga samas ei tohiks need ülemääraselt mõjutada ausaid, kuid ärilise ebaõnne tõttu kannatavaid ettevõtteid.“ Praktikas on levinud olukord, kus äriühingu kogu likviidne vara nö kanditakse välja majanduslike raskuste korral ja seejärel võõrandatakse osalus ühingus kolmandale isikule, kes pakub varjatult äriühingu „suretamise teenust“. Pärast müügiprotsessi nimetatakse äriühingu juhatusse nn tasustatud tankist. Selle probleemi lahendamiseks pakub justiitsministeerium välja ettepanekutepaketi. Näiteks tuleks äriühingu juhatuse liikmele kehtestada seaduses täiendavad nõuded, nt ei saa äriühingu juhatuse liikmeks inimene, kelle poolt juhitav ettevõte pole esitanud seaduses ettenähtud tähtajaks majandusaasta aruannet. Või kui selle ettevõtte, mille juhatuse liige ta on, pankrotimenetlus jääb välja kuulutamata raugemise tõttu ja pankrotiavaldust pole esitanud võlgnik ise. Ühtlasi plaanitakse muudatustega lühendada vabatahtliku likvideerimismenetluse tähtaegu ning luua piirang, mille kohaselt ei saa äriühingu osa võõrandada, kui äriühingul pole täidetud aruandekohustus. Lisaks ei saa kavandatava muudatusega ettevõtte juhatusse ega nõukokku kuuluda kinnipeetavaid. Valitsus otsustas panna justiitsministeeriumile ülesandeks arutatud ettepanekute pinnalt alustada muudatuste väljatöötamist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Valitsuskabinet arutas elatise sissenõudmise tõhustamise eelnõu

16.02.2018. Valitsuskabinet arutas justiitsministeeriumi poolt elatise sissenõudmise tõhustamiseks koostatud eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on süstemaatiliselt elatise maksmisest kõrvale hiilimine ja vanemakohuse täitmine täiesti lubamatu. „Võlg on võõra oma ja see tuleb tasuda – eriti, kui raha on maksmata enda lapsele. Siin küsimuses on keskses kohas lapse õigused: lastel peab olema õigus saada oma vanematelt tuge ja vanematel on kohustus oma laste toetamiseks. Me ei soovi üles ehitada karistavat riiki, kus ainult kriminaalmenetlusega suudame panna inimesi seadust täitma ja kõiki välja pakutud piiranguid tuleb rakendada õigusriigile kohaselt. Samas fakt on see, et kui inimesel on raha osta lennukipiletid New Yorki või Maldiividele, siis on tal ka raha oma isikliku lapse toetamiseks ning seda kohustust peab ta täitma,“ märkis Reinsalu. Nii ongi üheks võimalikuks meetmeks elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivuse peatamine, millega sundida võlgnikku kohtutäituriga suhtlema. Nii saaks kohtutäitur teada, mis takistab elatise tasumist ning ta saab suunata võlgnikku lapsele elatise maksmiseks näiteks maksegraafikut sõlmima. Koostöös kohtutäiturite ja politseiga on võimalik ka elatisvõlgniku sõiduki või muu liiklusregistrisse kantud vara kätte saada. Praktikas võib võlgnike sõidukite kättesaamine olla problemaatiline, sest selle reaalne asukoht on teadmata. Seetõttu nähakse eelnõus politseile ette kohustus kontrollida muude tööülesannete käigus, kas sõidukile on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärke, mille kohaselt tuleb sõiduk võlgnikult ära võtta ja kohtutäiturile üle anda. Eelnõus kohustatakse võlgniku lepingupartnereid kontrollima isikut tuvastades (nt hasartmänguseadusest või rahapesu nõuetest tulenevalt), kas tegu on elatisvõlgnikuga ning kui on, teavitama võimalikult kiiresti kohtutäiturit, et kolmas isik peab võlgnikule maksma sularaha summas 5000 eurot või rohkem. Kohtutäituril on võimalik viie päeva jooksul teavituse saamisest arestida see nõue elatise katteks. Lisaks pakkus justiitsminister valitsusele kaalumiseks välja põhimõttelise idee muuta senine alaealiste lastele elatise summa kindlaksmääramise süsteem paindlikuks. Uue süsteemi järgi peaks väga väikese sissetulekuga elatist maksma kohustatud vanemad maksma senisest vähem elatist, et vältida nende heitumist ilmselgelt üle jõu käivate summade üle. Justiitsministeerium on valmis teemat põhjalikumalt analüüsima, et välja töötada kõikide osapoolte huve maksimaalselt arvestav süsteem. Justiitsminister avaldas lootust, et välja pakutud ettepanekute pakett annab uusi tööriistu kohtutäituritele elatisvõlgnike probleemiga tegelemisel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu kohtunike täiskogul: arusaadav ja hõlpsasti kättesaadav kohtupraktika suurendab õigusteadlikkust

09.02.2018. Kohtunike täiskogul peetud kõnes tänas justiitsminister Urmas Reinsalu kohtunikke panuse eest õigusloomesse ning avaldas lootust, et kohtunike abiga on võimalik parandada õigusmõistmisest arusaamist. „Selge ja arusaadava ning täidetava kohtulahendi kirjutamine on teie kutseoskus ja kunst,“ pöördus justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes kohtunike poole. Ta selgitas, et üldine rahulolu ja usaldus kohtusüsteemi vastu on tugev, ent mitut kohtumenetluse tahku menetlusosaliste vaates saaks parandada. „Eelkõige käib jutt kohtumenetluse kiirusest, kohtumenetluse korraldust puudutava info kättesaadavusest ja kohtulahendite arusaadavusest,“ lisas Reinsalu. „Laiaulatuslik, lihtsalt kättesaadav, ajakohane ja ametlik kohtuteave aitab üldsusel õigusemõistmisest aru saada ning toetab juriste nende töös,“ ütles ta. Reinsalu tõi kõnes välja, et justiitsministeerium tegeleb aktiivselt kohtupraktika kättesaadavuse parandamisega ning eelmise aasta mais valmis võimalus seostada riigikohtu lahendid kehtivate õigusaktide ja nende sätetega. Reinsalu lisas, et ringkonnakohtud on tulnud välja tervitatava initsiatiiviga hakata tegema teise astme kohtulahendite kokkuvõtteid ja neid avaldama. „Kokkuvõttes suurendab kohtupraktika avaldamine ja kehtiva õigusega seostamine õigusteadlikkust,“ lausus Reinsalu. Oma kõnes tegi Reinsalu kokkuvõtte ka möödunud aastast ning andis ülevaate juba jõustunud ja eesootavatest seadusmuudatustest ning plaanidest. Samuti tegi justiitsminister ülevaate ka 2017. aasta kohtute menetlusstatistikast. Justiitsministri kõne on täismahus kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Valitsus arutas karistusseadustiku muudatusi seoses väärtegudega

8.02.2018 Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega seotakse ohtlikumate liiklusväärtegude korral rahatrahv süüdlase sissetulekuga, vähendatakse kiirmenetluses kohaldatavat karistust ja võimaldatakse väärteokaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabastamist. Lisaks sätestatakse eelnõuga võimalus kohaldada teatud valdkondades (eeskätt finantssektor ja andmekaitse) rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgema ülemmääraga rahatrahve, et täita Euroopa Liidu õigusest tulenevaid nõudeid. Eelnõu seob üldohtlikumad väärteokoosseisud süüdlase sissetulekuga sarnaselt rahalisele kriminaalkaristusele. Nendeks koosseisudeks on juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine; joobes juhtimine inimese poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,5-1,49 mg; alkoholi- või narkojoobes liiklusõnnetuses osalemine; kiiruse ületamine rohkem kui 41 km/h; kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine (sh maastikusõiduki juhi poolt) ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisus oleva inimese abita jätmine. Lisaks näeb eelnõu ette, et kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi vähendatakse kolmandiku võrra. Kiirmenetluse kohaldamise eelduseks on see, et inimene loobub vabatahtlikult võimalusest esitada vastulause ja tasub rahatrahvi 15 päeva jooksul. Nõudes aga üldmenetlust, käivitab maksetähtaja väärteomenetluse otsuse koostamine ja see toimub alles 30 päeva pärast väärteoprotokolli koostamist. Selleks, et motiveerida inimesi kasutama kiirmenetlust, näeb eelnõu ette, et riik vähendab kiirmenetluses kohaldatavat rahatrahvi kolmandiku võrra. Sarnast lahendust kasutatakse ka kriminaalasjade lühimenetluse korral. Eelnõu kohaselt on liiklusrikkujaid võimalik karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega. Tingimisi karistuse puhul määratakse inimesele üheaastane katseaeg, mille jooksul on tal võimalus oma käitumist parandada ja asuda seadusekuulekale teele. Kui ta paneb katseajal siiski toime uue samalaadse väärteo, pööratakse tema varasem karistus täitmisele ja sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus. Eelnõuga pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega ja soodustatakse selle tasumist ositi. Eelnõuga pikendatakse trahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani ning soositakse senisest enam rahatrahvi tasumist ositi. Valitsuskabinetis arutatud ettepaneku osas, mis võimaldaks vähem ohtlike väärtegude eest kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, valmistas kokkuleppe kohaselt eelnõu ette siseministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi