Justiitsministeerium: mullu vähenes nii varavastaste kui ka liikluskuritegude arv

7.02.2018 Justiitsministeeriumi 2017. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2016. aastaga vähenes registreeritud kuritegude arv 7% võrra, kokku registreeriti möödunud aastal 26 929 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga vähenes nii varavastaste kui liikluskuritegude arv 12% võrra. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ehkki registreeritud kuritegude arv langeb mitmendat aastat järjest, peab sellgeipoolest inimeste turvatunde tagamiseks astuma sisulisi samme. „Riik peab suutma tagada, et ohtlikumate süütegudele suudame kiirelt reageerida. Samal ajal peab vähemohtliku süütegude eest karistus olema individuaalne, et olla kindel, et karistus süüdlast ka päriselt edaspidi süütegudest eemale hoiaks,“ märkis Reinsalu. „Me peame kaitsma ühiskonda kõige ohtlikemate kurjategijate eest. Nende inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime raske seksuaalkuriteo, sest just need on kuriteod, mis kõige enam õnnestavad inimeste turvatunnet. Ohtlikele kalduvuskurjategijatele tuleb teistest erinevalt läheneda ja selleks esitleme lähiajal just nimelt ohtlike kalduvuskurjategijate kohtlemist puudutavat eelnõud,“ sõnas Reinsalu. Peaprokurör Lavly Perling rõhutas, et registreeritud kuritegude languse kõrval peab säilitama kriitilise meele. „Küsimuse, kas ja kuidas on ühiskonna muutumine - globaliseerumine ja tehnoloogia areng – mõjutanud kuritegevust. Tänasest rohkem peab turvalisuse ja heaolu tagamisel pöörama tähelepanu nii rahvusvahelisele kui ka küberkuritegevusele,“ ütles Perling. Tema sõnul tuleb iga kuriteoliigi vastaseks võitluseks valida kohane vahend – raske peitkuritegevuse puhul rakendada jälitustegevust, rahvusvahelises kuritegevuses rahvusvahelist koostööd ning küberkuritegude avastamise ja tõendamise tarvis tuleb tagada nii sellekohane kompetents kui ka vajalikud digivahendid. „Kriminaaltulu konfiskeerimise vältimatus peab aga olema selgeks eesmärgiks ning kuriteoga kaotatud raha peab jõudma tagasi ohvritele või riigile,“ lisas Perling. Suurema osa 2017. aastal registreeritud kuritegudest moodustasid varavastased kuriteod (40%), järgnesid isikuvastased (22%) ja liikluskuriteod (12%). Märgatavalt kasvas avaliku usalduse vastaste kuritegude (+222, +15%) ja rahvatervisevastaste (+221, +17%) kuritegude arv. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti möödunud aastal kõige rohkem vargusi (kokku 7633, moodustas 28% kõigist registreeritud kuritegudest), kehalise väärkohtlemise juhtumeid (4710) ning mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2616). Kokku registreeriti möödunud aastal 1022 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, mida on võrreldes 2016. aastaga kuue võrra rohkem. Alaealiste toime pandud kuritegudest moodustavad suurima rühma isikuvastased ja varavastased kuriteod – kokku 77% kõigist alaealiste kuritegudest. Kohtusse saatis prokuratuur veidi enam kui 230 alaealist ja kriminaalmenetlus lõpetati eduka leppimise tõttu 23 korral. 2017. aasta oli viimane, mil sai menetluse lõpetada alaealise kriminaalasja materjalide alaealiste komisjoni edastamisega, edaspidi on menetlejatel laiemad võimalused erinevate kohustuste või mõjutusvahendite määramiseks. 2017. aastal oli iga kümnes kuritegu Eestis perevägivallakuritegu. Möödunud aastal registreeriti hinnanguliselt 2632 perevägivallakuritegu, mida on 13% vähem võrreldes 2016. aastaga. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa (86%) kehaline väärkohtlemine. Valdavalt oli tegemist vägivallajuhtumitega kas praeguste või endiste elukaalaste või abikaasade vahel (2/3 kordadest). Politsei- ja piirivalveameti teabe- ja menetlusosakonna juhi Priit Pärkna sõnul töötab politsei selle nimel, et ükski vägivalla ohver ei jääks oma murega üksi. „Iga päev saame teateid kümnetest vägivallajuhtumitest koduseinte vahel, kus tüli pole vaid täiskasvanute vahel, vaid kannatada saavad ka lapsed. Kolmandikku juhtumitest näevad noored pealt, üle kolmesaja lapse saab ka ise kehalist väärkohtlemist tunda. Iga juhtum, mida laps näeb või saab ise tunda mõjutab tema tulevikku. Töötame iga päev selle nimel, et saaksime võimalikult varakult ohvreid aidata,“ sõnas Pärkna. Ta lisas, et alaealiste õigusrikkujate puhul on politsei eesmärk eelkõige selgitada välja, miks noor nii käitub ja sellega seejärel tegeleda.   Möödunud aastal lisandus karistusseadustikku nii ahistava jälitamise kuriteokoosseis kui ka seksuaalse ahistamise väärteokoosseis. Ligi kuue kuuga registreeriti 89 ahistava jälitamise kuritegu ning 20 seksuaalse ahistamise väärtegu. Inimkaubandusega seotud kuritegude arv (93) on jäänud samale tasemele 2016. aastaga. Kõige levinum on alaealiste ärakasutamine inimkaubanduse eesmärgil (67), millest pea pooled toimusid erinevate veebikeskkondade kaudu veebikaamera vahendusel.  2017. aastal registreeriti Eestis 234 majanduskuritegu, mida on 2% võrra vähem võrreldes 2016. aastaga ning alates 2010. aastast on majanduskuritegude arv vähenenud 79%. Registreeritud kuritegudest 34% oli ebaseaduslik majandustegevus ning 17% rahapesualased kuriteod. Olgugi, et registreeritud korruptsioonikuritegude arv langes viimase viie aasta madalaimale tasemele (288), ei saa järeldada, et korruptsiooni tervikuna oleks vähem. Langus oli oodatav, sest 2016. aastal registreeriti palju teineteisest sõltuvaid tehnoülevaatusega seotud korruptsioonikuritegusid, ent 2017. aastal tõusis kriminaalasjade arv 54-lt 70-le. Langenud on altkäemaksu kuritegude arv, aga vaikselt on tõusnud riigihangete ja toimingupiirangute rikkumise alaste kuritegude arv. Omavalitsuste korruptsioon moodustas kõikidest juhtumitest 7% (20). Reinsalu rõhutab, et ministeerium saab iga-aastaselt kogutud kriminaalstatistikast olulist sisendit ka järgmiste kriminaalpoliitika arengusuundade koostamiseks, millega määratakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub nimetama Õiguse eest seisja 2018 autasu kandidaate

Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi Õiguse eest seisja 2018. Autasuga tunnustatakse inimesi, kes on oma algatuse, käitumise, suhtumise või muu tegevusega märkimisväärselt panustanud Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse. „Koos Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga on põhjust tähistada ka õigusriigi 100. aastapäeva ja algatada uut traditsiooni, mis tunnustab neid inimesi, kes on andnud olulise panuse Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kandidaate võivad esitada kõik üksikisikud ja organisatsioonid, sh vabaühendused, riigi- ja/või kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevõtted. Selleks tuleb saata 12. veebruariks kirjalik vabas vormis ettepanek aadressil info@just.ee. Ettepanek peab sisaldama kandidaadi ees- ja perekonnanime; lühikest põhjendust, milline on olnud kandidaadi panus Eesti õigusriigi püsimisse ja arendamisse, mille eest isik auhinna kandidaadiks esitatakse; kandidaadi kontaktandmeid ning kandidaadi esitanud isiku või isikute kontaktandmeid. Vaata lähemalt https://www.just.ee/et/oiguse-eest-seisja-2018 Kandidaatide väljaselgitamiseks koguneb justiitsministeeriumis komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu esimees, advokatuuri esimees, juristide liidu president, notarite koja esimees, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, õiguskantsler, riigi peaprokurör, justiitsministeeriumi õigusloome nõukoja esimees ja justiitsministeeriumi kantsler. Autasu annab välja justiitsminister. Õiguse eest seisja autasu antakse esmakordselt üle 19. veebruaril toimuval Õigusriik100 pidulikul kontsert-aktusel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Noortevaldkonna tunnustuskonkursil pälvisid aasta noorsootöötaja tiitli Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ja Riin Luks, kes tegutseb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses projekti „Nopi üles“ juhina. Sündmuskeskuses SpaceX toimunud tseremoonial tunnustas ja tänas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Meie üha nutikamaks muutuv noorsootöö paistab väljaspool Eestit väga hästi silma, kuid noorsootöötajad Eestis kahjuks palju vähem, ehkki neil on noorte toetamisel väga tähtis roll,“ ütles minister Reps. „Tunnustagem ja märgakem noorsootöötajate tööd. Oma panuse saab anda iga lapsevanem, kui ütleb näiteks järgmisel korral last huviringist või trennist koju tuues juhendajale, et hindab tema tööd. Muutus võib alata ühest sõnast, aitame sellele muutusele kaasa ja tunnustame noorsootöötajaid.” Galerii Tänavune aasta noorsootöötaja Ivo Visak on andnud pikaajalise panuse Eesti noortemaastiku arendamisse. Tema eestvedamisel on muuhulgas märkimisväärselt kasvanud Eesti Noorteühenduste Liidu võimekus ja mõju ühiskonnas ning viidud ellu olulisi muudatusi. Lisaks on Ivo seisnud selle eest, et noori nähakse tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena. Samuti aasta noosootöötja tiitliga pärjatud Riin Luks tegeleb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses noorte omaalgatuste elluviimise toetamise projektiga „Nopi Üles“, mille kaudu saavad noored oma idee elluviimiseks nii üldist koolitust kui ka individuaalset nõustamist. Riin teeb tihedat koostööd erinevate osapooltega, et võimalikult paljud noored saaksid oma ideed ellu viia. Aasta huvikooliks valitud Pernova Hariduskeskuse üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse õpperuumi arendamine Pärnu haridusmaastikul. Hariduskeskus on ülelinnalise koostööprogrammi „Pärnu linn kui õpikeskus“ idee ja põhimõtete edasikandja, tegevuste eestvedaja ning õpikeskkonna arendaja. Aasta noortekeskuse tiitli pälvinud Valga Avatud Noortekeskus on viimastel aastatel tugevalt panustanud noorte arengusse ja pakkunud noortele võimalusi oma ideede elluviimiseks. Lisaks panustab noortekeskus aktiivselt probleemse käitumisega noorte arengusse, toetades neid läbi mitteformaalse hariduse. Tiitliga aasta noorteühing või -organisatsioon tunnustatud Eesti Väitlusseltsi põhitegevuseks on väitluskultuuri arendamine, noortele väitlemise kogemuse andmine ja sisukate arutelude loomine aktuaalsetel teemadel. Tänu sellele on Eesti Väitlusselts andnud tugeva panuse noortevaldkonna, kodanikuühiskonna ning kogu Eesti ühiskonna arendamisesse. Aasta osaluskogu ja õpilasesinduse kategoorias võitjaks osutunud Koeru Keskkooli õpilasesindus paistis möödunud aastal silma eelkõige uute algatuste ja tugeva ning jätkusuutliku meeskonna poolest. Motiveeritud noored võtsid julgelt vastu uusi väljakutseid, pälvisid nii vabariiklikku tuntust kui ka koolikaaslaste ja kogukonna toetuse. Aasta noortemalevaks valitud Paide linna töömalev on Paide Avatud Noortekeskuse korraldatav malev, mis toetab Paide eesmärke noorsootöö valdkonnas – pakkuda noortele võimalust saada töökogemust ja suhelda eakaaslastega, tekitada ja hoida tööharjumusi ning pakkuda vaba aja veetmise võimalusi. Aasta noortelaagri tiitli pälvinud Eesti Skautide Ühingu rahvusvaheline suurlaager „Seiklusratas“ pakub iga nelja aasta järel noortele rahvusvahelist kogemust ja tutvustab skautide tegevusi üle maailma. Möödunud suvel toiminud laagrist võttis osa ligi pooltuhat noort, nende seas ka erivajadustega ning majanduslikes raskustes noored. Aasta noorsootööühinguna tunnustatud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus vastutab 154 noortekeskuse töö eest üle Eesti. Noortekeskuste katusorganisatsioonina on oma liikmeid hoitud kursis kõige noorsootöös toimuvaga, et noortekeskused oskaksid oma töös teha olulisi valikuid ja tõsta järjepidevalt töö kvaliteeti. Aasta kohalikuks omavalitsuseks valitud Rõuge vald on pälvinud laialdaselt tuntust noorte tegevust väärtustava ja toetava omavalitsusena, olles noorsootöösse panustanud juba viimased 20 aastat. Valla soov teha koostööd noorsootöö valdkonna tegijatega on võimaldanud hoida piirkonna noored aktiivsena, motiveerituna ja kodukohta hoidvana. Aasta toetajaks noorsootöös osutus Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Kultuuriministeeriumiga. Eesti Lastekirjanduse Keskus viis 2017. aastal ellu Kultuuriministeeriumi algatatud sündmuste sarja Laste Vabariik, mille eesmärgiks oli tutvustada ja edendada eesti rahvuslikku kultuuri. Eesmärgi täitmiseks pakuti lastele arendavat ja loovat tegevust ning harivat ja kvaliteetset meelelahutust. Tiitliga aasta tegu noorsootöös pärjati EV100: „Kas hundil on pojad või kutsikad?“. Möödunud aastal Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäeva tähistamiseks loodud üle-eestilise matkaprojekti „Kas hundil on pojad või kutsikad?“ käigus kasutati matka kui meetodit noorsootöös oluliste eesmärkide saavutamiseks. Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat: Anne Kivimäe, Ilona-Evelyn Rannala ja Tiiu Kadak. Anne Kivimäe on olnud noortevaldkonna edendaja alates aastast 1997, mil ta alustas tööd noorsootöötajana. Anne juhtimisel loodi esimene teadaolev ametlik noortekeskus ja esimene noorte osaluskogu Eestis. Tema aastatepikkune panus Eesti noorsootöö arendamisel on taganud valdkonna jätkusuutlikkuse ning pideva arengu. Ilona-Evelyn Rannala on ligi 15 aasta jooksul panustanud noorsootöösse nii professionaalse noorsootöötaja ja juhina, vabatahtlikuna, noorsootöö õppejõuna, noorsootöö magistriprogrammi rajajana, uurijana kui ka väliskoostöö projektide eestvedajana. Tiiu Kadak on Eesti noorsootöö maastikul aktiivselt osalenud juba 20 aastat. Tiiu on pikaaegne aktiivne Laagrijuhtide Nõukoja liige ning on andnud suure panuse, et noortelaagrite tegevus nii Tallinnas kui ka kogu Eestis oleks süsteemne, kvaliteetne, turvaline ja arendav. Taustainfo Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 12 kategoorias. Kokku esitati 146 kandidaati, keda hindas noortevaldkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba kaheteistkümnes. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Euroopa justiitsministrid: tehisintelligentsus on justiitsvaldkonna lähituleviku väljakutse

26.01.2018 Justiitsministrid arutasid täna Bulgaarias Euroopa prokuratuuri tulevikku, piiriülese tsiviilprotsessi reguleerimist ning tehisintellekti ja robootika õigusküsimusi. Urmas Reinsalu tutvustas Euroopa kolleegidele ka Eesti kohtusüsteemi uut infosüsteemi KIS, millele arendatakse kõnetuvastussüsteemi kohtuistungi helisalvestiste automaatseks transkribeerimiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on robootika ja tehisintellekti küsimused lähituleviku väljakutseteks ka justiitsvaldkonnas. „Tehisintellekt ja robootika on võtmetehnoloogiad, mis elavdavad majandust ja võimaldavad parandada inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ning õigusemõistmisele. Juba möödunud aastal Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel leiti, et tuleb kiirendada tööstusharude digitaalset ümberkujundamist, et luua tarbijasõbralikumat keskkonda ning selleks peab meil olema tõhus seadusandlik raamistik,“ sõnas Reinsalu. „On selge, et nende tehnoloogiate juurutamisel tuleb hoolikalt läbi mõelda ühised julgeoleku standardid, vastutus ning õiguslikud ja eetilised küsimused. Järgmiste eesistujariikide üheks ülesandeks saabki olema sobiva tasakaalu leidmine uute tehnoloogiate arendamise ning põhiõiguste ja -vabaduste, sh privaatsusõiguse ning andmekaitsereeglite, tagamise vahel,“ märkis justiitsminister. Minister tutvustas Euroopa kolleegidele 2016. aasta sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhitavate sõidukute ekspertrühma tegevust, mille üheks ülesandeks oli analüüsida õigusruumi muutmise vajadust. „See kogemus näitas selgelt, et on vaja üldisemat sektoriülest lähenemist tehisintellekti õiguslikele küsimustele, et suurendada õigusselgust ja ennetada vastuoluliste regulatsioonide teket. Selleks moodustatakse lähiajal ametkondade vaheline ekspertrühm, kes hakkab välja töötama sektoriülest regulatsiooni ning tehisintellekti strateegiat,“ rääkis Reinsalu ning rõhutas, et selle kõrval tuleb märkimisväärselt panustada ka inimeste usalduse suurendamisele uute tehnoloogiate vastu. Samuti rääkisid justiitsministrid Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tulevikust. EPPO loomise määrus võeti vastu Eesti eesistumise ajal mullu oktoobris, kuid asutuse tööle hakkamine eeldab täiendavaid õiguslikke ja praktilisi ettevalmistusi. Justiitsministrid arutasid EPPO koostööd juba olemasolevate Euroopa Liidu agentuuridega, eelkõige OLAFi, Eurojusti ja Europoliga. Eesti hinnangul on võtmeküsimuseks tõhus vastastikune infovahetus EPPO ning teiste agentuuride vahel, kindlustamaks vajaliku teabe olemasolu. Oluline on meeles pidada, et EPPO ja teiste agentuuride pädevused ning ülesanded on erinevad, mistõttu ei tohiks EPPO kaasa tuua olemasolevate agentuuride võimekuse vähenemist. Ühtlasi arutasid ministrid piiriülese kohtualluvuse ja lahendite tunnustamist ning täitmist perekonnaasjades (abieluasjad, vanemlik vastutus, tsiviilõiguslikud „lapseröövid“). Muudatuste peamiseks eesmärgiks on kiirem menetlus nii teiste liikmesriikide kohtute lahendite tunnustamisel kui ka nende täitmisel ja liikmesriikide keskasutuste tõhusam koostöö. „Eesti eesistumise ajal toimunud viimasel justiitsministrite kohtumisel toimus sel teemal viljakas poliitiline arutelu, mille käigus kinnitasid ministrid oma pühendumist kohtulahendite täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamisele tingimusel, et luuakse piisavad tagatised ning seda eriti laste parimate huvide ning vanemate kaitseõiguse tagamiseks,“ ütles Reinsalu. Ka täna toimunud kohtumisel rõhutas minister, et laste ja vanemliku vastusega seotud vaidlused peavad saama kiire ja õiglase lõpplahenduse enne kui lapsed, keda need puudutavad, suureks kasvavad. Seetõttu toetab Eesti Bulgaaria pingutusi teemaga jätkamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Euroopa justiitsministrid: tehisintellekt on justiitsvaldkonna lähituleviku väljakutse

26.01.2018. Justiitsministrid arutasid täna Bulgaarias Euroopa prokuratuuri tulevikku, piiriülese tsiviilprotsessi reguleerimist ning tehisintellekti ja robootika õigusküsimusi. Urmas Reinsalu tutvustas Euroopa kolleegidele ka Eesti kohtusüsteemi uut infosüsteemi KIS, millele arendatakse kõnetuvastussüsteemi kohtuistungi helisalvestiste automaatseks transkribeerimiseks. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on robootika ja tehisintellekti küsimused lähituleviku väljakutseteks ka justiitsvaldkonnas. „Tehisintellekt ja robootika on võtmetehnoloogiad, mis elavdavad majandust ja võimaldavad parandada inimeste juurdepääsu avalikele teenustele ning õigusemõistmisele. Juba möödunud aastal Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel leiti, et tuleb kiirendada tööstusharude digitaalset ümberkujundamist, et luua tarbijasõbralikumat keskkonda ning selleks peab meil olema tõhus seadusandlik raamistik,“ sõnas Reinsalu. „On selge, et nende tehnoloogiate juurutamisel tuleb hoolikalt läbi mõelda ühised julgeoleku standardid, vastutus ning õiguslikud ja eetilised küsimused. Järgmiste eesistujariikide üheks ülesandeks saabki olema sobiva tasakaalu leidmine uute tehnoloogiate arendamise ning põhiõiguste ja -vabaduste, sh privaatsusõiguse ning andmekaitsereeglite, tagamise vahel,“ märkis justiitsminister. Minister tutvustas Euroopa kolleegidele 2016. aasta sügisel riigikantselei juurde loodud isejuhitavate sõidukute ekspertrühma tegevust, mille üheks ülesandeks oli analüüsida õigusruumi muutmise vajadust. „See kogemus näitas selgelt, et on vaja üldisemat sektoriülest lähenemist tehisintellekti õiguslikele küsimustele, et suurendada õigusselgust ja ennetada vastuoluliste regulatsioonide teket. Selleks moodustatakse lähiajal ametkondade vaheline ekspertrühm, kes hakkab välja töötama sektoriülest regulatsiooni ning tehisintellekti strateegiat,“ rääkis Reinsalu ning rõhutas, et selle kõrval tuleb märkimisväärselt panustada ka inimeste usalduse suurendamisele uute tehnoloogiate vastu. Samuti rääkisid justiitsministrid Euroopa Prokuratuuri (EPPO) tulevikust. EPPO loomise määrus võeti vastu Eesti eesistumise ajal mullu oktoobris, kuid asutuse tööle hakkamine eeldab täiendavaid õiguslikke ja praktilisi ettevalmistusi. Justiitsministrid arutasid EPPO koostööd juba olemasolevate Euroopa Liidu agentuuridega, eelkõige OLAFi, Eurojusti ja Europoliga. Eesti hinnangul on võtmeküsimuseks tõhus vastastikune infovahetus EPPO ning teiste agentuuride vahel, kindlustamaks vajaliku teabe olemasolu. Oluline on meeles pidada, et EPPO ja teiste agentuuride pädevused ning ülesanded on erinevad, mistõttu ei tohiks EPPO kaasa tuua olemasolevate agentuuride võimekuse vähenemist. Ühtlasi arutasid ministrid piiriülese kohtualluvuse ja lahendite tunnustamist ning täitmist perekonnaasjades (abieluasjad, vanemlik vastutus, tsiviilõiguslikud „lapseröövid“). Muudatuste peamiseks eesmärgiks on kiirem menetlus nii teiste liikmesriikide kohtute lahendite tunnustamisel kui ka nende täitmisel ja liikmesriikide keskasutuste tõhusam koostöö. „Eesti eesistumise ajal toimunud viimasel justiitsministrite kohtumisel toimus sel teemal viljakas poliitiline arutelu, mille käigus kinnitasid ministrid oma pühendumist kohtulahendite täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamisele tingimusel, et luuakse piisavad tagatised ning seda eriti laste parimate huvide ning vanemate kaitseõiguse tagamiseks,“ ütles Reinsalu. Ka täna toimunud kohtumisel rõhutas minister, et laste ja vanemliku vastusega seotud vaidlused peavad saama kiire ja õiglase lõpplahenduse enne kui lapsed, keda need puudutavad, suureks kasvavad. Seetõttu toetab Eesti Bulgaaria pingutusi teemaga jätkamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Vaba õiguselukutse esindajatele soovitakse anda suuremad enesekorraldusõigused

26.01.2018. Eile esitleti valitsuse istungil advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega antakse üle suuremad enesekorraldusõigused vabade õiguselukutsete valdkondade kutseühendustele. Eelnõuga luuakse sarnaselt notaritele, kohtutäituritele, pankrotihalduritele ja advokaatidele avalik-õiguslikud kutseühendused ka vandetõlkidele ja patendivolinikele. Kojad täidaksid kutseühenduse peamist eesmärki olla tõhus enesekorralduse organisatsioon, kes tegeleks ka kutse arendamisega. Uutele kutseühendustele antakse üle kutsetegevuse korraldamisega seotud ülesanded nagu eksamite korraldamine, ameti- või kutsetegevuse peatamine ja taastamine, asendamise korraldamine ning kantselei iseloomuga ülesanded, näiteks statistika kogumine ja avaldamine. Eelnõuga lisatakse ka notariaadiseadusesse säte, mis kohustab Notarite Koda pidama vajalike andmetega notarite nimekirja, ja kohtutäituri seadusesse säte, mis kohustab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pidama kohtutäiturite nimekirja. See lihtsustab Maksu- ja Tolliameti tööd, sest praegu peab MTA kohtutäiturite ja notarite kohta ise eraldi registrit. Lisaks täiendatakse notariaadiseadust uue alusega, millega on edaspidi võimalik notar ametist tagandada ka juhul, kui tema suhtes kuulutatakse välja pankrot või pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Säte lisatakse põhjusel, et notari pankrot on asjaolu, mis teeb igal juhul võimatuks notari ametis jätkamise. Eelnõuga saab lähemalt tutvuda eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Kõrgharidusseadustiku uuendamisel seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused

Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös kõrgkoolide ja teiste partneritega uuendamas kõrgharidusseadustikku, eesmärgiga korrastada ja lihtsustada valdkonna õigusakte ning seades esikohale õppija õigused ja kohustused. Poolteist aastat kestnud konsultatsioonide järel hakatakse nüüd välja töötama uue kõrgharidusseaduse eelnõu, mis peaks jõudma Riigikogusse tänavu sügisel.  Asekantsler Indrek Reimandi sõnul on kõrgharidusvaldkonna erinevad osapooled kinnitanud vajadust õigusaktide kaasajastamise järele ning osutanud, et need peavad olema rohkem õppijakesksed, vaja on vähendada ülereguleerimist ning suurendada kooskõla kõrghariduse ja teaduse regulatsioonide vahel. „Kõike seda seadustiku kaasajastamisel ka arvestatakse,“ ütles Reimand. „Plaanime selgemalt välja tuua üliõpilaste õigused ja kohustused, aga ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. Tahame tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid, sest ülikoolide kohus pole mitte ainult õpetamine, vaid ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, täienduskoolitus jne. Samuti peame soodustama karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“ Õigusaktide kaasajastamisega ühtlustatakse ka teaduse ja kõrghariduse rahastuspõhimõtteid, kujundades teadusasutuste baasfinantseerimise ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele. Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne. Luuakse kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused Plaanis on luua kõrgharidusseadus, kuhu koondatakse senised ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning erakooliseaduses erakõrgkoole puudutavad sätted. Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist. Praegu on oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Kuna kõrgharidusvaldkonda puudutavad ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning õppetoetuste ja õppelaenu seadus, siis kavandatakse ka nende uuendamist. Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastate teises pooles. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust. Taustainfo Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel. Kogutud tagasisidele tuginedes töötatakse 2018. aasta esimesel poolel välja kõrgharidusseaduse eelnõu. Seadustiku kaasajastamisse on kaasatud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Pressikutse: Haridus- ja Teadusministeeriumis tutvustatakse kõrgharidusseadustiku kaasajastamise kava

Kolmapäeval, 24. jaanuaril kell 12 kogunevad Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses (Tõnismägi 11) eksperdid, kes hakkavad välja töötama uut kõrgharidusseaduse eelnõu. Senine kõrgharidusseadustik on kujundatud 1990. aastate teises pooles. Kahekümne aasta jooksul on oluliselt muutunud inimeste ja ühiskonna ootused kõrgharidusele. Õiguslik raamistik peab käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust. Seadustiku kaasajastamisse on kaasatud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamise konsultatsioonid valdkonna erinevate osapooltega on kestnud poolteist aastat ja nüüd on jõutud seaduseelnõu väljatöötamise etappi. Töörühma esimene koosolek toimub kolmapäeval kell 12-14. Ajakirjanikud on oodatud! Intervjuudeks on võimalus nii enne kui pärast kohtumist. Osalemise ja intervjuude soovist palume teada anda info@hm.ee või telefonil 7350155 (Aire Koik). Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi