Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek suurendada erakoolide toetusi sai Riigikogu heakskiidu

Riigikogus eile vastuvõetud seadusemuudatusega luuakse erakoolide pidajatele võimalus saada tegevuskulu toetust 100 protsendi ulatuses tema asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Uuenenud seadus avardab perede õpivalikuid ja muudab erahariduse kättesaadavamaks. „Uus erakoolide rahastamiskava annab kõigile paremad võimalused kättesaadava, kvaliteetse ja mitmekesise üldhariduse omandamiseks,” sõnas minister Mailis Reps. „Tähtis on see, et avarduvad ka madalama sissetulekuga perede laste valikuvõimalused.“ Seadusemuudatus näeb ette, et juhul kui erakooli pidaja soovib saada tegevustoetust 100% ulatuses omavalitsuse koolide tegevuskulu suurusest, siis tuleb pidajal rakendada õppemaksule lage, mis on tänavu 35% , järgmisel aastal 30% ja alates 2020. aastast 25% alampalgast. Lisaks madalale õppemaksule tuleb erakoolil tegevuskulu toetuse saamiseks pakkuda kvaliteetset õpet ja tagada erakooli hariduskulude läbipaistvus. Kogu teenitud kasum tuleb investeerida erakooli tegevusse. Tegevuskulutoetuse saamiseks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse nõusolek. Need erakoolid, mis seaduses toodud tingimustele ei vasta, saavad riigieelarvest tegevuskulude toetust 75 protsendi ulatuses asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust. Erakoole tegutseb sel õppeaastal 54 ja eraüldhariduskoolides õpib ligi 7800 last. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused tuge vajavate õpilaste heaks

Riigikogu võttis vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, millega muudetakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust. Eesmärk on pakkuda õpilastele vajalikku tuge ja luua paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel lisatuge. Oluline on, et õpilase elukohajärgses koolis arvestatakse tema individuaalsete võimete ja vajadustega ning pakutakse vajalikke tugisüsteeme. Kavandatavate muudatuste eesmärk ongi tagada koolidele ja koolide pidajatele suurem otsustusõigus ja paindlikumad võimalused õppe korraldamiseks. Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele operatiivselt sobivat tuge. Esmast toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kool tagab õpilasele täiendava pedagoogilise juhendamise, tugispetsialistide toe ning vajadusel õpiabi korraldamise individuaalselt või rühmas. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid. Eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luuakse paindlikumad võimalused: oluline on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte jäigad normid. Tuge vajavad õpilased võivad olla kaasatud tavaklassi, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või erikoolis. Lapse vajadusest lähtuv õppekorraldus ning tugiteenuste kättesaadavuse tagamine otsustatakse lapsevanema, kohaliku omavalitsuse ja kooli koostöös. Spetsiifilist õppekorraldust ja mahukamaid tugiteenuseid vajavate õpilaste vajadusi nõustamismeeskonnad, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade spetsialistid. Erikoolid jäävad Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal. Koolide pidamise üleandmisega kohalikele omavalitsustele ei kao nõuded riiklikele standarditele – need peavad olema tagatud sõltumata pidajast. Spetsiifiliste erivajaduste puhul jätkab riik koolide pidamist. Ka edaspidi tagatakse õppekohad neile lastele, kelle hariduslike erivajaduste iseloom ei ole kohaliku omavalitsuse koolis lapsele sobiv. Riik suurendab rahalist panust tuge vajavate õpilaste õpetamisse Selleks, et last paremini toetada, suurendatakse kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajate rahalist toetust. Omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele antakse juurde enam kui 23 miljonit, sh 6 miljonit eurot tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamiseks. Õppevara ja õpikeskkonna parendamist toetab riik lähiaastatel veel täiendavalt ca 25 miljoniga. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega. Lisainfo: https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi küsitlus: inimesed tunnevad end oma kodukandis üha turvalisemalt

10.01.2018. Justiitsministeeriumi iga-aastasest väiksest ohvriuuringust selgus, et kuritegudega kokku puutunud inimeste osakaal ja ka narkoprobleemi nähtavus on vähenenud. Samal ajal on tugevnenud turvatunne tervikuna. Põhjalikku 2017. aasta kriminaalstatistikat esitleb justiitsministeerium jaanuari lõpus. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ehkki väikeses ohvriuuringus kajastatud juhtumid ei pruugi olla kuriteod õiguslikus mõttes, täiendavad need ametlikku statistikat. „Kui vaadata viimaseid eurobaromeetri küsitlusi, on Eesti elanike mure kuritegevuse pärast umbes neli korda väiksem Euroopa keskmisest. Rõõmustab ka see, et inimesed tunnevad end oma kodukandis üha turvalisemalt. Siiski ei julge umbes 3% vastanutest kuriteo kartuse tõttu pimedas väljas liikuda ja meie ülesandeks on tagada, et ka nemad sellest hirmust vabaks saaksid,“ rõhutas Reinsalu. Kui 2016. aastal langes kuriteoohvriks 7% vastanutest, siis möödunud aastal oli see näitaja 5%. Kuritegudest politseile teatamine püsib ligikaudu samal tasemel. Möödunud aasta jooksul langes 12% vastanuist pettuse ohvriks kauba müümisel või teenuse osutamisel, 3% isiklike asjade varguse ohvriks, 2% vägivallaga ähvardamise ohvriks ning 1% kallaletungi, röövimise või varguse ohvriks. Kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu märkis 1% vastanuist. Samas tunneb end oma kodukandis pimedas üksinda liikudes turvaliselt 76% vastanuist ning tõusnud on turvatunne naiste hulgas: end „täiesti julgelt“ tundvate naiste osakaal tõusis 22%-lt (2016. aastal) 30%-le. Narkootikumidega seonduvat, nt tarvitamist või kauplemist, oli kodukandis viimase aasta jooksul vahetevahel või sageli näinud 12% vastanutest. Narkoprobleem on olnud enam märgatav Tallinnas ja Ida-Virumaal (mõlemas piirkonnas oli narkootikumidega seonduvat vahetevahel või sageli näinud 24% vastanutest). Justiitsministeeriumi väikest ohvriuuringut tellitakse aastast 2010. Küsitlustöö viis läbi Turu-uuringute AS ja sellele vastas 1011 inimest, kellelt uuriti kokkupuuteid kuritegevusega jm seonduvaid teemasid. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib muuta ministeeriumide töökorraldust õigusaktide avaldamisel tõhusamaks

5.01.2018. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks Riigi Teataja seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu eesmärk on Riigi Teataja väljaandmisel muuta tõhusamaks ministeeriumide töökorraldust, vähendada tarbetut paberimajandust ning kiirendada edaspidi pisivigade parandamist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kõige olulisemaks muudatuseks ministeeriumide vabastamine ministri määruste terviktekstide koostamise kohustusest. Ülesanne antakse üle Riigi Teataja väljaandjale ehk justiitsministeeriumile, kel on selleks vastav pädevus ja tehnilised võimalused. „Praegu koostavad ministeeriumides terviktekste eri ametnikud muude tööülesannete kõrvalt. See on nende jaoks lisaülesanne, mille täitmine ei ole igapäevane, ja segab seega ametniku põhiülesannete täitmist,“ selgitas Reinsalu. „Kuna Riigi Teataja väljaandja tegeleb terviktekstidega iga päev, muutub kohustuse üleandmisel terviktekstide koostamine ja määruste avaldamine kiiremaks,“ sõnas ta. Lisaks lõpetatakse eelnõu järgi Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberil säilitamine. „Seitsme aasta jooksul, mil Riigi Teatajat on välja antud ainult elektroonselt, ei ole kordagi olnud vaja kontrollida avaldatud akte paberväljatrükkidest,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et akti andjad säilitavad ise endi vastuvõetud algtekste, mistõttu ei ole riigil mõistlik neid topelt hoiustada. „Paberil algtekstide väljatrükkimise vähendamine võimaldab väljaandjal keskenduda Riigi Teatajas suurema lisaväärtuse loomisele“ ütles ta. Eelnõuga loobutakse ka akti uuesti esitamise nõudest, kui akti andja taotleb vea parandamist tekstis. Nõudest loobumine kiirendab edaspidi ebatäpsuste, näiteks kirjavigade parandamist. „Pikkade tekstide koostamisel võib ikka aeg-ajalt ette tulla mõni pisiviga, mille parandamiseks akti uuesti vormistamine on ilmselge ajaraisk,“ selgitas muudatuse vajalikkust Urmas Reinsalu. Ilmse ebatäpsuse parandamisel lisab Riigi Teataja väljaandja alati parandatud koha juurde parandusmärke ja avaldatud akt saab ka uue digitempli. Eelnõu jõustumisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust, ent muutub tõhusamaks Riigi Teatajas teabe avaldamine. Eelnõu jõustumisel muutub ministrite määruste terviktekstide koostamine ja avaldamine justiitsministeeriumi kohustuseks alates 2019. aastast. Teised muudatused jõustuvad üldkorras, kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: lühikesed menetlustähtajad kahjustaks raskete kuritegude uurimist

Valitsus toetas justiitsministeeriumi arvamust riigikogu liikmete poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõule, millega soovitakse seada kohtueelsele kriminaaluurimisele konkreetsed tähtajad. Justiitsministeeriumi hinnangul kahjustaks tähtajad märkimisväärselt raskete kuritegude uurimist. Reinsalu nõustub, et kriminaalmenetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. „Küsimus taandub aga sellele, kas valime Nõukogude ajale omase lähenemise, kus paneme tähtajad seadusesse või tänapäevase lähenemise, kus tagame kiirema menetluse bürokraatlike takistuste kõrvaldamisega, digitaliseerimise ja juhtumipõhise lähenemisega,“ ütles Reinsalu. „Enamikule kriminaalasjadele kuluv aeg on juba täna mõistliku pikkusega, kestes keskmiselt kuus kuud. Menetlustähtaegade seadmisega satuvad löögi alla eelkõige kõrgkorruptsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude uurimine, aga ka näiteks rasked alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimised, mis nõuavad keerulisi ekspertiise. Fakt on see, et tähtaegade seadmine ei taga kvaliteetset õigusmõistmist ega õiguskindluse suurenemist, vaid võib viia meid olukorrani, kus keerukamad juhtumid jäävad tähtaja survel uurimata või need aeguvad,“ selgitas Reinsalu. Majandus-, maksu- ja korruptsioonikuritegude, aga ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimiseks ja kurjategijate kohtu ette saatmiseks on uurijatel ja prokuröril vaja läbi töötada tuhandeid lehekülgi dokumente, esitada teistele riikidele õigusabi taotlusi, kuulata üle kümneid tunnistajaid nii Eestis kui välisriikides või teostada keerukaid ja aeganõudvaid ekspertiise. Seega võib selliste menetluste läbi viimine üheksa kuu jooksul paljudel juhtudel, eriti rahvusvahelise kuritegevuse puhul, osutuda võimatuks. Justiitsministeerium arvestas seisukoha kujundamisel ka siseministeeriumi, sh politsei- ja piirivalveameti, riigikohtu, Tartu ringkonnakohtu ja riigiprokuratuuri arvamustega. Kõik asutused nõustuvad, et kriminaalasja kohtueelne menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul, ent leiavad, et menetlusele tähtaegade seadmine ei oleks sobivaks lahenduseks. Prokuratuur on viimastel aastatel kinnistanud tugeva mitmetasandilise sisekontrolli, milles kõrgemalseisvad prokurörid teostavad nii ringkonnaprokuratuurides kui ka riigiprokuratuuris kohtueelse menetluse mõistliku aja osas igakuist järelevalvet. Prokuratuuri hinnangul võivad jäigad menetlustähtajad, mille tõttu väheneb kohtueelses menetluses kogutud tõendite kvaliteet või nende üldine hulk, kaasa tuua selle, et keerukamad kriminaalasjad ei jõuagi üleüldse õigusmõistja ette. Tänane regulatsioon võimaldab prokuröril läheneda igale kriminaalasjale personaalselt, vastavalt asja keerukusele, ulatusele ja mahule, kaasates võimalusel hädavajalikke koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, tellides ekspertiise jne. Riigikohtu hinnangul ei sobitu eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku loogika ega põhiseadusest tuleneva riigikohtu pädevusega. Põhiõiguste kaitse tagamine ja kontrollimise pädevus kohtueelses menetluses on eelkõige eeluurimiskohtunikul, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks peaks faktilisi asjaolusid ja tõendite täiendava kogumise vajadusega seonduvat hindama kõrgeim kohus. Tartu ringkonnakohus tõi oma arvamuses välja, et kohtueelse menetluse tähtaegade kehtestamine kasvataks kriminaalasju menetlevate ametnike koormust tarbetu bürokraatia arvelt ja vähendaks võimalust tegeleda raskete kuritegude uurimisega. Selle asemel, et keskenduda tõendite kogumisele ja analüüsimisele, peaksid uurijad ja prokurörid kasutama tööaega menetlustähtaegade pikendamise taotlemisele ja nende taotluste lahendamisele. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu sõnul tähtajad reaalselt saavutatavad ning nende puhul pole arvestatud kohtueelset menetlust toimetavate asutuste töötajate arvu ega nende käsutuses olevaid vahendeid. Siseministeeriumi hinnangul on kümne päevaga võimalik kriminaalasi prokuratuuri saata üksnes juhul, kui asjaolud on algusest peale selged. Kui aga on vaja koguda tõendeid, ei ole kriminaalasja prokuratuuri saatmine kümne päeva jooksul pärast kurjategija isiku või süüteo koosseisuliste asjaolude tuvastamist reaalne. Tihti võtab ainuüksi ekspertiisi läbiviimine kauem aega, näiteks ehitusekspertiisidele kulub 6-12 kuud, samuti on äärmiselt ajamahukas digitaalsetest andmekandjatest koopiate tegemine ja nende analüüsimine. Mahukate menetlustoimingute ümbertõstmine uurimisasutuselt prokuratuuri ülesandeks menetluse läbiviimist ei kiirendaks, kuna sellisel juhul tuleb jälle märkimisväärselt suurendada prokuratuuri ametnike arvu. Menetluskiiruses tervikuna on Eesti juba täna paljudele teistele Euroopa Liidu riikidele eeskujuks.  Justiitsministeeriumi õiguskaitse statistika andmebaasi kohaselt on Eestis kriminaalmenetlusele kuluv aeg üldiselt 6 kuud, sh ühe inimese osas keskmiselt 4 kuud. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuring: usaldus Eesti kohtusüsteemi vastu püsib suur

3.01.2018. Hiljuti menetlusosaliste seas läbiviidud rahulolu-uuringust selgus, et Eesti kohtusüsteemi peab pigem või väga usaldusväärseks 88 protsenti advokaatidest ja koguni 97 protsenti prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80 protsenti. Lisaks üldisele rahulolule oli uuringu eesmärgiks välja selgitada, millised on osaliste hinnangud kohtunike ja kohtuametnike tööle ning ettepanekud õigusemõistmise paremaks korraldamiseks. Uuringutulemuste põhjal ollakse väga rahul kohtunike ja kohtuametnike viisakuse ja kohtumajade füüsilise keskkonnaga, vähem aga kohtute kodulehe ning dokumentide täitmise arusaadavusega. Lisaks hinnati veidi madalamalt kohtumenetluseks kuluvat aega ning advokaatide ja prokuröride arvates vajaks mõningat parandamist ka e-toimiku teenus. Samuti toodi esile asjaolu, et aegade kokkuleppimisel tuleks esindajatega rohkem arvestada ja kohtunikke ning kohtutöötajaid napib. Siiski nentisid advokaadid ja prokurörid, et kohtupidamine on viimastel aastatel püsinud samal tasemel või pigem paremaks muutunud. „Asjaolu, et nii professionaalsete kui ka mitteprofessionaalsete menetlusosaliste pilgu läbi on kohtute tööle antud väga kõrge hinnang, on suur tunnustus Eesti kohtutele ja püüame meile antud usaldust igati hoida,“ märkis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et kohtu rolli arvestades ei saa kõik menetlusosalised kunagi kõigega rahul olla, kuid kohtusüsteemi usaldusväärsuse kasv kinnitab, et kohtute tegevuses on suund õige. „Üks kohtute usaldusväärsuse mõõdupuu on see, et kohtuotsustest saadakse aru. Nagu uuringutulemused näitasid, siis on kindlasti arenguruumi ja arusaamise parandamiseks tuleb loobuda ülearu keerulisest keelepruugist ning sõnastada selge ja täidetav lahend,“ lausus Reinsalu. „Kui aga võrrelda praegust ja nelja aasta tagust hinnangut meie kohtusüsteemile, siis on selge, et suund on õige.“ Uuringus osales kokku 602 maa-, haldus- ja ringkonnakohtu menetlusosalist, kes jagunesid nelja sihtrühma: kohtusse pöördunud, kohtuistungil käinud ja kohtuotsuse kätte saanud inimesed ning advokaadid ja prokurörid. Tegemist oli kordusuuringuga, esimene sellekohane uuring viidi menetlusosaliste seas läbi neli aastat tagasi. Sarnaselt 2013. aastal korraldatud uuringuga küsitleti mitteprofessionaalseid menetlusosalisi telefoni teel ja professionaalseid menetlusosalisi (prokurörid ja advokaadid) elektroonilise ankeedi alusel. Uuringus osalemine oli anonüümne. Küsitlust viis läbi Eesti Uuringukeskus, tellijateks olid Riigikohus ja Justiitsministeerium. Uuringutulemuste kokkuvõte on kättesaadav Riigikohtu veebilehelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Jaanuaris jõustub mitu olulist seadusemuudatust

29.12.2017 Tuleva aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi seadusemuudatusi, näiteks lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus ja muudetakse haldusmenetlus täielikult elektroonseks. Jaanuaris jõustuvad alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega tegelemine oleks intensiivsem. Alaealisena toime pandud süüteo eest võib edaspidi karistuse määrata ainult juhul, kui muu mõjutusvahendiga (nt sotsiaalprogrammis osalemine, üldkasulik töö, kahju heastamine jmt) ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Teatud juhtudel võib sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Muudatused võimaldavad vabastada alaealise menetluskulude tasumisest ning asendada alaealise vahistamise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (see muudatus kohaldub alates juuli algusest). Samuti võib edaspidi alaealisena toime pandud väärteo eest kohaldada aresti kuni 10 päeva senise 30 päeva asemel. 1. jaanuarist jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu Maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu. Muudatustega haldusmenetluse seaduses saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt läbi infosüsteemi või posti teel. Samuti täpsustatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud selle kättesaamist. Tuleval aastal võib äriühingu juhatus asuda ka väljaspool Eestit, sest äriseadustiku muudatuse kohaselt on võimalik peaaegu kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid (v.a korteriühistud ja krediidiasutused) juhtida välisriigist. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud menetlusdokumente. Halduskohtumenetluse seadusega paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuulutavatele inimestele. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvutatud hädavajalikud kulud, näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selleks, et vähendada kohtu koormust, suurendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalust ja lihtmenetluse kohaldamise piirmäär tõstetakse 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Riigi Teataja andmetel jõustub 2018. aasta 1. jaanuarist kokku 130 seadusredaktsiooni, millest suur osa on seotud haldusreformist tingitud sõnastuste muutmisega. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis toetavad noore abivajajaga tõhusamat tegelemist

28.12.2017. Saabuva aasta 1. jaanuaril jõustuvad mitmed muudatused alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemis. Muudatuste eesmärk on kiiremini ja tõhusamalt reageerida alaealiste õigusrikkumistele ning intensiivsemalt tegeleda lapse abivajadusega. Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmeti sõnul hakkab 2018. aastal tööle kinnise lasteasutuse teenus, muudetakse alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus, kuhu nii politsei kui ka prokuratuur said alaealisi õigusrikkujaid saata. Samuti kehtestatakse üldpõhimõte, et alaealisele võib karistuse mõista ainult siis, kui ühegi teise mõjutusvahendiga ei ole võimalik alaealist õigusrikkumisest hoiduma panna. „Ilmselt avalikkusele on kõige hoomatavam muutus see, et seni otsustas alaealiste komisjon, milliseid mõjutusvahendeid alaealiste õigusrikkujate suhtes kasutada, näiteks kas suunata nad sotsiaalprogrammi, vestlema psühholoogiga vmt. Uuest aastast kaob see vahelüli ära ja nii tekib menetlejatel võimalus ise kohaldada alaealistele mõjutusvahendeid,“ märkis Kalmet ja lisas, et muudatus kiirendab oluliselt menetlusprotsessi. Komisjonid annavad aastavahetusel lõpetamata alaealiste õigusrikkumiste asjad üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes tegeleb vajadusel nende laste abivajadusega.   Sotsiaalhoolekande seaduses täpsustatakse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamist, selle eeldusi ning kinnisele lasteasutusele esitatavaid nõudeid. Abivajavatele lastele, kellel on olulised puudujäägid mitmes heaolu valdkonnas, võimaldatakse sama seadusega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust riigi kulul. „Kohalikel omavalitsustel on nii senini olnud kui on ka edaspidi kohustus tegeleda kõigi abivajavate lastega. Alaealiste komisjonide tegevuse lõppemisel saavad kohalikud omavalitsused keskenduda õigusrikkumiste asemel laste murede ja halva käitumise sügavamate põhjuste leidmisele. Kohalikel omavalitsustel on kohustus ise arendada välja ja pakkuda lapsele vajalikke teenuseid, kuid jõustuvate muudatustega parandatakse ka ligipääsu riigi rahastatud teenustele,“ ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Elise Nikonov. Kriminaalmenetluses võib uuest aastast prokurör alaealise suhtes vajadusel kohaldada mõjutusvahendeid, näiteks ühiskondlikult kasulikku tööd, kahju heastamist, sotsiaalprogrammis osalemist jmt. Kui asi jõuab kohtusse, võib kohus otsustada paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. See võimaldab vahistamise ajal vanglakeskkonnast eemal hoida neid noori, kellele ka mõjutusvahendina määrataks tõenäoliselt kinnisesse lasteasutusse suunamine. Vähemtähtsate rikkumiste puhul võib menetluse lõpetada, kui alaealine nõustub osalema lepitusteenusel või kahju muul moel heastama. Viimase võimalusena, kui muud ükski mõjutusvahend ei ole olnud sobiv, võib asja edastada kohtusse mõjutusvahendite kohaldamiseks ning samuti võib määrata tavapärase karistuse – kas rahatrahvi või kuni 10-päevase aresti. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi