Muuseumis aset leidnud korruptsioonijuhtumist kirjutanud ajakirjandustudeng võitis konkursi

22.12.2017 Justiitsministeeriumi ja ajalehtede liidu poolt korraldatud ajakirjandustudengite korruptsiooniteemaliste artiklite konkursi võitis Kadri Kuulpak oma Postimehes avaldatud artikliga „Muuseum avastas kuni poole miljoni euro eest ehituspraake“. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustab noori ajakirjanikke, kes korruptsioonitemaatikat oma lugudes käsitlevad. „Igasugune korruptiivne tegevus tuleb avalikult hukka mõista ja siin on ajakirjanikud oluliseks osapooleks selliste juhtumite avalikuks toomisel ning lugejate mõtlema panemisel. Võidutöö viitab süsteemsele korruptsioonile ja näitab, et korruptiivsed teod sünnivad väga erinevates organisatsioonides. Korruptsioon ei ole ainult pealinna ega suurte asutuste probleem, seda saab märgata ka mujal ja alati peab sekkuma,“ ütles Reinsalu. Artiklikonkursi eesmärgiks on innustada ja toetada korruptsioonialast uurivat ajakirjandust ning korruptsioonialast mõttevahetust, et toetada teadlikkuse tõusu Eestis, eelkõige kohalikul tasandil, ning tunnustada ajakirjanduse üliõpilasi.  Konkursile esitatud artiklid pidid esile tooma korruptsioonijuhtumi, näidates sellega korruptsioonivastase tegevuse kitsaskohti ja osutades kasutamata võimalustele.  Valikukomisjoni kuulusid Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppetooli juhataja Halliki Harro-Loit, Ekspress Grupi uuriva ajakirjanduse juht Tarmo Vahter, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Priit Hõbemägi, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ning sama talituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa. Kadri Kuulpaki artikkel avaldati 27. oktoobril Postimehes. Artikli autorit premeeritakse 1000 euroga. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Jaanuaris jõustuva seadusega luuakse korteriomanike ühisustest korteriühistud

21.12.2017. Tuleva aasta 1. jaanuarist hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu. Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustab Eesti korteriühistute liitu ja Eesti omanike keskliitu tehtud põhjaliku teavitustöö eest. „Siiski on selge, et 1. jaanuaril võib korteriomanike seas olla segadust. Ma tahan rõhutada, et uut seadust ei tasu karta, sest selles on kirjas palju sellist, mis kehtib tegelikult ka praegu, kuid selgete ja konkreetset sätete puudumisel ei ole need reeglid alati kõigile ühtemoodi arusaadavad. Tõsi, seadusega luuakse juurde ka palju korteriühistuid ja see formaat on ilmselt esialgu võõras ning ehmatav, ent paanikaks ei ole kindlasti põhjust, sest ühistutele antakse aega endale parimaid lahendusi välja töötada ja sobivad inimesed seda juhtima leida,“ rahustas Reinsalu. Olemasolevaid korteriühistuid uus seadus põhimõtteliselt ei muuda ja alles jääb nii korteriühistu nimi kui ka põhikiri. Küll aga mõjutab seaduse jõustumine oluliselt neid maju, kus korteriomanikud ei ole 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud. Neile avab korteriühistute registri pidaja registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi, mis koosneb aadressist koos täiendiga „korteriühistu“. Korteriühistu juhatuse liikmete valimine jääb korteriomanike ülesandeks. Kui korteriomanikud on varasemalt ametisse määranud korteriomandite valitseja jätkab tema oma tegevust. Valitseja peab iga ühistu jaoks ametisse nimetama kinnisvarahalduri või korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutsetunnistusega majahalduri. Juhatuse või valitseja andmed tuleb korteriühistu registrile esitada 30. juuniks 2018. Loodud korteriühistul ei ole esialgu ka põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, st ei soovita seadusest sätestatust erinevaid reegleid oma ühistule kehtestada, on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik. Tuleb aga arvestada, et seaduse reeglid on kujundatud sellistena, et need sobiksid kõikidele ja seetõttu ei arvesta need kuigi täpselt iga maja eripärasid. Näiteks selleks, et jagada vee- ja küttekulud vastavalt tegelikule tarbimisele ja mõõdikute näitudele, tuleb see võimalus põhikirjas ette näha. Osaliselt mõjutab seadus ka väikeseid, kuni kümne korteriomandiga maju, kus on edaspidi korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks ja korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Selline korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama majandusaasta aruannet. Kui ilma juhatuseta tegutsemine aga majas ei õnnestu, tuleb valida ühistule juhatus või nimetada ametisse valitseja. Need võimalused on väikeste majade korteriomanikel sõltumata sellest, kas nad olid enne 1. jaanuari 2018 korteriühistu asutanud või mitte. Oluline on välja tuua ka see, et kui mitme kinnisasja majandamiseks moodustatud korteriühistud ei ole esitanud registripidajale korteriomanike enamuse notariaalselt tõestatud otsust samas vormis jätkamiseks, loetakse 1. jaanuarist 2018 senine ühistu lõpetatuks ja igale kinnisasjale tekib uus seadusjärgne korteriühistu. Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei puuduta n-ö tavalisi kaasomanikke, ridaelamu omanikke (kui puuduvad korteriomandid) ega endiseid garaažiühistuid. Vaata lähemalt Kinnistute statistikat omavalitsuste kaupa Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium soovib vähendada riigikohtu koormust tsiviilasjade menetlemisel

21.12.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega püütakse vähendada riigikohtu töökoormust menetluslike kaebuste läbivaatamise arvel, muudetakse vaidlustavate menetluskulude piirmäära ning täitemenetluse seadustikku, mis puudutab abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimist. Eelnõu peamine eesmärk on kohtute menetluskoormuse vähendamine ning kohtupidamise üldise tõhususe suurendamine.  Eelnõu kajastab peamise teemana riigikohtu ettepanekuid vähendada kolmanda astme kohtusse jõudvaid kaebusi, mis on tekkinud menetluste käigus. „Üheksa aastaga on riigikohtusse saabunud menetlustaotluste hulk kasvanud pea kaks korda,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et kohtusüsteemi ressurssi ei kasutata õigesti, kui kohtunikud peavad lõputult vaidlema selle üle, kas kohus on õigesti hinnanud menetlusosalise käitumist või mitte. „Sedalaadi vaidluste sattumine riigikohtusse kulutab üleliia kohtusüsteemi ressurssi ja selline olukord ei ole jätkusuutlik,“ ütles ta. Samuti rõhutas justiitsminister, et muudatused ei piira edasikaebamist nende kohtulahendite peale, mis on tehtud vaidluse sisulise lahendamise kohta. „Meie eesmärk on vähendada riigikohtusse pöördumiste hulka olukordades ja küsimustes, mis seonduvad menetluslike küsimustega, mitte aga vaidluste õiguspärase lahendamisega,“ sõnas ta. Eelnõu teine suurem muudatus puudutab menetluskulude vaidlustamise piirmäära. Praegune menetluskulude vaidlustamise piirmäär on 200 eurot, mis on jõus olnud juba rohkem kui 10 aastat. Kavandatava muudatusega tõstetakse alampiir ringkonnakohtusse edasikaebamisel 500 euroni ja riigikohtusse edasikaebamisel 2000 euroni. „Muudatus on kantud soovist vähendada kohtute töökoormust. Piirmäära tõstmisega väheneks kohtusse saabuvate kaebuste arv, mis omakorda avaldab positiivset mõju kiirema tsiviilkohtumenetluse näol,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et enamikus asjades on menetluskulud, nagu näiteks esindaja tasu ja riigilõiv, juba ammu kokku suuremad kui 200 eurot ning alla 500 euro jäävate menetluskulude hulk oli eelmisel aastal vaid 5% kõikidest vaidlustatud menetluskuludest. Kolmas oluline muudatus puudutab abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimist. Kui täiturile on teada, et võlgnik on abielus, kehtib praegu eeldus, et võlgniku vara kuulub tema abikaasaga ühisvara hulka. Seega saab varale pöörata sissenõude üksnes juhul, kui teine abikaasa on sissenõude pööramisega nõus. Erandina kehtib praegu võlgniku valduses oleva vallasvara puhul eeldus, et tegemist on võlgniku ainuomandis oleva varaga. Loodav regulatsioon sätestab aga eelduse, et abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks. See tähendab, et kohtutäitur võib arestida ja müüa ka abikaasade ühisvarasse kuuluva vara, kui teine abikaasa pole esitanud vastuväidet. Loodav nõusoleku eeldus hõlmab ka näiteks võlgniku arveldusarvel olevat raha ja tema töötasunõuet. Muudatus puudutab kogu ühisvara, v.a kinnisasju. Erandina ei laiene nõusoleku eeldus võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekule ja tema nimel avatud pangakontol olevale rahale. Muudatuse eesmärk on muuta täitemenetluse läbiviimine efektiivsemaks. Lisaks kolmele kirjeldatud muudatusele sisaldab eelnõu sätet, millega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi piirmäära. Samuti näeb eelnõu ette sätteid, millega muudetakse kohtuistungi aja ja kohtulahendi avalikustamise nõudeid. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, mittetulundusühingute seadust, pankrotiseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning täitemenetluse. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuest aastast võib ettevõtet juhtida välisriigist

16.12.2017. Tuleva aasta 15. jaanuarist kaotatakse äriseadustikust nõue, mille kohaselt peab Eesti äriregistrisse kantud äriühingute juhatus asuma Eestis ning võimaldatakse Eestis registreeritud juriidilisi isikuid juhtida välisriigist. Urmas Reinsalu sõnul on äriseadustiku muudatuse peamiseks eesmärgiks toetada paindlikumat ettevõtluskeskkonda. „Inimesed, eriti ettevõtlussektoris, on muutunud mobiilsemaks. Peame nende vajadustega sammu pidama ja kaasa aitama innovatsiooni ning majanduse edendamisele. Selleks võimaldamegi uuest aastast Eestis registreeritud ettevõtet juhtida välisriigist, aidates sellega kaasa muuhulgas ka meie innovatsiooni eduloo, e-residentsuse, jõudsamale arengule,“ märkis justiitsminister. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente, näiteks notarid, audiitorid, advokaadid jt. Kontaktisiku andmed, samuti välisriigis asuva juhatuse välisriigi aadress, tuleb esitada äriregistrile. Kui aga juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Finantssektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes kehtivad kõrgendatud nõudmised, mistõttu peab nende juhatus ka edaspidi asuma Eestis. Lisaks tuleb alates 15. jaanuarist 2018 kõigil ettevõtjatel esitada äriregistrile oma e-posti aadress, mis kantakse ettevõtja registrikaardile. Sellega suurendatakse riigi suhtlust ettevõtjatega elektrooniliste kanalite kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Samm lähemale Euroopa digitaalsele ühtsele turule: ELis paraneb tele- ja raadioprogrammide piiriülene kättesaadavus

15.12.2017. Täna jõudsid Euroopa Liidu liikmesriigid Brüsselis kokkuleppele, et ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määruse eelnõu osas võivad alata läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.  Ringhäälinguorganisatsioonide tegutsemist reformiva määrusega lihtsustatakse eeskätt seda, kuidas ringhäälinguorganisatsioonid saavad tulevikus teha oma tele- ja raadioprogramme kättesaadavaks teistes liikmesriikides, võimaldades neid pakkuda lihtsustatud korras piiriüleselt internetis järel- ning simultaanvaatamist. „Võime julgelt öelda, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujana teinud ära suure töö. See määrus on Euroopa digitaalse ühtse turu jaoks märgilise tähendusega,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tarbijad on järjest vähem paiksed ja tehnoloogia ei tunne riigipiire. Autoriõiguse reeglid võivad küll olla keerulised, kuid selle eelnõu eesmärk on selge ja lihtne – anname inimestele laiema ligipääsu informatsioonile, lubame neil veebis kuulata ja vaadata teiste liikmesriikide raadio- ja teleprogramme. Nii saavad ka võõrsil elavad eestlased end kõige paremini kursis hoida kodumaa päeva- ja kultuurisündmustega. Kokkuvõttes võidab nii tarbija kui teenuseosutaja,“ lisas Reinsalu. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse nn päritolumaa põhimõtet. Tulevikus piisab autoriõigusega kaitstud sisu (programmi) pakkumiseks muus liikmesriigis sellest, kui ringhäälinguorganisatsioon teeb selleks vajaminevad autoriõiguslikud toimingud ainult oma asukohariigis. See hõlbustab kogu protsessi tuntavalt, kuivõrd praegu peab ringhäälinguorganisatsioon hankima vastavad load sisu loomisega seotud osapooltelt eraldi igas liikmesriigis näitamise jaoks. Uutele tulevikureeglitele tuginedes võiks näiteks ERR oma kodulehel näidata kõiki omasaateid nii otseedastuses kui järelvaatamises piiriüleselt, ilma et ta peaks muretsema, kas kõik programmiga seotud õiguste omajad on talle ikka mõne konkreetse territooriumi jaoks litsentsi andnud. Määrusega soovitakse soodustada ka programmide taasedastamist kaabeltelevisiooni kõrval muudel tehnoloogilistel platvormidel nagu internetipõhine televisioon (IPTV), võimaldades selleks vajalikku litsentsimist õiguste kollektiivse haldamise põhimõtete alusel. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine võib pikeneda 25 aastale

15.12.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pikeneks kohtu lahendiga tunnustatud nõuete aegumise tähtaega 10lt aastalt 25le aastale, mis on tekkinud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi rahuldamisel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest. Sellega parandatakse oluliselt võlausaldaja õiguslikku positsiooni ning väheneb tõenäosus, et võlgnik vabaneb kohustuste täitmisest aegumise tõttu. Reinsalu sõnul oli 2011. aastal tähtaja lühendamise eesmärgiks lihtsustada nende inimeste olukorda, kes majandusbuumi ajal oli oma majanduslikke tulevikuväljavaateid liiga positiivselt hinnanud ja sellele tuginedes võtnud endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. „Need inimesed ei peaks oma varasemaid väärarvestuste tagajärgi, mida ülemaailmne majanduskriis võimendas, kandma 30 aastat. See on ebainimlikult pikk aeg ja nende inimeste suhtes oli toonane tähtaja lühendamine igati õigustatud,“ ütles Reinsalu. Justiitsministri hinnangul seisneb probleem aga selles, et muudatuse tulemusel paranes ka nende võlgnike olukord, kelle puhul ei ole kohane rääkida majanduslikust ebaõnnest. „Inimesed, kes on tekitanud võlausaldajale kahju oma õigusvastase käitumise või kuriteoga, ei vääri aegumistähtaja lühendamist. Miks peaks tankist, kes on tekitanud kahju kümnetele lepingupartneritele, vabanema oma kohustuste täitmisest juba kümne aasta pärast? Samal ajal kui tema ohvrid on võib-olla tankisti välja petetud raha kogunud kogu oma elu. Ühiskonnas on õigustatud ootus, et sellised inimesed täidaksid oma kohustusi sõltumata võla tekkimise ajast,“ rõhutas Urmas Reinsalu. Pikem aegumistähtaeg hõlmaks kõiki kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi alusel välja mõistetud nõudeid ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mille puhul on võlg tekkinud seaduse alusel, sõltumata võlausaldaja tahtest ja kus võlausaldaja pole saanud valida, kellega ta võlasuhtesse astub. Näiteks kui raskete kehavigastuste tekitamise eest mõistab kohus välja hüvitise 25 000 eurot ning karistab inimest ka viieaastase vangistusega, jääb tal vanglast vabanedes vaid viis aastat oma võla tagasimaksmiseks. Aegumistähtaja pikendamine tagaks, et inimesel ei ole võimalust oma kohustustest kõrvale hiilida, sest varem või hiljem tekib tal vara, millega oma kohustus täita. Tagasisidet eelnõule ootab justiitsministeerium 30 päeva jooksul. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Parim Euroopa kuriteoennetuse projekt tuleb Eestist

15.12.2017. Neljapäeval, 14. detsembril andis Euroopa kuriteoennetuse võrgustik 20. korda välja parima Euroopa kuriteoennetuse projekti auhinna, mille fookuses oli tänavu küberturvalisus. Konkursil osalenud 18 riigi seast pälvis peaauhinna Eesti, keda esindas Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas, et küberturvalisuse eest tuleb võidelda järeleandmatult. „On paratamatu, et digitaliseerimisega muutub ühiskond haavatavaks uutele küberohtudele. Just seetõttu tuleb meeles pidada, et küberkurjategijad, olgu nad üksikisikud või grupeeringud, ei puhka ja nii nagu muutuvad nutikamaks seadmed meie taskus, muutuvad nutikamaks ka nemad. Me peame selleks valmis olema ning panustama inimeste digitaalse kirjaoskuse parandamisse ja teadlikkuse tõstmisesse, just nii nagu seda on teinud kõik need 18 projekti, kes tunnustuse saamiseks on esitatud,“ sõnas Reinsalu. Siseminister Andres Anvelt märkis, et küberkuritegevusega võitlemise kõrval ei tohi ära unustada inimestevaheliste suhetega tegelemist, millest saab enamasti alguse ka vägivald kübermaailmas. „Loodan, et järgmistel aastatel võib näha projekte näiteks lähisuhtevägivalla ennetamiseks. Kübermaailmas toimuv võib viia küberkiusamise ja radikaliseerumiseni, aga tihtilugu on selle taga luust ja lihast inimestega füüsilises maailmas tehtu. Lähisuhtevägivald on probleem terves Euroopas ja paraku vägivald tekitab vägivalda,“ sõnas siseminister. Euroopa kuriteoennetuse peaauhinna, 10 000 eurot, pälvis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppe projekt. Põltsamaa ühisgümnaasium hakkas 2015. aastal esimese üldhariduskoolina õpetama küberkaitset. Programmi kuulub neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse. Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja ja küberkaitse õppesuuna idee algataja Tiia Miksoni sõnul seisnes vajadus programmi vastu selles, et lapsed omandaksid sotsiaalselt vastutustundliku käitumise ja seaduste järgimise harjumused juba koolis. „Noortele, kes on endast arust veebikasutamisel tõelised tarkpead, tuleb juba algklassides anda küberkeskkonnas turvalise ja seaduskuuleka käitumise oskused ja harjumused. Samuti teadmised seaduse rikkumisega kaasnevatest mõjutusmeetmetest, sest reaalne elu näitab, et küberkaitse tuleks võimalikult kiiresti lülitada kõikide koolide õppekavadesse, sest küberkuritegusid panevad toime ning nende ohvriks langevad üha nooremad lapsed,“ ütles Mikson. 5000 euroga tunnustati Taani projekti „Minu digitaalne enesekaitse“ ja Belgia projekti „Cybersimple“. Taani kuriteoennetuse nõukogu, SA „TrygFonden“ ja Taani tarbijate nõukogu lõid rakenduse „Minu digitaalne enesekaitse“, mis pakub lahendusi, kuidas veebikeskkondades turvaliselt käituda, lähtudes projekti partnerite ja tarbijate igapäevasest digitaalseadmete kasutamise kogemustest. Samuti sisaldab rakendus suuniseid, kuhu pöörduda, kui kahju on tehtud või kuidas tuvastada pettust. „Cybersimple“ on kampaania, mis harib ja võimestab tarbijaid Belgias end kaitsma ja veebis turvalisemalt käituma. Selleks ühendasid Google ja Test Achats väed, et luua hariduslik veebiplatvorm cybersimple.be, kus jagatakse tarbijatega enam kui 90 veebiturvalisuse nippi. Kokku olid auhinna laureaatide seas 18 riigi projektid. Valikukomisjoni kuulusid nelja riigi esindajad – Malta, Eesti, Bulgaaria ja Austria – ning valiku tegemisel on üheks kriteeriumiks, et oma riigi projekti hindamisel ei saa osaleda. Eesti on varasemalt valitud kaks korda esikolmikusse, ühe korra MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupu ning teisel korral politsei- ja piirivalveameti veebipolitsei projektiga. Eesti eesistumise raames juhivad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku juhatust justiitsministeerium ja siseministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Taas saab esitada Wiedemanni keeleauhinna kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2018. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind. Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2018). Taustainfo Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1989-2017.  Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi