Reinsalu: tuleks luua nimekiri küberkuritegevust soodustavatest riikidest

17.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Washingtonis Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja õiguskomitee esimehe Bob Goodlatte’iga ning Senati õiguskomitee esimehe Chuck Grassleyga. Peamise teemana oli arutluse all koostöö terrorismi, aga ka küberkuritegevuse vastases võitluses. „Tõstatasin kohtumistel teema, et kuna küberkuritegevus on arenenud ülemaailmseks ülisuuri kahjusid põhjustavaks kuriteoliigiks, siis kas meil ei oleks tarvis luua sarnaselt terrorismi toetavate riikide nimekirjaga ka küberkuritegevust toetavate riikide nimekiri,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pärast kohtumisi Esindajatekoja ja Senati õiguskomitee esimeestega. „Selleks et võidelda karistamatuse vastu küberruumis, on vaja probleemi poliitilisel tasandil teadvustada ja teha tugevat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd teisel pool Atlanti.“   Kohtumisel avaldas minister Reinsalu tänu selle eest, et Ameerika Ühendriigid on otsustanud panustada Euroopa kaitsekoostöösse. Justiitsminister viibib Washingtonis seoses täna toimuva Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumisega.    Pildil justiitsminister Urmas Reinsalu koos Senati õiguskomisjoni esimehe Chuck Grassleyga.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu kohtub Washingtonis USA kolleegiga

16.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu viibib 16.–17. novembril Washingtonis, kus kohtuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Eesti ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrid. Läbivate teemadena on kohtumisel arutluse all koostöö võitluses terrorismi, küberkuritegevuse ja narkokaubanduse vastu. Reedel, 17. novembril toimub ametlik ELi ja Ameerika Ühendriikide justiits- ja siseministrite kohtumine, kus ELi esindab eesistujariik Eesti. Kohtumise peateemaks on koostöö terrorismivastases võitluses, täpsemalt keskendutakse infovahetust, küberkuritegevust, e-tõendeid ja narkokaubandust puudutavatele teemadele. Kohtumise justiitsvaldkonna poolne võõrustaja on USA justiitsminister Jeff Sessions. Enne reedest ametlikku justiits- ja siseministrite nõupidamist arutab justiitsminister Urmas Reinsalu neljapäeval kahepoolsete kohtumiste raames koostööküsimusi Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja õiguskomitee esimehe Bob Goodlatte’iga, seejärel Senati õiguskomitee esimehe Chuck Grassley’ga ning peab neljapäeva pärastlõunal Georg Washingtoni ülikoolis avaliku loengu kriminaalõigusest küberruumis. „Justiitsvaldkonnas on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö olnud viimastel aastatel väga praktiline ja tulemuslik, sealhulgas on häid näiteid tuua ka Eestist. Ühe suurima töövõiduna võib kindlasti tuua nn kummituskliki juhtumi, kus tänu õiguskaitseorganite heale koostööle suudeti tabada ja süüdi mõista miljoneid arvuteid endale raha teenima pannud häkkerid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kahepoolsetel kohtumistel sooviksingi USA kolleegidega rääkida eelkõige väga praktilistest koostöövõimalustest, millest oleks abi rahvusvahelistes kriminaalmenetlustes, näiteks teemadest, mis puudutavad kriminaalõigust küberruumis ning e-tõendite jagamist ja tunnustamist.“ Justiits- ja siseküsimuste nõukogu on ainuke regulaarne ELi Nõukogu eesistumise ministrite taseme formaat, kus kohtumised toimuvad ka Ameerika Ühendriikides. Tegemist on teise ELi Nõukogu eesistuja ja Ameerika Ühendriikide vahelise kohtumisega Eesti eesistumise ajal, eelmine kohtumine leidis aset juunis Maltal. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Laste seksuaalset väärkohtlemist ei osata õigel ajal märgata

15.11.2017. 18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, millega juhitakse tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Justiitsminister Urmas Reinsalu julgustab ohvreid ja nende lähedasi oma murega lastekaitse, kooli tugipersonali, politsei või psühholoogi poole pöörduma. „Lapsed, kes peaksid olema ühiskonna kõige kaitstum rühm, on selles teemas paraku täiesti kaitsetud, kui lähedased täiskasvanud väärkohtlemisest teades silma kinni pigistavad või lapsed neile rääkida ei usalda. Jätkuvalt langeb liiga palju lapsi seksuaalse väärkohtlemise ohvriks ja vaid kaduvväike osa väärkohtlemise juhtumitest jõuab kriminaalmenetlusse või vastavate spetsialistideni. See peab muutuma, sest väärkoheldud laps ei tohi jääda oma murega üksi,“ rõhutas Reinsalu. 2016. aastal registreeriti kokku 482 seksuaalkuritegu, neist 89% (434) olid laste suhtes toimepandud seksuaalkuriteod. Nii 2015. kui 2016. aastal moodustasid kõigist alaealisi kahjustavatest seksuaalkuritegudest seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod ligikaudu poole. Alaealise kannatanuga vägistamisjuhtumeid registreeriti 2016. aastal 152, mis on 70% kõigist registreeritud vägistamisjuhtumitest. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16–19-aastastest noortest on oma elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Samast uuringust tuli välja, et iga kümnes noor on olnud sunnitud seksuaalvahekorras olema. Kuigi registreeritud pornograafiasüütegude ega lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumite arvus ei toimunud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga märkimisväärseid muutusi, pannakse Euroopa politseiorganisatsiooni Europoli andmetel üha enam laste vastu suunatud seksuaalse ärakasutamise juhtumeid toime veebikeskkonnas ning tõusnud on ka sunni ja väljapressimisega seotud kuritegude arv. Tänavu suvel avaldas Europol tõsielusündmustel põhinevad ennetusvideod tõstmaks alaealiste teadlikkust internetis valitsevatest ohtudest, eestikeelsete subtiitritega video leiab siit. Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi, näiteks sõbrale või emale. Spetsialiste usaldavad aga vähesed ning politseisse teatatakse vaid väga üksikutest juhtumitest. Paljudel juhtudel registreeritakse kuritegu alles aastaid pärast selle toimepanemise algust, seega võib kuriteoohvriks langemine olla aastatetagune üksik episood või kesta paljude aastate vältel. „Kahjuks on laste väärkohtlemine probleem, mida paljud kas ei suuda või ei taha teadvustada ning mille tunnuseid ei osata ära tunda,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. „Paraku on näiteks ahistamine võrreldes seksuaalvägivallaga olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Seksuaalvägivald on seevastu nii valulik kogemus, et seda hoitakse endale kas häbitundest või soovist mitte vanemaid kurvastada.“ Et tähelepanu või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Ühtlasi on justiitsministeerium kokku koondanud abimaterjali lapsevanemale, kes kahtlustab või teab, et tema last on väärkoheldud. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada – olgu ta ohver või probleemse käitumisega – tasub helistada numbril 116 111 ja küsida nõu, kuidas sellises olukorras käituda. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: Poliitika põhialused peavad olema kestvad suunanäitajad

7.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus täna kokku õigusloome nõukoja, et arutada uute õiguspoliitika arengusuundade loomist. „Poliitika põhialused peavad olema kestvad suunanäitajad, mis jäävad püsima hoolimata valitsuste vahetumistest või riigikogu koosseisu muutumisest. Seetõttu peame tagama suurema stabiilsuse ja prognoositavuse õiguspoliitilistes valikutes,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.  Nõukoda pööras kohtumisel tähelepanu poliitika kujundamisele laiemalt ning leiti, et poliitika kujundamine peab muutuma probleemipõhiseks. „Me ei saa pidada koalitsioonilepingutes oluliseks seda, kuidas probleeme kavatsetakse lahendada. Olulisem on mõista, mis on see probleem, mida lahendama hakatakse,“ sõnas õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla. Õigusloome nõukoja eesmärk oli leida ideid uute õiguspoliitika arengusuundade seadmiseks. Näiteks arutati, kas praegune formaat, kus justiitsminister teeb kord aastas riigikogu täissaali ees õiguspoliitika arengusuundade ettekande, on end õigustanud, või võiks kaaluda näiteks Skandinaavia varianti, kus valituse õigusloome plaane tutvustab istungjärgu alguses peaminister. Lisaks kõlas küsimus, kas arengusuundade arutelule tuleks kaasata ka teisi ministreid oma valdkondade eest aru andma. Kohtumisel rõhutati vajadust õigusnormide toimet järelhinnata ja pakuti välja võimalusi, kuidas see toimuda võiks. Lisaks arutati, milline võiks olla uute arengusuundade valmimise protsess ja kellega selle käigus konsulteerida. Justiitsminister tahab arengusuundi sisaldava ideekorje viia laiemale tasandile, et arutada võimalikke ideid erinevate huvirühmadega. Ideekorje tulemusena valmib õiguspoliitika põhialuste eelnõu, mis läbib avaliku arutelu, saab heakskiidu vabariigi valitsuses ja läbib menetluse riigikogus.  Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad Allar Jõks, Lauri Mälksoo, Jaan Ginter, Mihkel Oviir, Toomas Luman, Lasse Lehis, Priidu Pärna, Annika Uudelepp ning Ülle Madise. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvis sel aastal 28 julget kodanikku

6.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna kodanikujulguse aumärgi 28 kodanikule, kes on oma vapra tegutsemisega päästnud elu, aidanud tabada kurjategijaid, hoidnud ära kuriteo või abistanud selle ohvrit.  Tänavu pälvisid kodanikujulguse aumärgi 12-aastane Sten-Eric, 7. klassi õpilane Juri, 9. klassi õpilased Aleksander ja Rihard, Larissa Šmatkova, Ilmar Münzer, Vahur Rämman, Marius Viitkar, Armido Jõerand, Allan Rooden, Aart Nõmm, Errit Kuldkepp, Almar Pikkoja, Ainar Riisimäe, Bruno Kärtner, Tarvo Tsetsin, Mark Tenin, Jaanus Lippasaar, Armand Mäekallas, Meelis Ränk, Margus, Gerdo, Ainar, Timory ja Rene. Kolm kodanikku ei soovinud oma nime avalikustada, ent nende teod on sellegipoolest väärt esiletõstmist ja aumärgiga tunnustamist. „Mul on väga hea meel selle üle, mida te olete korda saatnud, riskides, pannes kaalule rohkem, kui seadus või formaalsed reeglid üheltki inimeselt nõuavad. Teie olete meie ühise elu kangelased ja tänu teie kangelastegudele on Eesti turvalisem paik,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu aumärke üle andes. „Me ei tea kunagi, millal võidakse rünnata meid ennast, meie lähedast või vara. Teie teod julgustavad kõiki inimesi astuma õiget sammu ja mitte jääma kõrvale, kui selline hetk saabub. Sellised sammud muudavad Eesti turvalisemaks.“ „Tänased kodanikujulguse aumärgi saajad on kangelased. Nende julgus väljendub selles, et ka nemad on kartnud, kuid nad on oma hirmust üle saanud, aidanud inimesi ning nii mõnigi kord päästnud lausa elu. Nad on eeskujuks ja loodetavasti annavad nende lood ühiskonnale juurde julgust ja headust,“ tunnustas julgeid kodanikke Riigi peaprokurör Lavly Perling. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja peaprokurör Lavly Perling tõid aumärgi väärsetena esile kõik lapsed, kes on julgenud enda või oma pereliikmete kaitseks abi otsida. „See, mida need Eesti lapsed rasketes ja keerukates olukordades teevad, on tõeline julgustükk. Sümboolne kodanikujulguse aumärk kuulub kõigile lastele, kes on koduste raskuste korral otsinud abi näiteks oma õpetajalt, lasteabi telefonilt või politseist,“ selgitas Urmas Reinsalu. Näide ühe kodanikujulguse aumärgi saaja kohta, kes käib alles 7. klassis, kuid käitus ausa ja otsusekindla kaaskodanikuna: „Mullu 20. oktoobri õhtul kuulis Karjamaa põhikooli 7. klassi õpilane Juri Tallinnas naise appihüüdeid. Temast mööda jooksnud kannatanu palus Juri abi kotivarga kinnipidamisel. Juri nägigi meest, jooksis talle järele, ja saanud ta kätte, tegi ettepaneku helistada politseisse, et koti omanik kindlaks teha. Kui kurjategija tahtis ära minna, tõmbas Juri koti enda kätte ja viis selle kannatanu töökohta. Ehkki kurjategijal õnnestus osa röövsaagiga põgeneda, sai kannatanu tänu Jurile ülejäänu veel samal õhtul tagasi.“ Kõikide tunnustust pälvinud tegude kohta saab lugeda justiitsministeeriumi veebilehelt, varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika portaalis. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tartu vangla direktorina jätkab Raini Jõks

4.11.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas 2. novembril Raini Jõksi teiseks ametiajaks Tartu vangla direktori ametikohale. Jõksi teine ametiaeg algab 1. jaanuaril 2018 ning kestab 2022. aasta lõpuni.  „Raini Jõks on oma viie ametiaasta jooksul näidanud oskust läheneda asjadele kindlameelselt, ent alati inimlikult. Ta on silma paistnud hea juhina nii organisatsiooni arengu kui meeskonna juhtimise poole pealt. Tema juhtimise all on valminud ja hästi tööle hakanud Tartu avavangla ning välja arenenud tugev ja uuendusmeelne meeskond,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Raini Jõksi esimene ametiaeg Tartu vangla direktori ametikohal algas 2013. aastal. Enne seda töötas Jõks Tartu vangla direktori asetäitjana ning vangla julgeolekuosakonna juhatajana. Samuti on ta olnud vangistusosakonna peaspetsialist. Raini Jõks on töötanud vanglaametnikuna ligikaudu 19 aastat.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Täna karmistusid karistused korduva joobes juhtimise eest

1.11.2017. Täna, 1. novembril jõustusid karistusseadustiku jt seaduste muudatused, millega karmistatakse nende õigusrikkujate karistusi, kes korduvalt juhivad autot joobes, põhjustavad purjuspäi raske liiklusõnnetuse, põgenevad selle sündmuskohalt või tarvitavad pärast liiklusõnnetust alkoholi.  „Joobes sõidukijuhtimine on Eestis üks levinumaid süütegusid,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui me tahame purjus juhtide hulka vähendada, tuleb võimalikku rikkujat mõjutada nii, et ta kartusest tagajärje ees loobuks kuriteo toimepanemisest. See tähendab, et kui senised karistused pole olnud mõjusad, tuleb neid korrigeerida,“ lisas Reinsalu. „Eesmärk on selge: vähendada korduvalt rooli istuvate joobes juhtide hulka.“ Karmimate karistuste alla kuulub joobes sõidukijuhile korduva rikkumise eest juhtimisõigusest kindel ilmajäämine ning selle kestus hakkab selgemalt olenema süüteo raskusest. Kui inimene juhib sõidukit kriminaalses joobes mitmendat korda, jääb ta juhtimisõigusest igal juhul ilma vähemalt kolmeks kuuks. Seadusemuudatus näeb ette karmimad karistused ka neile, kes põhjustavad joobes olles raske liiklusõnnetuse. Sel juhul määratakse rikkujale igal juhul lühiajaline ehk šokivangistus. Rikkujat saab kriminaalkorras karistada ka nendel juhtudel, kus juht tarbib pärast raske liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi või põgeneb sündmuskohalt. Näiteks saab teda sellisel juhul karistada kuni viieaastase vangistusega. Lisakaristusena on võimalik kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist. Muudatuste eesmärk on lisaks liiklejate vastutustunde suurendamisele pöörata senisest rohkem tähelepanu ka joobes sõidukijuhi kaassõitjatele. „Selleks et muuta joobes juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, aga eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, mõjutatakse liikluskasvatuse kaudu nende suhtumist,“ selgitas Reinsalu. Koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate ja muu taolise vahendusel püütakse liiklejates kujundada ja süvendada tauniv hoiak joobeseisundis juhtimise ning samuti ka sellises seisundis oleva sõidukijuhi juhitavas sõidukis sõitmise suhtes.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister tugevdab Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani suhteid

26.10.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna Bulgaarias Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus arutati Lääne-Balkani riikide kohtusüsteemi reforme ning koostööd tsiviil- ja kriminaalküsimustes.  „Rändekriisi ja terrorismiohu oludes on koostöö Euroopa Liidu naaberriikidega eriti tähtis. Eesti ja Euroopa Liit tervikuna on huvitatud, et meie naabruskond oleks majanduslikult ja sotsiaalselt edukas ning stabiilne,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumise olulisust. Ministrid tõdesid, et riikide koostöö on tähtis nii Euroopa Liidu kui ka Lääne-Balkani kodanikele. „Tõhus õiguskoostöö tsiviil- ja kriminaalasjades aitab ennetada ja lahendada piiriüleses suhtluses tekkivaid õigusvaidlusi. Probleeme saab vältida eelkõige koostöö abil ning ühiseid väärtusi ja norme järgides,“ rääkis Reinsalu. Kohtumisel julgustati Lääne-Balkani riike jätkama jõupingutusi, et ühineda Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonidega ning sõlmida koostöölepingud Eurojustiga. Kohtumisel vahetasid Lääne-Balkani riikide justiitsministrid kogemusi, kuidas tagada oma kodanike juurdepääs kvaliteetsele õigusmõistmisele ning vähendada kohtute mahajäämust asjade lahendamisel. Ministrid rõhutasid õigusriigi põhimõtte olulisust ja kohtunikkonna tähtsust demokraatliku ühiskonna alustalana. Euroopa Liit on välja töötanud poliitika, millega toetatakse Lääne-Balkani riikide järkjärgulist liiduga lõimimist. Esimesena seitsmest Lääne-Balkani riigist sai 1. juulil 2013 ELi liikmeks Horvaatia. Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania on ametlikud kandidaatriigid. Ühinemisläbirääkimisi on alustatud ning läbirääkimispeatükke avatud Montenegro ja Serbiaga. Bosnia ja Hertsegoviina (esitas liidu liikmeks astumise taotluse 2016. aasta alguses) ja Kosovo on potentsiaalsed kandidaatriigid. Eesti on Euroopa Liidu laienemisprotsessi tugev toetaja.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi