Reinsalu: riigikapitalismi peab tõkestama Euroopa konkurentsiõiguse tasemel

20.09.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus täna Eesti eesistumise raames peetaval Euroopa tarbijakaitse- ja konkurentsipäeva konverentsil üles Euroopa Komisjoni direktiivi jõustamisele, sest direktiiv võimaldaks liikmesriikide konkurentsiasutustel tõhusamalt tegutseda ning tagaks konkurentsineutraalsuse nõude täitmise. Konkurentsineutraalsuse põhimõte ei lubaks riigil ja kohalikel omavalitsustel vabal turul laiaulatuslikult majandustegevuses osaleda. Reinsalu lisas, et tänase konverentsiga me tähistame seni saavutatut, kuid paljugi on veel teha seoses ettevõtlusvabadusega nii Euroopa Liidu tasemel kui Eestis. „Olulised võtmemõisted siin on erapooletud konkurentsitingimused ning erinevate turutõkete kaotamine. Liigagi paljudes sektorites valitseb senimaani kindel veendumus, et riik või kohalik omavalitsus oskab turul kõige paremini tegutseda. Ajaloost teame, et keskaegsed gildid ei panustanud üleliia üldisesse heaollu – sama võib väita sotsialistliku plaanimajanduse kohta. On selge, et vaba ja avatud turg on parim regulaator. Teenuseosutajate arv ei peaks sõltuma kohaliku omavalitsuse ametnikust, vaid tegelikust nõudlusest,“ rääkis Reinsalu. „Samuti teeb mulle muret erapooletute konkurentsitingimuste puudumine ehk niinimetatud riigikapitalism. Muidugi on mitmeid kindlaid valdkondi, kus riik või kohalikud omavalitused peaksid teenuseosutajatena jätkama, aga ajast ja arust vanu süsteeme tuleks muuta,“ ütles Reinsalu, lisades, et kui erasektor on võimeline, aldis ja valmis osutama parema kvaliteedi ja soodsama hinnaga teenuseid, peaks sel olema võimalik konkureerida avaliku sektoriga võrdsetel tingimustel. Tootlikkuse kasv ja tarbijate heaolu on saavutatav, rakendades vaba ja ausat konkurentsi. Reinsalu nentis oma kõnes, et õiglane konkurents ettevõtjate vahel võimaldab tarbijatele laiema valiku, kvaliteetse toote ja soodsama hinna. Konkurentsireeglite toimimine on üks turumajanduse võtmetegureid, sest ausa ja vaba konkurentsita ei elaks me niivõrd kõrge elatustasemega Euroopas. Seetõttu on konkurentsipoliitika peamiste valdkondade (kartellidevastane võitlus, võitlus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu ning ühinemise kontrollimine erinevates sektorites) edendamine Reinsalu sõnul oluline nii tarbijatele kui ettevõtjatele. Digiareng võimaldab ettevõtetel saavutada suuremat tootlikust, tarbija aga võib end selles digitaalses pakkumiste virvarris tunda end kui karussellil, tõdes Reinsalu. „Euroopa peab tehnoloogilise arengu hüvesid ära kasutama. Peame aga leidma tasakaalu kiirete arengute ja ausa konkuretsi põhimõtete säilitamise ning tarbijate kaitsmise vahel.“ Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädala paiku saab tasuta õigusnõu

20.09.2017. Oktoobri alguses tähistatakse Eestis viiendat korda õigusemõistmise nädalat. Selle raames saavad Eesti Õigusbüroo juristidelt ilma tavapärase lepingutasuta õigusabi kõik, kes registreeruvad kuni 6. oktoobrini nõustamisele.  Selleks tuleb registreerumisel öelda või kirjutada märksõna (veebivormis sooduskood) “Õigusemõistmise nädal”. Abivajaja sõlmib küll kliendilepingu, kuid ta ei pea maksma tavapärast viieeurost omaosalustasu. Õigusnõu on võimalik saada veebi vahendusel ja 15 nõustamiskohas üle Eesti. Nõustamisele on kõige mugavam registreeruda veebikeskkonnas Jurist Aitab, aga seda saab teha ka telefonidel 688 0400 või 5557 5090 ja e-posti teel abi@juristaitab.ee. Helistada saab esmaspäevast reedeni kell 9–17. Eesti Õigusbüroo pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta õigusabi Eestis elavatele inimestele, kelle brutosissetulek jääb alla statistikaameti avaldatud 1,5-kordse keskmise palga ehk alla 1863 euro. Loe lähemalt veebilehelt Jurist Aitab.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister Reinsalu kohtus Haagis Eurojusti presidendiga

19.09.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigi peaprokurör Lavly Perling kohtusid täna Haagis Eurojusti presidendi Michèle Coninsxiga, et arutada raskete kuritegude vastase vôitluse tugevdamist. Puudutati ka Euroopa prokuratuuri (EPPO) loomist.  Justiitsminister Reinsalu rõhutas, et terrorismivastases võitluses on väga oluline liikmesriikidevaheline koostöö, usaldus ning infovahetus. Samuti peab parandama õiguskaitseorganite võimalusi kuritegusid ennetada ja uurida. „Seetõttu toetan tugevalt sideandmete säilitamist ja kasutamist kriminaalmenetluses. Meil tuleb leida kõigile sobiv lahendus, kompromiss inimeste privaatsuse ja turvalisuse vahel,“ nentis Reinsalu. Minister lisas, et loodetavasti annab Euroopa Parlament oktoobri alguses oma nõusoleku Euroopa prokuratuuri (EPPO) loomiseks. „On väga oluline, et loodav EPPO ja Eurojust oleksid koostööpartnerid, mitte rivaalid.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling rõhutas rahvusvahelise koostöö tähtsust õiguskaitseasutuste töös. "Kuritegevus on muutunud üha enam piiriüleseks ning aasta aastalt on prokuratuuri töös kasvanud koostöö tähtsus partneritega välisriikides. Täna on suhtlus välisriikide õiguskaitseasutustega tavapärane ning prokuratuuril on võimekus koostöös partneritega välisriikides tõendeid koguda, kahtlustatavad tabada ning varjatud kriminaaltulu leida. Alati on ruumi koostööd veelgi efektiivsemaks muuta ning töö selle nimel käib igapäevaselt," selgitas peaprokurör. Kohtumisel osales ka Eesti esindaja Eurojustis Raivo Sepp. 2002. aastal asutatud Eurojusti ülesanne on aidata riikide uurimisasutusi ja prokuratuure võitluses raskete piiriüleste kuritegudega. Eurojusti abil menetletakse aastas umbes 2400 kriminaalasja.  Euroopa Prokuratuur on loodav Euroopa Liidu agentuur, mille ülesandeks on liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise korraldamine. EPPO hakkab juhtima selliste kuritegude kohtueelset menetlust ja esindama süüdistust liikmesriikide kohtutes.  Fotol on Eesti esindaja Eurojusti juures Raivo Sepp, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eurojusti president Michèle Coninsx ja riigi peaprokurör Lavly Perling. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Uuendatav kõrgharidusseadustik seab esikohale õppija

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseadustiku kaasajastamise kavatsuse, millega korrastatakse ja lihtsustatakse valdkonna õigusakte, seades esikohale õppija õigused ja kohustused. Minister Mailis Repsi sõnul on seadustikus kavas keskenduda kõrgharidusõppe eesmärkidele ja vähem detailsetele tegevusjuhistele. „Plaanime selgemalt välja tuua nii riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded kui ka üliõpilaste õigused ja kohustused,“ märkis Reps. „Kavas on tugevdada ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning soodustada karjäärimudelite kaasajastamist ülikoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset.“ Kõrgharidusseadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid, see tähendab kõrgkoolide ulatuslikku autonoomiat, kolmeastmelist kõrgharidusõpet, kvaliteedihindamise põhialuseid jne. Senised regulatsioonid on pärit peamiselt 1990. aastatest ning keskenduvad õppija asemel institutsioonidele. Samas peab õiguslik raamistik käima kaasas üliõpilaste muutunud vajadustega – inimesed õpivad kogu elu, liiguvad erinevate õppeasutuste, õppetasemete ja riikide vahel ning ootavad kõrgharidusõppelt rohkem praktilisust. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kirjeldatakse probleeme, mida seadustiku kaasajastamisel lahendama asutakse, pakutakse välja võimalikke lahendusi ja hinnatakse, millised mõjud ühe või teise lahendusega võivad kaasneda. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas aasta tagasi, kui üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, tööandjate ja töötajate organisatsioonidelt ning ministeeriumidelt koguti ettepanekuid, mida tuleks muuta. Ettepanekuid on arutatud töörühmades. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele, üliõpilaste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidele ning ministeeriumitele. Ministeerium ootab tagasisidet oktoobri keskpaigaks. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. Kõrgharidusseadustiku sakk haridusseadustiku blogis Väljatöötamiskavatsuse tervikdokument   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Eesti omavalitsuste korruptsioonirisk ületab Euroopa keskmist

15.09.2017. Värske üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn. Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsus riigihankeid korraldab. Uuring hõlmab 2009.–2015. aastal ELi riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, ELi keskmine aga 0,28 (skaalal 0–1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles uuringut kommenteerides, et OECD riikides kulutab avalik sektor ligi kolmandiku oma eelarvest riigihangetele, mis on samal ajal üks kõige korruptsiooniohtlikumaid valdkondi. „On selge, et omavalitsused ei ole kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi korruptsiooni ennetada. Seetõttu valmistatakse praegu ette juhendit, mis aitab omavalitsustel korruptsiooniriske hinnata ja maandada ning luua praktiliste näidete toel oma sisekontrollisüsteemi. Peagi valitavad uued volikogud saavad nendele juhistele tuginedes korraldada hankeid läbipaistvamalt.“ Cambrige’i ülikooli teadlase Mihály Fazekasi juhtimisel koostatud korruptsiooniriski indeks koondab viit riigihangete läbipaistvuse näitajat: pakkujate arv, hankemenetluse liik, ajavahemik hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahel, hindamiskriteeriumid, otsustamisperioodi pikkus. Teistega võrreldes peetakse riskantsemaks näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, samuti sellist, kus on üks pakkuja, kus hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahe ning otsustamisperiood on kas liiga pikk (viide õiguslikule segadusele) või liiga lühike (varasema kokkuleppe võimalus) ja hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad. Kuna justiitsministeeriumi analüüsitalitus võttis Eesti andmeid analüüsides arvesse ka omavalitsuste asutuste hankeid, võivad keskmist mõjutada lisaks omavalitsusasutuste enda hangetele ka omavalitsuste ettevõtete, hallatavate asutuste jt hanked. Arvesse ei võetud omavalitsusi, kus sõlmiti alla nelja hankelepingu. Samuti tuleb silmas pidada, et ELi riigihangete andmebaasis ei ole alati võimalik vahet teha, kas andmed käivad samanimelise valla või linna kohta.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama noortevaldkonna tegijaid

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub üles esitama kandidaate noortevaldkonna tunnustuskonkursile, mille eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning mõjukamaid algatusi nii kohalikul, üleriigilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul annab iga noorsootööd arendav inimene ühiskonnale olulise ja tänuväärse panuse. „Noorsootöös osalemine on vajalik igale noorele, andes teadmisi ja oskusi, toetades loovust, ettevõtlikku ja omaalgatuslikku eluhoiakut ning aidates seeläbi vähendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja ennetada riskikäitumist,” ütles Ojakivi. “Neid võimalusi loovad inimesed ja organisatsioonid vajavad ühiskondlikku tähelepanu ja tunnustust.” Tunnustuskonkursile saavad kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud kaheteistkümnes kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös ning pikaajaline panus noortevaldkonda. Kandidaatide esitamise vormid on kättesaadavad Eesti Noorstootöö Keskuse konkursiveebis https://entk.konkursiveeb.hitsa.ee/, kuhu saab kandidaate esitada, registreerudes ja logides sisse ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 1. november. Lõpliku ettepaneku kandidaatide riiklikuks tunnustamiseks teeb haridus- ja teadusministrile Eesti Noorsootöö Keskuse poolt moodustatud tunnustuskomisjon, kuhu kuuluvad nii noortevaldkonna kui noorte esindajad. Tunnustusauhinnad antakse üle 2018. aasta alguses. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tartus arutati Euroopa andmekaitse tulevikku

8.09.2017. 7.-8. septembril kogunesid justiitsministeeriumi kutsel Tartusse Euroopa andmekaitsespetsialistid, suurettevõtete esindajad ja ühiskondlikud „valvekoerad“, et arutada 2018. aasta mais rakenduvat ELi andmekaitse reformi. „Kõik ELi liikmesriigid, sealhulgas Eesti, astuvad samme, et hiljemalt kevadel uus andmekaitse üldmäärus ellu rakendada. Seetõttu oli väga huvitav kuulata näiteks Saksamaa ja Iirimaa kogemusi, kes on määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused juba vastu võtnud või muudatustega lõpusirgel,“ ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. „Silmas tuleb pidada, et andmekaitse ei ole eraldiseisev teema ega takistus, vaid pigem on andmekaitse reeglid usalduse loojaks ja seeläbi ka majanduse arendajaks.“ Kai Härmand ütles, et uue ELi andmekaitse üldmääruse rakendamise töö on teinud raskeks valdkonna keerukus ja mitmetahulisus. „Sellegipoolest on soov andmekaitse reform edukalt läbi viia suur, sest inimeste mure oma andmete esitamise, nende säilitamise ja jagamise kohta on aina süvenev,“ ütles Härmand. Peamised teemad, millest konverentsil räägiti, olid andmete kasutamine e-valitsemises, turvalisus versus sideandmete säilitamine, andmekaitse üldmääruse rakendamise küsimused ning määruse võimalused ja keerukused erasektorile. Konverentsi sessioonidel ja peasaalis toimunud töörühmades räägitu on järelvaadatav Tartu ülikooli televisioonis www.uttv.ee. Mais 2018 rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform tähendab inimestele paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks interneti otsingulehelt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga  rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. Andmekaitse konverentsi järelvaatamise viited: Sessioon I Sessioon II Sessioon III Töörühmad I ja töörühmad II Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tartus arutati Euroopa andmekaitse tulevikku

8.09.2017. 7.-8. septembril kogunesid justiitsministeeriumi kutsel Tartusse Euroopa andmekaitsespetsialistid, suurettevõtete esindajad ja ühiskondlikud „valvekoerad“, et arutada 2018. aasta mais rakenduvat ELi andmekaitse reformi. „Kõik ELi liikmesriigid, sealhulgas Eesti, astuvad samme, et hiljemalt kevadel uus andmekaitse üldmäärus ellu rakendada. Seetõttu oli väga huvitav kuulata näiteks Saksamaa ja Iirimaa kogemusi, kes on määruse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused juba vastu võtnud või muudatustega lõpusirgel,“ ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand. „Silmas tuleb pidada, et andmekaitse ei ole eraldiseisev teema ega takistus, vaid pigem on andmekaitse reeglid usalduse loojaks ja seeläbi ka majanduse arendajaks.“ Kai Härmand ütles, et uue ELi andmekaitse üldmääruse rakendamise töö on teinud raskeks valdkonna keerukus ja mitmetahulisus. „Sellegipoolest on soov andmekaitse reform edukalt läbi viia suur, sest inimeste mure oma andmete esitamise, nende säilitamise ja jagamise kohta on aina süvenev,“ ütles Härmand. Peamised teemad, millest konverentsil räägiti, olid andmete kasutamine e-valitsemises, turvalisus versus sideandmete säilitamine, andmekaitse üldmääruse rakendamise küsimused ning määruse võimalused ja keerukused erasektorile. Konverentsi sessioonidel ja peasaalis toimunud töörühmades räägitu on järelvaadatav Tartu ülikooli televisioonis www.uttv.ee. Mais 2018 rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform tähendab inimestele paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks interneti otsingulehelt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga  rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. Andmekaitse konverentsi järelvaatamise viited: Sessioon I Sessioon II Sessioon III Töörühmad I ja töörühmad II Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi