Populaarsemad...
Allika järgi
6.09.2017. 7.–8. septembril toimub Tartus kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus maailma suurettevõtted ja spetsialistid arutavad, mida toob endaga praktikas kaasa tuleva aasta maikuus rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtlase andmekaitse taseme kogu ELis. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkab asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrust hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega alates 25. maist 2018. aastal. „Igal aastal taotlevad sajad tuhanded inimesed Google’ist oma isikuandmete kustutamist, mis tähendab, et konverentsil arutatavad teemad puudutavad väga isiklikult väga paljusid inimesi. Laia ringi tippspetsialistide mõttevahetus ELi andmekaitsereformi rakendusküsimuste üle annab liikmesriikidele võimaluse veel enne lõplike otsuste tegemist parimaid lahendusi leida,“ märkis asekantsler Kai Härmand. Kodanikele tähendab reform paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. „Reform paneb paika ka selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtude ennetamisel. See loob võimalused kiireks ja tõhusaks isikuandmete jagamiseks õiguskaitseasutuste vahel, tagades samas, et ei rikutaks põhiõigusi,“ selgitas asekantsler Kai Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa näiteks Google’i Brüsseli kontori andmepoliitika juht Rita Balogh, Intel Corporationi privaatpoliitika juht Riccardo Masucci, Euroopa Komisjoni kõrged esindajad jpt. Arutletakse andmekaitsealaste rikkumistega seonduvate kõrgete trahvide, andmekaitsespetsialisti määramise kohtususe, piiriülese andmeedastuse probleemide jm üle. Konverentsist tehakse videoülekanne, mida on võimalik jälgida 7. septembril Tartu ülikooli televisioonis alates kella 9.30st. Konverentsi päevakava (608.52 KB) Hea ajakirjanik! Kui Sa ei ole konverentsile registreerunud, aga soovid sellegipoolest seda kajastada või kellegagi kõnelejatest intervjuud kokku leppida, palun võta minuga ühendust. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806Katrin.Lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
6.09.2017. 7.–8. septembril toimub Tartus kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus maailma suurettevõtted ja spetsialistid arutavad, mida toob endaga praktikas kaasa tuleva aasta maikuus rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtlase andmekaitse taseme kogu ELis. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkab asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrust hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega alates 25. maist 2018. aastal. „Igal aastal taotlevad sajad tuhanded inimesed Google’ist oma isikuandmete kustutamist, mis tähendab, et konverentsil arutatavad teemad puudutavad väga isiklikult väga paljusid inimesi. Laia ringi tippspetsialistide mõttevahetus ELi andmekaitsereformi rakendusküsimuste üle annab liikmesriikidele võimaluse veel enne lõplike otsuste tegemist parimaid lahendusi leida,“ märkis asekantsler Kai Härmand. Kodanikele tähendab reform paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha. Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad. „Reform paneb paika ka selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtude ennetamisel. See loob võimalused kiireks ja tõhusaks isikuandmete jagamiseks õiguskaitseasutuste vahel, tagades samas, et ei rikutaks põhiõigusi,“ selgitas asekantsler Kai Härmand. ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa näiteks Google’i Brüsseli kontori andmepoliitika juht Rita Balogh, Intel Corporationi privaatpoliitika juht Riccardo Masucci, Euroopa Komisjoni kõrged esindajad jpt. Arutletakse andmekaitsealaste rikkumistega seonduvate kõrgete trahvide, andmekaitsespetsialisti määramise kohtususe, piiriülese andmeedastuse probleemide jm üle. Konverentsist tehakse videoülekanne, mida on võimalik jälgida 7. septembril Tartu ülikooli televisioonis alates kella 9.30st. Konverentsi päevakava (608.52 KB) Hea ajakirjanik! Kui Sa ei ole konverentsile registreerunud, aga soovid sellegipoolest seda kajastada või kellegagi kõnelejatest intervjuud kokku leppida, palun võta minuga ühendust. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 527 6806Katrin.Lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Ettevõtjate piiriülese liikuvuse võimalusi tuleb suurendada
6.09.2017. 4.–5. septembril toimus Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus huvirühmad arutasid muudatusi ELi ühinguõiguses. Euroopa Komisjon planeerib 2017. aastal esitada äriühinguõiguse algatuse, et hõlbustada piiriülest liikumist ning digitehnoloogia kasutamist kogu ühingu tegevustsükli jooksul. Konverentsil arutatigi võimalikke lahendusi selles valdkonnas. Digitaalse äriühinguõiguse teemal toodi eeskujuks ka Eesti äriregistrit, kus ettevõtte registreerimise bürokraatiat on oluliselt vähendatud ja äriühing saab registriga suhelda elektrooniliselt. Samuti arutati, et ELi äriregistrite ühendamise protsess on olnud esimene oluline samm, võimaldamaks ühinguid puudutava avaliku info paremat levikut kogu ELis. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et digitaalses ühinguõiguses tuleb võtta arvesse kogu ühingu elutsüklit: ühingu algust ja lõppu ning kõike, mis jääb sinna vahele. „Seepärast peaksime otsima rohkem võimalusi, kuidas kasutada digilahendusi ühingutega seotud teabe registreerimisel ja avaldamisel, ning kannustama ka ühinguid kasutama oma töös digilahendusi julgemalt. Küsimus ei seisne lihtsalt nüüdisaegsetes võtetes, vaid see tähendab muu hulgas sedagi, et kogu Euroopas väheneb äritegevuse halduskulu,” ütles Härmand. Teise valdkonnana käsitleti konverentsil ettevõtete piiriülest liikuvust. Kuigi äriühingu piiriülene ühinemine on ELis tänu direktiivile tagatud, on ühingute piiriülese liikumise muud viisid täna ettevõtjate jaoks raskendatud. Kai Härmandi sõnul on põhjuseks lihtsa ja õigusselge korra puudumine. „Muidugi on tõsi, et kui asi oleks väga lihtne, oleksid sobilikud vahendid juba ammu kasutuses. Paraku on ühingute piiriülese liikuvuse teema täis vastuolusid ja keerdküsimusi, mida tuleb veel põhjalikult arutada,” ütles asekantsler. Selleks et pakkuda piiriülese liikuvuse osalistele õiguskindlust, tuleks ELi tasandil lahendada ka ühingutele kohaldatava õiguse küsimust. „On rõõmustav, et komisjon on selle arutelu avanud ja loodetavasti andis konverents väärtuslikke mõtteid, mille abil kavandada edasisi samme,” ütles Kai Härmand 21. Euroopa ühinguõiguse konverentsi lõppsõnas. Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud konverentsi korraldas justiitsministeerium koostöös Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu ülikooliga. Video koos ettekannetega Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Ettevõtjate piiriülese liikuvuse võimalusi tuleb suurendada
6.09.2017. 4.–5. septembril toimus Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus huvirühmad arutasid muudatusi ELi ühinguõiguses. Euroopa Komisjon planeerib 2017. aastal esitada äriühinguõiguse algatuse, et hõlbustada piiriülest liikumist ning digitehnoloogia kasutamist kogu ühingu tegevustsükli jooksul. Konverentsil arutatigi võimalikke lahendusi selles valdkonnas. Digitaalse äriühinguõiguse teemal toodi eeskujuks ka Eesti äriregistrit, kus ettevõtte registreerimise bürokraatiat on oluliselt vähendatud ja äriühing saab registriga suhelda elektrooniliselt. Samuti arutati, et ELi äriregistrite ühendamise protsess on olnud esimene oluline samm, võimaldamaks ühinguid puudutava avaliku info paremat levikut kogu ELis. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et digitaalses ühinguõiguses tuleb võtta arvesse kogu ühingu elutsüklit: ühingu algust ja lõppu ning kõike, mis jääb sinna vahele. „Seepärast peaksime otsima rohkem võimalusi, kuidas kasutada digilahendusi ühingutega seotud teabe registreerimisel ja avaldamisel, ning kannustama ka ühinguid kasutama oma töös digilahendusi julgemalt. Küsimus ei seisne lihtsalt nüüdisaegsetes võtetes, vaid see tähendab muu hulgas sedagi, et kogu Euroopas väheneb äritegevuse halduskulu,” ütles Härmand. Teise valdkonnana käsitleti konverentsil ettevõtete piiriülest liikuvust. Kuigi äriühingu piiriülene ühinemine on ELis tänu direktiivile tagatud, on ühingute piiriülese liikumise muud viisid täna ettevõtjate jaoks raskendatud. Kai Härmandi sõnul on põhjuseks lihtsa ja õigusselge korra puudumine. „Muidugi on tõsi, et kui asi oleks väga lihtne, oleksid sobilikud vahendid juba ammu kasutuses. Paraku on ühingute piiriülese liikuvuse teema täis vastuolusid ja keerdküsimusi, mida tuleb veel põhjalikult arutada,” ütles asekantsler. Selleks et pakkuda piiriülese liikuvuse osalistele õiguskindlust, tuleks ELi tasandil lahendada ka ühingutele kohaldatava õiguse küsimust. „On rõõmustav, et komisjon on selle arutelu avanud ja loodetavasti andis konverents väärtuslikke mõtteid, mille abil kavandada edasisi samme,” ütles Kai Härmand 21. Euroopa ühinguõiguse konverentsi lõppsõnas. Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud konverentsi korraldas justiitsministeerium koostöös Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu ülikooliga. Video koos ettekannetega Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Uus lasteraamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut
6.09.2017. Täna esitlevad justiitsminister Urmas Reinsalu ja lastekaitse liit Juhani Püttsepa raamatut „Mina olen enda oma“, mis aitab ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist. Miks see raamat on oluline ? Uuringud on näidanud, et kolmandik Eesti 16–19aastastest noortest on elu jooksul mingil moel kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Igal aastal on Eestis registreeritud ca 400 last kahjustanud seksuaalkuritegu. Kuigi politseisse jõuab vaid murdosa tegelikult toimunud laste seksuaalsetest väärkohtlemistest, on politsei koos prokuratuuriga saatnud tänavu seitsme kuuga Tallinnas ja Harjumaal 20 kriminaalmenetlust, mille rnaames on tuvastatud 53 alla 14aastast last, kelle suhtes on toime pandud seksuaalkuritegu. Seda on rohkem kui mullu terve aasta jooksul kokku. Vähendamaks tõenäosust, et laps satub seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, peavad täiskasvanud lastele ohte ja olukordi selgitama. Kuid kuidas seda teha, millest ja mil moel rääkida? Just seetõttu otsustas justiitsministeerium toetada lastekaitse liidu projekti, mis on mõeldud kuni kümneaastaste laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks. Nüüd on projekti tulemina valminud raamat, mis annab lastele oskuse eri olukordades toime tulla, ennast kehtestada, piire seada ning õpetab käituma läbi eluliste lugude. Raamat on mõeldud lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele ja annab juhendmaterjali, kuidas vajalikest teemadest lastega rääkida. Oleme kindlad, et raamat aitab nii mõnegi keerulise olukorra ja trauma ära hoida. Kas seda teemat on vaja arutada koolieelikute ja algklassilastega? Jah. Kontaktsete seksuaalkuritegude puhul on ohvri vanus keskmiselt 10 aastat, seega ei ole seksuaalsusest ja väärkohtlemise teemal liiga vara rääkida ka koolieelikute ja algklassilastega. Tõnu Poopuu,lastekaitse liidu juhatuse liige: "Juhani Püttsepp kirjutab oma lasteraamatus väga südamlikul ja positiivsel moel, miks maailmas on asjad nii nagu nad on ja kuidas saab keerdu läinud sasipuntraid lastega suheldes koos lahti harutada. Raamatus kajastatud lood võivad küll olla paljude jaoks ebamugavatel teemadel, kuid pärinevad elust endast ning puudutavad meid kõiki. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil – eelkõige aga lapsevanematel ja lastega töötavatel õpetajatel.“ Raamatu lood käsitlevad järgmisi olulisi teemasid: oma keha austamine, soovitud ja soovimatud puudutused, sobilik sõnakasutus keha ja seksuaalsuse kohta, tunnete väljendamine, seksuaalne areng ja väärkohtlemine, rasedus ja beebi sünd, võõraga kaasa minemine, turvaline internetikasutus, elu kärgperes. Raamatuga on kaasas juhendmaterjal, mis aitab lapsevanemal või lastega töötaval spetsialistil lugudes käsitletud teemadel koos lapsega arutleda. Raamat on trükisena kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on valminud nii eesti kui vene keeles audioraamat, mida saab kuulata ka nutiseadmete abil: http://www.lastekaitseliit.ee/raamat/mina-olen-enda-oma/. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Uus lasteraamat aitab toetada lapse tervet seksuaalset arengut
6.09.2017. Täna esitlevad justiitsminister Urmas Reinsalu ja lastekaitse liit Juhani Püttsepa raamatut „Mina olen enda oma“, mis aitab ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist. Miks see raamat on oluline ? Uuringud on näidanud, et kolmandik Eesti 16–19aastastest noortest on elu jooksul mingil moel kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Igal aastal on Eestis registreeritud ca 400 last kahjustanud seksuaalkuritegu. Kuigi politseisse jõuab vaid murdosa tegelikult toimunud laste seksuaalsetest väärkohtlemistest, on politsei koos prokuratuuriga saatnud tänavu seitsme kuuga Tallinnas ja Harjumaal 20 kriminaalmenetlust, mille rnaames on tuvastatud 53 alla 14aastast last, kelle suhtes on toime pandud seksuaalkuritegu. Seda on rohkem kui mullu terve aasta jooksul kokku. Vähendamaks tõenäosust, et laps satub seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, peavad täiskasvanud lastele ohte ja olukordi selgitama. Kuid kuidas seda teha, millest ja mil moel rääkida? Just seetõttu otsustas justiitsministeerium toetada lastekaitse liidu projekti, mis on mõeldud kuni kümneaastaste laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks. Nüüd on projekti tulemina valminud raamat, mis annab lastele oskuse eri olukordades toime tulla, ennast kehtestada, piire seada ning õpetab käituma läbi eluliste lugude. Raamat on mõeldud lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele ja annab juhendmaterjali, kuidas vajalikest teemadest lastega rääkida. Oleme kindlad, et raamat aitab nii mõnegi keerulise olukorra ja trauma ära hoida. Kas seda teemat on vaja arutada koolieelikute ja algklassilastega? Jah. Kontaktsete seksuaalkuritegude puhul on ohvri vanus keskmiselt 10 aastat, seega ei ole seksuaalsusest ja väärkohtlemise teemal liiga vara rääkida ka koolieelikute ja algklassilastega. Tõnu Poopuu,lastekaitse liidu juhatuse liige: "Juhani Püttsepp kirjutab oma lasteraamatus väga südamlikul ja positiivsel moel, miks maailmas on asjad nii nagu nad on ja kuidas saab keerdu läinud sasipuntraid lastega suheldes koos lahti harutada. Raamatus kajastatud lood võivad küll olla paljude jaoks ebamugavatel teemadel, kuid pärinevad elust endast ning puudutavad meid kõiki. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil – eelkõige aga lapsevanematel ja lastega töötavatel õpetajatel.“ Raamatu lood käsitlevad järgmisi olulisi teemasid: oma keha austamine, soovitud ja soovimatud puudutused, sobilik sõnakasutus keha ja seksuaalsuse kohta, tunnete väljendamine, seksuaalne areng ja väärkohtlemine, rasedus ja beebi sünd, võõraga kaasa minemine, turvaline internetikasutus, elu kärgperes. Raamatuga on kaasas juhendmaterjal, mis aitab lapsevanemal või lastega töötaval spetsialistil lugudes käsitletud teemadel koos lapsega arutleda. Raamat on trükisena kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on valminud nii eesti kui vene keeles audioraamat, mida saab kuulata ka nutiseadmete abil: http://www.lastekaitseliit.ee/raamat/mina-olen-enda-oma/. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
15. novembril toimub patendivoliniku kutseeksam
6.09.2017. Patendivoliniku kutseeksam toimub 15. novembril kell 9 justiitsministeeriumi arvutiklassis. Patendivoliniku kutse taotlemiseks ja eksamil osalemiseks esitatakse komisjonile: 1) kirjalik avaldus, milles sisaldub vähemalt üks patendivoliniku seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud valdkond, milles tegutsemiseks kutset taotletakse, ja kutse taotleja kinnitus selle kohta, et ta vastab patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele; 2) dokumendid, mis tõendavad patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele vastavust; 3) patendivoliniku juures töötamise ajal tehtud toimingute aruanne patendivoliniku kutse taotleja tehtud tööstusomandialastest toimingutest; 4) andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv 64 eurot iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole: EE891010220034796011 (SEB Pank) EE932200221023778606 (Swedbank) EE403300333416110002 (Danske Bank) EE701700017001577198 (Nordea Bank) Märkida tuleb viitenumber 2900082375. Avaldus patendivoliniku kutseeksamil osalemiseks ja lisadokumendid tuleb esitada patendivoliniku kutsekomisjonile justiitsministeeriumi aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 või digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@just.ee hiljemalt 6. oktoobril. Patendivoliniku kutse andmine, sh kutseeksam, toimub patendivoliniku seaduse 3. peatükis sätestatud korras. Kutseeksami ülesehitus ja eksamitööde hindamisega seonduv on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 03.01.2012. a määruse nr 24 „Patendivoliniku kutsekomisjoni põhimäärus“ §-des 41, 5, 6 ja 7. Lisainfo: Alar Must, justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik, Alar.Must@just.ee, tel: 680 3113. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
15. novembril toimub patendivoliniku kutseeksam
6.09.2017. Patendivoliniku kutseeksam toimub 15. novembril kell 9 justiitsministeeriumi arvutiklassis. Patendivoliniku kutse taotlemiseks ja eksamil osalemiseks esitatakse komisjonile: 1) kirjalik avaldus, milles sisaldub vähemalt üks patendivoliniku seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud valdkond, milles tegutsemiseks kutset taotletakse, ja kutse taotleja kinnitus selle kohta, et ta vastab patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 1, 4, 6 ja 7 sätestatud nõuetele; 2) dokumendid, mis tõendavad patendivoliniku seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele vastavust; 3) patendivoliniku juures töötamise ajal tehtud toimingute aruanne patendivoliniku kutse taotleja tehtud tööstusomandialastest toimingutest; 4) andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv 64 eurot iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole: EE891010220034796011 (SEB Pank) EE932200221023778606 (Swedbank) EE403300333416110002 (Danske Bank) EE701700017001577198 (Nordea Bank) Märkida tuleb viitenumber 2900082375. Avaldus patendivoliniku kutseeksamil osalemiseks ja lisadokumendid tuleb esitada patendivoliniku kutsekomisjonile justiitsministeeriumi aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 või digiallkirjastatuna e-posti aadressil info@just.ee hiljemalt 6. oktoobril. Patendivoliniku kutse andmine, sh kutseeksam, toimub patendivoliniku seaduse 3. peatükis sätestatud korras. Kutseeksami ülesehitus ja eksamitööde hindamisega seonduv on täpsemalt reguleeritud justiitsministri 03.01.2012. a määruse nr 24 „Patendivoliniku kutsekomisjoni põhimäärus“ §-des 41, 5, 6 ja 7. Lisainfo: Alar Must, justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik, Alar.Must@just.ee, tel: 680 3113. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi
Järgmised 576-584 (kokku 2241)