Viru vangla kinnipeetav ei naasnud ettenähtud ajal avavanglasse

13. augustil 2017 ei naasnud ettenähtud ajal avavanglasse Viru vangla kinnipeetav Leonid Sergejev (pildil). 42-aastane Leonid Sergejev on keskmise kehaehitusega, ligikaudu 180 cm pikk, ümara näo ja pruunide silmadega. Eritunnusena on Sergejevi vasaku käe keskmisel sõrmele tätoveeritud tähe kujutis ja väikesele sõrmele rist. Ta lonkab ühte jalga. Sergejev suhtleb nii vene kui ka eesti keeles. Vanglast lahkudes kandis Sergejev musta värvi dressipükse ja tumedat fliisi, mille peal oli sinine tepingutega sulevest.    Leonid Sergejev on karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Viru vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, kel on lubatud lahkuda kinnipidamisasutusest. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus.   Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 53 017 057.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Viru vangla kinnipeetav ei naasnud ettenähtud ajal avavanglasse

13. augustil 2017 ei naasnud ettenähtud ajal avavanglasse Viru vangla kinnipeetav Leonid Sergejev (pildil). 42-aastane Leonid Sergejev on keskmise kehaehitusega, ligikaudu 180 cm pikk, ümara näo ja pruunide silmadega. Eritunnusena on Sergejevi vasaku käe keskmisel sõrmele tätoveeritud tähe kujutis ja väikesele sõrmele rist. Ta lonkab ühte jalga. Sergejev suhtleb nii vene kui ka eesti keeles. Vanglast lahkudes kandis Sergejev musta värvi dressipükse ja tumedat fliisi, mille peal oli sinine tepingutega sulevest.    Leonid Sergejev on karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Viru vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, kel on lubatud lahkuda kinnipidamisasutusest. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus.   Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 53 017 057.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Tuge vajavate õpilaste heaks uuendatakse õppekorraldust

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mille eesmärk on senisest paremini toetada hariduslike erivajadusega õpilasi. Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele sobivat tuge. „Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt – see peab olema kohe kättesaadav. Senine diagnoosipõhine süsteem ning eriklasside jaotus ei ole võimaldanud paindlikku ja kaasavat õppekorraldust,“ ütles minister Mailis Reps.  Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse kooliväliseid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialiste. Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik. Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest.  Kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele kavandatakse suuremat tuge vajavatele õpilastele senisest mahukamat – enam kui 20 miljonit – haridus- ja tegevuskulude toetust. See hõlmab ka toetust tugiteenustele. Eelnõu loomisesse on kaasatud kõik peamised huvigrupid ning spetsialistide liidud. Aprillist juunini toimunud eelnõu aruteludel osalesid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastekaitse Liit, SA Innove, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Haridusamet, Rahandusministeerium. Lisainfo ministeeriumi veebilehel.  Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab ideid õiguskeskkonna arendamiseks

17.07. 2017 Kas olete olnud vastamisi keeruliste ja bürokraatlike olukordadega justiitsvaldkonnas, kus paratamatult on tulnud pähe mõte, kas lihtsamalt ja mugavamalt ei saaks? Kui jah, siis palub Justiitsministeerium Teil need mõtted kirja panna, sest juba sügisel toimub e-õiguskeskkonna ideehäkaton, kus võib-olla just Teie probleemile leitakse põnev digilahendus. Möödunud nädalal avaldasid Euroopa justiitsministrid Tallinnas tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele. Digiajastul peab inimestel ja ettevõtetel olema võimalikult lihtne leida vajalikku infot ja kaitsta oma õigusi nii oma koduriigis kui kogu ELis, samuti peab tõhusalt toimima riikide ja asutuste omavaheline koostöö. Enamus meist puutub kas suuremal või vähemal määral kokku piiriüleste õigusprobleemidega. Me reisime, ostame elektroonikaseadmeid ja muid tooteid internetis teistest riikidest, soetame kinnisvara välismaal. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks. Tulemuseks on palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Mis on need põletavaimad probleemid, mis nõuavad praegu liigselt raha, aega ja vaeva, ning mida oleks võimalik lahendada kõigile meeldivamalt? Eesti on e-riik, tõestame seda taas. Ootame mõtteid, kuidas lihtsustada kodanike ja ettevõtjate toiminguid justiitsvaldkonnas nii Eestis, naaberriikide vahel kui ka ELis laiemalt. Teie nägemust olulisematest probleemidest ning võimalikke  põnevaid ideid nende probleemide digilahendamiseks ootab Justiitsministeerium 23. juuliks aadressile ejustice.conf@just.ee. Pange oma mõtted kirja (võimalusel inglise keeles) ning mitte rohkem kui poolel leheküljel: -          Milles seisneb probleem? (3-4 lausega) -          Mis oleks lahendus? (3-4 lausega) -          Kes on sihtrühm? -          Kas midagi sarnast on juba teadaolevalt kuskil tehtud; kuidas Sinu idee probleemi veel paremini lahendab? Ideehäkaton toimub 19.–20. oktoobril Kultuurikatlas e-õiguskeskkonna konverentsi raames ning seda viivad läbi populaarset Ajujahi konkurssi juhtiv CIVITTA meeskond ja Eestis kõige suurema häkatonide korraldamise kogemusega Garage48. Ideehäkatoni rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste toetusskeemist ’Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine’ (Euroopa regionaalarengu Fond).                                                                          Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab ideid õiguskeskkonna arendamiseks

17.07. 2017 Kas olete olnud vastamisi keeruliste ja bürokraatlike olukordadega justiitsvaldkonnas, kus paratamatult on tulnud pähe mõte, kas lihtsamalt ja mugavamalt ei saaks? Kui jah, siis palub justiitsministeerium Teil need mõtted kirja panna, sest juba sügisel toimub e-õiguskeskkonna ideehäkaton, kus võib-olla just Teie probleemile leitakse põnev digilahendus. Möödunud nädalal avaldasid Euroopa justiitsministrid Tallinnas tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele. Digiajastul peab inimestel ja ettevõtetel olema võimalikult lihtne leida vajalikku infot ja kaitsta oma õigusi nii oma koduriigis kui kogu ELis, samuti peab tõhusalt toimima riikide ja asutuste omavaheline koostöö. Enamus meist puutub kas suuremal või vähemal määral kokku piiriüleste õigusprobleemidega. Me reisime, ostame elektroonikaseadmeid ja muid tooteid internetis teistest riikidest, soetame kinnisvara välismaal. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks. Tulemuseks on palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Mis on need põletavaimad probleemid, mis nõuavad praegu liigselt raha, aega ja vaeva, ning mida oleks võimalik lahendada kõigile meeldivamalt? Eesti on e-riik, tõestame seda taas. Ootame mõtteid, kuidas lihtsustada kodanike ja ettevõtjate toiminguid justiitsvaldkonnas nii Eestis, naaberriikide vahel kui ka ELis laiemalt. Teie nägemust olulisematest probleemidest ning võimalikke  põnevaid ideid nende probleemide digilahendamiseks ootab justiitsministeerium 23. juuliks aadressile ejustice.conf@just.ee. Pange oma mõtted kirja (võimaluse korral inglise keeles) ning mitte rohkem kui poolel leheküljel: milles seisneb probleem? (3–4 lausega) mis oleks lahendus? (3–4 lausega) kes on sihtrühm? kas midagi sarnast on juba teadaolevalt kuskil tehtud; kuidas Sinu idee probleemi veel paremini lahendab? Ideehäkaton toimub 19.–20. oktoobril Kultuurikatlas e-õiguskeskkonna konverentsi raames ning seda viivad läbi populaarset Ajujahi konkurssi juhtiv CIVITTA meeskond ja Eestis kõige suurema häkatonide korraldamise kogemusega Garage48. Ideehäkatoni rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste toetusskeemist ’Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine’ (Euroopa regionaalarengu Fond). E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkatoni korraldatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.                                                                        Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod

15.07. 2017 Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod. Ahistava jälitamisega on tegemist juhul, kui teine inimene, kelleks võib olla praegune või endine pereliige või kolleeg või tuttav aga ka täiesti võõras inimene, kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Sellise tegevuse tõkestamiseks oli seni võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd on võimalik pöörduda ahistava jälitamise korral ka politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane. Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral – kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud mingite kindlate kannatanu keha piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta nö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine. Seksuaalne ahistamine on KarSi järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena. Jõustus ka muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud. Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest. Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides. Naise suguelundite sandistav moonutamine on inimõiguste rikkumine, mis kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ning võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega. Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud ka nende tegude aegumise regulatsiooni. Kui tegu on toime pandud alaealise vastu, siis teo karistatavuse aegumine peatub kuni kannatanu täisealiseks saamiseni ning seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avalduse tegemiseks. Sundabielu on reguleeritud inimkaubanduse kuriteokoosseisu sätete kaudu, kuhu on lisatud ka teine muudatus - karistatavaks muutus inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. 6.07.2017 jõustunud karistusseadustiku jt seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga. Kõnealune konventsioon võeti vastu 7.04.2011 Istanbulis, Eesti allkirjastas selle 2.12.2014 ja ratifitseerib eeldatavalt septembris 2017. Konventsiooni eesmärk on töötada välja laiaulatuslik raamistik, poliitikad ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi  KarS-i  uued süüteokoosseisud. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod

15.07. 2017 Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod. Ahistava jälitamisega on tegemist juhul, kui teine inimene, kelleks võib olla praegune või endine pereliige või kolleeg või tuttav aga ka täiesti võõras inimene, kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Sellise tegevuse tõkestamiseks oli seni võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd on võimalik pöörduda ahistava jälitamise korral ka politsei poole. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane. Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral – kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud mingite kindlate kannatanu keha piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta nö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine. Seksuaalne ahistamine on KarSi järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena. Jõustus ka muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud. Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest. Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides. Naise suguelundite sandistav moonutamine on inimõiguste rikkumine, mis kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ning võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega. Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud ka nende tegude aegumise regulatsiooni. Kui tegu on toime pandud alaealise vastu, siis teo karistatavuse aegumine peatub kuni kannatanu täisealiseks saamiseni ning seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avalduse tegemiseks. Sundabielu on reguleeritud inimkaubanduse kuriteokoosseisu sätete kaudu, kuhu on lisatud ka teine muudatus - karistatavaks muutus inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. 6.07.2017 jõustunud karistusseadustiku jt seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga. Kõnealune konventsioon võeti vastu 7.04.2011 Istanbulis, Eesti allkirjastas selle 2.12.2014 ja ratifitseerib eeldatavalt septembris 2017. Konventsiooni eesmärk on töötada välja laiaulatuslik raamistik, poliitikad ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi  KarS-i  uued süüteokoosseisud. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa Parlamendi õiguskomisjon tundis huvi, kuidas viib Eesti õigusloome digiajastuga vastavusse

12.07. 2017. Kolmapäeval tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti eesistumise plaane Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile (JURI) ning vastas nende küsimustele.  „Alustasin oma ettekannet mõttega, et selleks, et tehnoloogia teeniks inimest, mitte inimene tehnoloogiat, peame ka õigusloomes muudatusi tehes uue ajastuga arvestama,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tänapäeval ei ole enam vahet, kas kaupa ostetakse kodu- või välisriigist, veebi kaudu või silmast silma, kas kaup on käega katsutav või digitaalne. Nende arengutega peab kaasas käima ka õigusloome, sest vaid nii saame inimeste ja ettevõtjate õigusi probleemide korral kaitsta. Selleks, ühe näitena, tahamegi eesistumise ajal kiiresti edasi liikuda kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamisega,“ lisas Reinsalu. Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamise direktiivi eesmärk on edendada piiriülest kaubandust. Kui üle Euroopa kehtiksid sarnased reeglid, vähendaks see ettevõtjate kulutusi liikmesriikide erinevate õigusnormide tundmaõppimisele ja rakendamisele ning ka tarbijate usaldus suureneks, kui tarbijaõigused oleksid üle Euroopa ühtsemad ja selgemad.   Teise olulise teemana tõi Reinsalu Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile välja autoriõiguse reformi. „Ka siin peame õigusloome digiajastuga vastavusse viima,“ ütles Reinsalu. Ettekandes puudutas ta ka maksejõuetuse direktiivi, mille eesmärk on võimalikult varases staadiumis maksejõuetust vältida, võimaldada võlgade ümberkujundust ja anda ausatele ettevõtjatele teine võimalus. „Tänase kohtumise üllatuseks oli aga, et Euroopa Parlamendi JURI komitee esimees Pavel Svoboda rääkis reedel Tallinnas justiitsministritele tehtud ettekandest, mis puudutas e-õiguskeskkonna tulevikunägemust ja ta palus Eestil tulla seda inspireerivat ettekannet tegema ka komiteele. Tõsi, see, mida Riigi Infosüsteemide Keskuse esindaja näitas e-õiguskeskkonna tulevikunägemusena, on Eestis täna juba X-tee abil reaalsus,“ ütles Reinsalu. Ettekanne tehti 7. juulil Tallinnas toimunud mitteametlikul justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus Eesti kui eesistuja palus liikmesriikidel arutleda selle üle, milline peaks olema e-õiguskeskkonna tulevik. Eesti kui eesistuja seisukoht oli, et võttes arvesse ELi tihedamat integratsiooni, ELi kodanike kasvavat liikuvust ning rände ja terrorismiga seotud probleeme, on tõhusad ja turvalised piiriülesed menetlused muutunud veelgi vajalikumad ja vajadus elektrooniliste lahenduste vastu kasvanud.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi