Euroopa Parlamendi õiguskomisjon tundis huvi, kuidas viib Eesti õigusloome digiajastuga vastavusse

12.07. 2017. Kolmapäeval tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti eesistumise plaane Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile (JURI) ning vastas nende küsimustele.  „Alustasin oma ettekannet mõttega, et selleks, et tehnoloogia teeniks inimest, mitte inimene tehnoloogiat, peame ka õigusloomes muudatusi tehes uue ajastuga arvestama,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tänapäeval ei ole enam vahet, kas kaupa ostetakse kodu- või välisriigist, veebi kaudu või silmast silma, kas kaup on käega katsutav või digitaalne. Nende arengutega peab kaasas käima ka õigusloome, sest vaid nii saame inimeste ja ettevõtjate õigusi probleemide korral kaitsta. Selleks, ühe näitena, tahamegi eesistumise ajal kiiresti edasi liikuda kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamisega,“ lisas Reinsalu. Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamise direktiivi eesmärk on edendada piiriülest kaubandust. Kui üle Euroopa kehtiksid sarnased reeglid, vähendaks see ettevõtjate kulutusi liikmesriikide erinevate õigusnormide tundmaõppimisele ja rakendamisele ning ka tarbijate usaldus suureneks, kui tarbijaõigused oleksid üle Euroopa ühtsemad ja selgemad.   Teise olulise teemana tõi Reinsalu Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile välja autoriõiguse reformi. „Ka siin peame õigusloome digiajastuga vastavusse viima,“ ütles Reinsalu. Ettekandes puudutas ta ka maksejõuetuse direktiivi, mille eesmärk on võimalikult varases staadiumis maksejõuetust vältida, võimaldada võlgade ümberkujundust ja anda ausatele ettevõtjatele teine võimalus. „Tänase kohtumise üllatuseks oli aga, et Euroopa Parlamendi JURI komitee esimees Pavel Svoboda rääkis reedel Tallinnas justiitsministritele tehtud ettekandest, mis puudutas e-õiguskeskkonna tulevikunägemust ja ta palus Eestil tulla seda inspireerivat ettekannet tegema ka komiteele. Tõsi, see, mida Riigi Infosüsteemide Keskuse esindaja näitas e-õiguskeskkonna tulevikunägemusena, on Eestis täna juba X-tee abil reaalsus,“ ütles Reinsalu. Ettekanne tehti 7. juulil Tallinnas toimunud mitteametlikul justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus Eesti kui eesistuja palus liikmesriikidel arutleda selle üle, milline peaks olema e-õiguskeskkonna tulevik. Eesti kui eesistuja seisukoht oli, et võttes arvesse ELi tihedamat integratsiooni, ELi kodanike kasvavat liikuvust ning rände ja terrorismiga seotud probleeme, on tõhusad ja turvalised piiriülesed menetlused muutunud veelgi vajalikumad ja vajadus elektrooniliste lahenduste vastu kasvanud.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar tutvustavad Euroopa Parlamendis Eesti eesistumise hariduse ja kultuuri võtmeteemasid

Täna, 11. juulil tutvustavad ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar Brüsselis Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjonile Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise peamisi teemasid hariduse, noorte-, kultuuri-, audiovisuaalpoliitika ja spordivaldkonnas. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Eestil suurepärane võimalus tuua kultuuri- ja spordivallas lauale eesistuja vaatest olulised teemad. „Kultuuris keskendume ligipääsule kultuurile ja pärandile digipöörde ajastul. Arutame, mida saavad kultuuriasutused ära teha selleks, et  publikut paremini kaasata.  Spordis soovime liikmesriikidega arutada treeneri rollist ühiskonnas väärtuste ja oskuste õpetajana ning ühiskonna sidustajana, ning ja kuidas treenereid nende muutuvas rollis paremini toetada Euroopas laiemalt,“ selgitas Saar. „Audiovisuaalvaldkonnas on meie juhtida läbirääkimised audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel, ning loodame jõuda eesistumise lõpuks kokkuleppele. Siin on meil esmakordne võimalus juhtida EL õigusruumi kaasajastamist, et leida kohane tasakaal konkurentsivõime ja tarbijakaitse vahel Euroopa ühtsel turul,“ rääkis Saar. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et Euroopa parimad PISA tulemused on toonud Eesti hariduse selgelt tähelepanu keskpunkti. „Hariduse juhtriigina veame eest arutelu, kuidas peab muutuma õppimine ja õpetamine üha kiiremini muutuvas maailmas. Tahame haridust ja töömaailma paremini siduda ning muuta info töökohtade ja õppevõimaluste kohta Euroopas lihtsamini kättesaadavaks,“ rääkis Reps. „Digiriigina pakume põnevat arutelu ka noortevaldkonnas, kus tutvustame Euroopale nutika noorsootöö võimalusi. Samuti kavandame koos noortega järgmist Euroopa Liidu noortestrateegiat ja juhime arutelusid Euroopa Solidaarsuskorpuse algatuse üle, millega tahame avardada noorte võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks ja tööks,“ selgitas Reps. Pärastlõunal esineb Mailis Reps ka Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ees, et tutvustada Eesti eesistumise teadusvaldkonna prioriteete. Põhiküsimuseks teadusvaldkonnas on, kuidas suurendada teaduse ühiskondlikku mõju ja aidata kaasa teaduse rahastamise kasvule Euroopa Liidus. Samuti on Eesti eesmärgiks muuta teaduskoostöö rahastusmaastik lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Kell 13:00 Brüsseli aja järgi avab kultuuriminister Saar Euroopa Parlamendi hoones Eesti EL eesistumisele pühendatud Eesti kaasaegse kunsti näituse „Kahe-vahel“. Näituse kuraator Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum)  käsitleb näitusega looduse ning traditsioonide ja digitaalsuse omavahelist suhet Eesti kultuuriruumis, millest on kantud ka Eesti eesistumise moto „Ühtsus läbi tasakaalu“. Euroopa Parlamendis avatav näitus on osa Eesti eesistumise kultuuriprogrammist Brüsselis. Näitus jääb avatuks detsembri lõpuni. Vaata otseülekannet ministrite ettekannetest Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjonis SIIT. Eesti EL Nõukogu eesistumise prioriteedid kultuuris, audiovisuaalvaldkonnas ja spordis Eesistumise prioriteedid hariduses, noortevaldkonnas ja teaduses Eesti eesistumise ja EV100 välisprogramm Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas määrati e-õiguskeskkonna tulevik

7.07.2017. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas arutasid Euroopa justiitsministrid e-õiguskeskkonna, tarbijamüügi reeglite ühtlustamise, vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise ning sideandmete säilitamise küsimusi. Ühise e-õiguskeskkonna tulevikust rääkides sõnas kohtumist juhtinud justiitsminister Urmas Reinsalu, et EL peab ellu viima kaks eesmärki. Esiteks on piiriülese koostöö toetamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide digivõimekust ja teiseks tuleb enam tähelepanu pöörata senistele e-õiguskeskkonna tööriistadele ning IT-süsteemide elektroonilisele identiteedile ja koostalitlusvõimele. Ministrid arutasid, kuidas tagada digitaalse andmevahetusplatvormi e-CODEXi jätkusuutlik haldamine läbi EL tasandi õigusaktide ning  eu-LISA-le (IT-agentuuri, mille peakorter asub Tallinnas) üleandmise. Samuti arutati, kuidas e-õiguskeskkonna prioriteetsust tõsta ja koostada kõrgemal tasemel järgmise perioodi (2019-2023) strateegia ja tegevuskava. Euroopa Liidu justiitsministrid avaldasid tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele, et muuta olemasolevad õiguslikud lahendused elektroonselt hõlpsasti kättesaadavaks. Vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise teemal arutati küsimust, kas selleks, et neid vahendeid saaks tõhusamalt kasutada, tuleks vastu võtta liikmesriikidele rohkem valikuvõimalusi jättev direktiiv või kõigile otsekohalduv määrus. „Kuna praegu on kuritegeliku vara teises liikmesriigis arestimine või konfiskeerimine liialt keerukas ja aeganõudev, siis seda Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam,“ selgitas Reinsalu. „Ministrid pidasid väga sisukat mõttevahetust. Töötame need seisukohad läbi ja kaalume neid läbirääkimistel.“ Kaupade veebi- ja muud kaugmüüki käsitleval arutelul sõnas Urmas Reinsalu, et kuna digisisu eelnõus jõudsid ministrid juunis kokkuleppele, avab Eesti arutelu mõningate kaupade eelnõu sõlmküsimuste üle. „Eelnõuga reguleeritakse kaupade müüki tarbijale online-keskkonnas. Ma soovisin ministritelt suuniseid, kas me peaksime taotlema võimalikult sarnaseid reegleid kaupade müügile nii internetis kui ka tavapoes,“ selgitas minister Reinsalu. Lisaks avaldasid ministrid arvamust, kuidas sobitada need reeglid digiajastusse, eriti seoses nn tarkade kaupadega, millel on digitaalne sisu. „Kokkuvõttes paistsid ministrid olevat üksmeelel, et internetis ja väljaspool seda peaksid reeglid olema ühtsed. Siiski on veel hulk küsimusi, millega tuleb teha palju tööd, ent täna saime väga vajalikud juhtnöörid,“ ütles minister Reinsalu. Justiits- ja siseministrite ühisel kohtumisel arutati andmete säilitamise küsimust. Ministrid vahetasid mõtteid selle üle, kuidas säilitada mitmesuguseid kuritegude ennetamisel ja menetlemisel tekkivaid andmeid. „Siinjuures on oluline, et me ei räägi sõnumi sisust, vaid metaandmetest. Selline info on väga oluline tööriist terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, näiteks on võimalik nende andmete abil leida võimalikke kurjategijaid või määrata kuriteoohvrite asukohta,“ ütles Reinsalu. „Eesti on alati olnud seisukohal, et võitluses raskete kuritegude vastu on andmete säilitamisel kaalukas osa. Eesistumise ajal jätkab Eesti Malta tublit tööd ning otsib ka võimalusi, kuidas toimida praeguses õiguslikult ebakindlas olukorras,“ ütles minister Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas määrati e-õiguskeskkonna tulevik

7.07.2017. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametliku kohtumise teisel päeval Tallinnas arutasid Euroopa justiitsministrid e-õiguskeskkonna, tarbijamüügi reeglite ühtlustamise, vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise ning sideandmete säilitamise küsimusi. Ühise e-õiguskeskkonna tulevikust rääkides sõnas kohtumist juhtinud justiitsminister Urmas Reinsalu, et EL peab ellu viima kaks eesmärki. Esiteks on piiriülese koostöö toetamiseks vaja ühtlustada liikmesriikide digivõimekust ja teiseks tuleb enam tähelepanu pöörata senistele e-õiguskeskkonna tööriistadele ning IT-süsteemide elektroonilisele identiteedile ja koostalitlusvõimele. Ministrid arutasid, kuidas tagada digitaalse andmevahetusplatvormi e-CODEXi jätkusuutlik haldamine läbi EL tasandi õigusaktide ning  eu-LISA-le (IT-agentuuri, mille peakorter asub Tallinnas) üleandmise. Samuti arutati, kuidas e-õiguskeskkonna prioriteetsust tõsta ja koostada kõrgemal tasemel järgmise perioodi (2019-2023) strateegia ja tegevuskava. Euroopa Liidu justiitsministrid avaldasid tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele, et muuta olemasolevad õiguslikud lahendused elektroonselt hõlpsasti kättesaadavaks. Vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise teemal arutati küsimust, kas selleks, et neid vahendeid saaks tõhusamalt kasutada, tuleks vastu võtta liikmesriikidele rohkem valikuvõimalusi jättev direktiiv või kõigile otsekohalduv määrus. „Kuna praegu on kuritegeliku vara teises liikmesriigis arestimine või konfiskeerimine liialt keerukas ja aeganõudev, siis seda Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam,“ selgitas Reinsalu. „Ministrid pidasid väga sisukat mõttevahetust. Töötame need seisukohad läbi ja kaalume neid läbirääkimistel.“ Kaupade veebi- ja muud kaugmüüki käsitleval arutelul sõnas Urmas Reinsalu, et kuna digisisu eelnõus jõudsid ministrid juunis kokkuleppele, avab Eesti arutelu mõningate kaupade eelnõu sõlmküsimuste üle. „Eelnõuga reguleeritakse kaupade müüki tarbijale online-keskkonnas. Ma soovisin ministritelt suuniseid, kas me peaksime taotlema võimalikult sarnaseid reegleid kaupade müügile nii internetis kui ka tavapoes,“ selgitas minister Reinsalu. Lisaks avaldasid ministrid arvamust, kuidas sobitada need reeglid digiajastusse, eriti seoses nn tarkade kaupadega, millel on digitaalne sisu. „Kokkuvõttes paistsid ministrid olevat üksmeelel, et internetis ja väljaspool seda peaksid reeglid olema ühtsed. Siiski on veel hulk küsimusi, millega tuleb teha palju tööd, ent täna saime väga vajalikud juhtnöörid,“ ütles minister Reinsalu. Justiits- ja siseministrite ühisel kohtumisel arutati andmete säilitamise küsimust. Ministrid vahetasid mõtteid selle üle, kuidas säilitada mitmesuguseid kuritegude ennetamisel ja menetlemisel tekkivaid andmeid. „Siinjuures on oluline, et me ei räägi sõnumi sisust, vaid metaandmetest. Selline info on väga oluline tööriist terrorismi ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, näiteks on võimalik nende andmete abil leida võimalikke kurjategijaid või määrata kuriteoohvrite asukohta,“ ütles Reinsalu. „Eesti on alati olnud seisukohal, et võitluses raskete kuritegude vastu on andmete säilitamisel kaalukas osa. Eesistumise ajal jätkab Eesti Malta tublit tööd ning otsib ka võimalusi, kuidas toimida praeguses õiguslikult ebakindlas olukorras,“ ütles minister Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: tahame kujundada e-õigusportaalist kõigile ELi kodanikele kasuliku tööriista

6.07.2017. Reedel, 7. juulil kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu justiitsministrid, kes arutavad peamiselt kolme teemat: turvaline Euroopa, ühtsed tarbijaõigused ja piire ületav õigussüsteem. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu teemasid arutatakse kahel päeval: neljapäeval kohtuvad siseministrid ning reedel keskendutakse justiitsküsimustele. Justiitsministrite arutelusid juhib eesistujana Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eestilt oodatakse ELi eesistumise ajal jõulist digiteemade edendamist. Kindlasti on see ka meie endi soov ning seetõttu tahame muu hulgas paika panna, kuidas kujundada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist kõigile ELi elanikele kasulik tööriist,“ ütles justiitsminister. E-õiguskeskkond on igas liikmesriigis emakeelsena kättesaadav veebiportaal, mis annab infot liikmesriikide õigussüsteemide kohta. „Inimesed reisivad Euroopas, tarbivad eri liikmesriikide kaupu ja teenuseid ning nõnda tekib palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi,“ selgitas Urmas Reinsalu. „E-õiguskeskkond annab kätte teeotsa, kust lahendust otsides alustada. Kuhu pöörduda? Millisest riigist asjaajamist alustada? Kui palju see maksab? Eesti lõppeesmärk on see, et inimestel oleks võimalik teise riigi kohtule elektrooniliselt e-õiguskeskkonna kaudu dokumente saata.“ Teise olulisema teemana arutavad justiitsministrid kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamist Euroopa Liidus. „Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi reegleid tuleks ühtlustada seetõttu, et inimeste liikumisel ja ka ettevõtlusel ei ole Euroopas enam riigipiire. Samal ajal on lepingureeglid liikmesriikides väga erinevad ning ettevõtjad peavad kõikide eripärade tundmaõppimiseks kulutama palju aega ja raha. Ka ostjatel on sellises reeglirägastikus keerukas abi otsida, kui neil peaks olema tarvis oma õiguste eest seista,“ selgitas justiitsminister. „Eesmärk ongi ühelt poolt vähendada ettevõtete kulusid liikmesriikide õigusnormide tundmaõppimisele ning teiselt poolt suurendada tarbija usaldust. Ootame justiitsministrite seisukohta küsimuses, kas kaupade veebi- ja tavamüügi eeskirjad peaksid olema liikmesriikides võimalikult sarnased ning kuidas viia need eeskirjad kooskõlla digiajastu nõuetega,“ rääkis Urmas Reinsalu. Samuti arutatakse vara arestimise ja konfiskeerimise määruste vastastikust tunnustamist. „Kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine on mõjus vahend terrorismi rahastamise ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, sest selle abil saab tõkestada ebaseadusliku vara imbumist seaduslikku majandusse,“ selgitas justiitsminister. „Kuna praegu on keerukas kuritegelikku vara teises liikmesriigis arestida või konfiskeerida, siis neid õiguslikke vahendeid Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam.“ Lisaks vahetavad justiitsministrid mõtteid, millised on võimalikud lahendused kuritegevuse ennetamise ja menetlemise eesmärgil sideandmete säilitamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: tahame kujundada e-õigusportaalist kõigile ELi kodanikele kasuliku tööriista

6.07.2017. Reedel, 7. juulil kohtuvad Tallinnas Euroopa Liidu justiitsministrid, kes arutavad peamiselt kolme teemat: turvaline Euroopa, ühtsed tarbijaõigused ja piire ületav õigussüsteem. ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu teemasid arutatakse kahel päeval: neljapäeval kohtuvad siseministrid ning reedel keskendutakse justiitsküsimustele. Justiitsministrite arutelusid juhib eesistujana Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eestilt oodatakse ELi eesistumise ajal jõulist digiteemade edendamist. Kindlasti on see ka meie endi soov ning seetõttu tahame muu hulgas paika panna, kuidas kujundada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist kõigile ELi elanikele kasulik tööriist,“ ütles justiitsminister. E-õiguskeskkond on igas liikmesriigis emakeelsena kättesaadav veebiportaal, mis annab infot liikmesriikide õigussüsteemide kohta. „Inimesed reisivad Euroopas, tarbivad eri liikmesriikide kaupu ja teenuseid ning nõnda tekib palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi,“ selgitas Urmas Reinsalu. „E-õiguskeskkond annab kätte teeotsa, kust lahendust otsides alustada. Kuhu pöörduda? Millisest riigist asjaajamist alustada? Kui palju see maksab? Eesti lõppeesmärk on see, et inimestel oleks võimalik teise riigi kohtule elektrooniliselt e-õiguskeskkonna kaudu dokumente saata.“ Teise olulisema teemana arutavad justiitsministrid kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamist Euroopa Liidus. „Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi reegleid tuleks ühtlustada seetõttu, et inimeste liikumisel ja ka ettevõtlusel ei ole Euroopas enam riigipiire. Samal ajal on lepingureeglid liikmesriikides väga erinevad ning ettevõtjad peavad kõikide eripärade tundmaõppimiseks kulutama palju aega ja raha. Ka ostjatel on sellises reeglirägastikus keerukas abi otsida, kui neil peaks olema tarvis oma õiguste eest seista,“ selgitas justiitsminister. „Eesmärk ongi ühelt poolt vähendada ettevõtete kulusid liikmesriikide õigusnormide tundmaõppimisele ning teiselt poolt suurendada tarbija usaldust. Ootame justiitsministrite seisukohta küsimuses, kas kaupade veebi- ja tavamüügi eeskirjad peaksid olema liikmesriikides võimalikult sarnased ning kuidas viia need eeskirjad kooskõlla digiajastu nõuetega,“ rääkis Urmas Reinsalu. Samuti arutatakse vara arestimise ja konfiskeerimise määruste vastastikust tunnustamist. „Kuritegeliku vara arestimine ja konfiskeerimine on mõjus vahend terrorismi rahastamise ja muu raske kuritegevuse vastu võitlemisel, sest selle abil saab tõkestada ebaseadusliku vara imbumist seaduslikku majandusse,“ selgitas justiitsminister. „Kuna praegu on keerukas kuritegelikku vara teises liikmesriigis arestida või konfiskeerida, siis neid õiguslikke vahendeid Euroopas laialdaselt ei kasutata. Eesti ootabki arvamusi, millises õiguslikus vormis oleks piiriülene kuritegeliku vara konfiskeerimine kõige tõhusam.“ Lisaks vahetavad justiitsministrid mõtteid, millised on võimalikud lahendused kuritegevuse ennetamise ja menetlemise eesmärgil sideandmete säilitamiseks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas siirdub septembris tööle erasektorisse

6.07.2017. Justiitsministeeriumi kantsler ja pikaaegne riigi peaprokurör Norman Aas siirdub septembris erasektorisse ja liitub advokaadibürooga Sorainen. Norman Aas asus justiitsministeeriumi kantslerina tööle 2014. aasta septembris. 1997.–2005. aastal töötas ta mitmel ametikohal justiitsministeeriumis ja prokuratuuris. 2005. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini oli ta riigi peaprokurör. Norman Aasa sõnul on ta avalikus sektoris töötanud 20 aastat ja tal on olnud võimalik toetada õigusriigi arengut mitmes riigiametis, mis on andnud talle hindamatu kogemuse: „Oleme viimastel aastatel justiitsministeeriumi eestvedamisel võtnud endale aga eesmärgiks, et inimesed liiguksid senisest rohkem erinevate õiguselukutsete vahel ja panustaksid õigussüsteemi erinevatesse tahkudesse. See on üks põhjus, miks otsustasin ka ise vastu võtta uue väljakutse erasektoris ja jätkata oma oskuste ning kogemuste rakendamist praktikas. Lahkumise otsus ei tulnud siiski lihtsalt ning eriti kahju on lahkuda senistest kolleegidest, kellega mul on olnud suur rõõm koos töötada.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tal kahju kantsleri lahkumise üle: „Meil oli väga hea koostöö, aga mõistan kantsleri otsust. Norman Aas on tunnustatud ja kogenud jurist, kes on andnud suure panuse Eesti õigussüsteemi ülesehitamisse ja õigusriigi arendamisse. Tänan teda senise töö eest Eesti riigi hüvanguks ja soovin talle edu uute väljakutsete vastuvõtmisel.“ 9. novembril 1975 sündinud Norman Aas on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi. 1994.–1998. aastal õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1999–2001 Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonnas, kus omandas õigusteaduse magistri kraadi (summa cum laude). Norman Aas on pidanud Eesti kõrgkoolides karistusõiguse ja kriminaalmenetluse loenguid ning kirjutanud ja toimetanud hulga artikleid karistusõiguse ja kriminaaljustiitssüsteemi teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku asuda justiitsministeeriumi järgmiseks kantsleriks senisele välisministeeriumi asekantslerile Tõnis Saarele. Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon toetas oma 5. juuli otsusega Tõnis Saare kandidauuri. Tõnis Saar on töötanud välisministeeriumis halduse asekantslerina alates 2012 maist. Aastatel 2004–2012 töötas ta Riigikontrolli direktorina. Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on Tõnis Saar kogenud juht. Arvestades käimasolevat riigireformi ning viie ministeeriumi peatset kolimist ühismajja, on õhus selged ootused ministeeriumite paremaks koostoimimiseks. Olen kindel, et uue kantsleri kaasabil leiame ministeeriumite koostööle täiendavat sünergiat.“ 7. märtsil 1978 sündinud Tõnis Saar omandas ärijuhtimise kraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas aastal 2000 ja magistrikraadi juhtimise alal Londoni Ülikoolis aastal 2004. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas siirdub septembris tööle erasektorisse

6.07.2017. Justiitsministeeriumi kantsler ja pikaaegne riigi peaprokurör Norman Aas siirdub septembris erasektorisse ja liitub advokaadibürooga Sorainen. Norman Aas asus justiitsministeeriumi kantslerina tööle 2014. aasta septembris. 1997.–2005. aastal töötas ta mitmel ametikohal justiitsministeeriumis ja prokuratuuris. 2005. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini oli ta riigi peaprokurör. Norman Aasa sõnul on ta avalikus sektoris töötanud 20 aastat ja tal on olnud võimalik toetada õigusriigi arengut mitmes riigiametis, mis on andnud talle hindamatu kogemuse: „Oleme viimastel aastatel justiitsministeeriumi eestvedamisel võtnud endale aga eesmärgiks, et inimesed liiguksid senisest rohkem erinevate õiguselukutsete vahel ja panustaksid õigussüsteemi erinevatesse tahkudesse. See on üks põhjus, miks otsustasin ka ise vastu võtta uue väljakutse erasektoris ja jätkata oma oskuste ning kogemuste rakendamist praktikas. Lahkumise otsus ei tulnud siiski lihtsalt ning eriti kahju on lahkuda senistest kolleegidest, kellega mul on olnud suur rõõm koos töötada.“ Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on tal kahju kantsleri lahkumise üle: „Meil oli väga hea koostöö, aga mõistan kantsleri otsust. Norman Aas on tunnustatud ja kogenud jurist, kes on andnud suure panuse Eesti õigussüsteemi ülesehitamisse ja õigusriigi arendamisse. Tänan teda senise töö eest Eesti riigi hüvanguks ja soovin talle edu uute väljakutsete vastuvõtmisel.“ 9. novembril 1975 sündinud Norman Aas on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi. 1994.–1998. aastal õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas ja 1999–2001 Greifswaldi ülikooli õigusteaduskonnas, kus omandas õigusteaduse magistri kraadi (summa cum laude). Norman Aas on pidanud Eesti kõrgkoolides karistusõiguse ja kriminaalmenetluse loenguid ning kirjutanud ja toimetanud hulga artikleid karistusõiguse ja kriminaaljustiitssüsteemi teemal. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku asuda justiitsministeeriumi järgmiseks kantsleriks senisele välisministeeriumi asekantslerile Tõnis Saarele. Avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon toetas oma 5. juuli otsusega Tõnis Saare kandidauuri. Tõnis Saar on töötanud välisministeeriumis halduse asekantslerina alates 2012 maist. Aastatel 2004–2012 töötas ta Riigikontrolli direktorina. Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on Tõnis Saar kogenud juht. Arvestades käimasolevat riigireformi ning viie ministeeriumi peatset kolimist ühismajja, on õhus selged ootused ministeeriumite paremaks koostoimimiseks. Olen kindel, et uue kantsleri kaasabil leiame ministeeriumite koostööle täiendavat sünergiat.“ 7. märtsil 1978 sündinud Tõnis Saar omandas ärijuhtimise kraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas aastal 2000 ja magistrikraadi juhtimise alal Londoni Ülikoolis aastal 2004. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi