Populaarsemad...
Allika järgi
Riik hakkab tasuta õigusabi nõustamise teenust pakkuma poolele miljonile Eesti elanikule
5.07.2017. Justiitsministeerium tutvustas täna uut riigi õigusabi nõustamise projekti, millega laieneb riigi toel tasuta või turuhinnast oluliselt soodsamalt õigusabi saamise võimalus ca 460 000 Eesti elanikule. Riik panustab kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse parandamisse järgmistel aastatel hinnanguliselt 760 000 eurot aastas. „Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eesti maksu- ja tolliameti viimase viie kuu palgastatistika järgi on neid inimesi umbes 460 000. Sellega jõuab kvaliteetne õigusnõu reaalselt iga seda vajava eesti inimeseni.“ Urmas Reinsalu sõnul ajendas justiitsministeeriumit seni kehtinud süsteemi muutma asjaolu, et lisaks vähekindlustatutele on Eestis veel suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida. „Süsteemi muudatusega lisandus riigi toel tasuta õigusabi saajate ringi hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest,“ märkis Urmas Reinsalu. „Tegemist on olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks,“ kinnitas Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. „Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi.“ Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. Ühtlasi laienes muudatusega õigusnõustamise kättesaadavus piirkondlikult. Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, mis hakkab lepingu järgi pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus. Uus esmatasandi õigusnõustamise teenus käivitus juba käesoleva aprilli keskpaigast ning on tänaseks täies mahus abivajajatele kättesaadav. Kolme kuu jooksul on Eesti Õigusbüroo projekti raames teenindanud ligi 850 klienti ning õigusabi on osutanud üle 1000 tunni. „Senise kogemuse põhjal on tervelt 80% abisaanutest oma murele leidnud lahenduse vähem kui kahe tunniga, vaid üksikutel juhtumitel on klient vajanud tegelemist rohkem kui 15 tundi,“ selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. „Numbrid näitavad, et esimese kahe tasuta tunniga saavadki lihtsamad ja tüüpilisemad küsimused enamasti vastatud. Tasuta õigusabi aitab ennetada väikeste probleemide kasvamist suureks.“ „Veerand meie senistest klientidest olnud vene keelt kõnelevad inimesed ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad. Oluliselt rohkem on pöördujate seas olnud naisi, suhtega 35/65. Võib öelda, et klassikaline eesti mees ei käi arsti juures ega otsi ka kahjuks abi juristi juurest,“ märkis Janno Perv. „Kõige enam ehk pea kolmandik klientide probleemidest on olnud seotud perekonnaõigusega ja teine kolmandik võlaõigusega. Viis kõige enam käsitlemist leidnud teemat on olnud elatis; lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused; pärimisasjad; perekonna, laste ja vanematega seotud küsimused ning vaidlused tööandjaga.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele pakub Eesti Õigusbüroo juhendamist ka telefoni teel, kuid tuleb silmas pidada, et selleks peab eelnevalt olema ettevõttega sõlmitud leping, lepingutasu on 5 eurot koos käibemaksuga. Veebipõhist õigusnõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Korduma kippuvad küsimused ja üldine õiguslik informatsioon on veebilehel üleval, kuid abivajajal on võimalik personaalne küsimus esitada ka veebilehe foorumis (foorumis küsimuse esitamiseks tuleb ennast ID-kaardiga autentida). Vastamise tähtaeg on viis tööpäeva küsimuse esitamisest. Eesti Õigusbürooga sõlmiti leping teenuse pakkumiseks kolmeks aastaks (s.o kuni 31.03.2020). Õigusabi kättesaadavuse parandamise panustab riik esimesel kalendriaastal 563 250 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga. Lisainfo: Riina Solman, justiitsministeeriumi avalike suhete juht E-post: Riina.Solman@just.ee Tel: +372 620 8118; +372 529 2992 Janno Perv, Eesti Õigusbüroo OÜ jurist E-post: janno@juristaitab.ee Tel: +372 6880 400, +372 5110 804 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Riik hakkab tasuta õigusabi nõustamise teenust pakkuma poolele miljonile Eesti elanikule
5.07.2017. Justiitsministeerium tutvustas täna uut riigi õigusabi nõustamise projekti, millega laieneb riigi toel tasuta või turuhinnast oluliselt soodsamalt õigusabi saamise võimalus ca 460 000 Eesti elanikule. Riik panustab kvaliteetse õigusabi kättesaadavuse parandamisse järgmistel aastatel hinnanguliselt 760 000 eurot aastas. „Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Eesti maksu- ja tolliameti viimase viie kuu palgastatistika järgi on neid inimesi umbes 460 000. Sellega jõuab kvaliteetne õigusnõu reaalselt iga seda vajava eesti inimeseni.“ Urmas Reinsalu sõnul ajendas justiitsministeeriumit seni kehtinud süsteemi muutma asjaolu, et lisaks vähekindlustatutele on Eestis veel suur hulk inimesi, kes ootamatute õigusküsimuste ilmnemisel ei suuda oma vahenditest õigusnõu küsida. „Süsteemi muudatusega lisandus riigi toel tasuta õigusabi saajate ringi hinnanguliselt 100 000–150 000 inimest,“ märkis Urmas Reinsalu. „Tegemist on olulise sammuga, mis muudab õigusnõustamise ja kaudselt ka õigusemõistmise Eesti inimesele kättesaadavamaks,“ kinnitas Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. „Rahvusvaheline kogemus näitab, et riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa. Projekt aitab kaasa kohtute missioonile – kaitsta inimeste õigusi.“ Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. Ühtlasi laienes muudatusega õigusnõustamise kättesaadavus piirkondlikult. Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, mis hakkab lepingu järgi pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus. Uus esmatasandi õigusnõustamise teenus käivitus juba käesoleva aprilli keskpaigast ning on tänaseks täies mahus abivajajatele kättesaadav. Kolme kuu jooksul on Eesti Õigusbüroo projekti raames teenindanud ligi 850 klienti ning õigusabi on osutanud üle 1000 tunni. „Senise kogemuse põhjal on tervelt 80% abisaanutest oma murele leidnud lahenduse vähem kui kahe tunniga, vaid üksikutel juhtumitel on klient vajanud tegelemist rohkem kui 15 tundi,“ selgitas Eesti Õigusbüroo jurist Janno Perv. „Numbrid näitavad, et esimese kahe tasuta tunniga saavadki lihtsamad ja tüüpilisemad küsimused enamasti vastatud. Tasuta õigusabi aitab ennetada väikeste probleemide kasvamist suureks.“ „Veerand meie senistest klientidest olnud vene keelt kõnelevad inimesed ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad. Oluliselt rohkem on pöördujate seas olnud naisi, suhtega 35/65. Võib öelda, et klassikaline eesti mees ei käi arsti juures ega otsi ka kahjuks abi juristi juurest,“ märkis Janno Perv. „Kõige enam ehk pea kolmandik klientide probleemidest on olnud seotud perekonnaõigusega ja teine kolmandik võlaõigusega. Viis kõige enam käsitlemist leidnud teemat on olnud elatis; lapse hoolduse ja vara jagamise küsimused; pärimisasjad; perekonna, laste ja vanematega seotud küsimused ning vaidlused tööandjaga.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele pakub Eesti Õigusbüroo juhendamist ka telefoni teel, kuid tuleb silmas pidada, et selleks peab eelnevalt olema ettevõttega sõlmitud leping, lepingutasu on 5 eurot koos käibemaksuga. Veebipõhist õigusnõustamist on võimalik saada nii eesti kui ka vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Korduma kippuvad küsimused ja üldine õiguslik informatsioon on veebilehel üleval, kuid abivajajal on võimalik personaalne küsimus esitada ka veebilehe foorumis (foorumis küsimuse esitamiseks tuleb ennast ID-kaardiga autentida). Vastamise tähtaeg on viis tööpäeva küsimuse esitamisest. Eesti Õigusbürooga sõlmiti leping teenuse pakkumiseks kolmeks aastaks (s.o kuni 31.03.2020). Õigusabi kättesaadavuse parandamise panustab riik esimesel kalendriaastal 563 250 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot koos käibemaksuga. Lisainfo: Riina Solman, justiitsministeeriumi avalike suhete juht E-post: Riina.Solman@just.ee Tel: +372 620 8118; +372 529 2992 Janno Perv, Eesti Õigusbüroo OÜ jurist E-post: janno@juristaitab.ee Tel: +372 6880 400, +372 5110 804 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Urmas Reinsalu: enam kui 100 000 Eesti inimesel puudub ligipääs kvaliteetsele õigusabile
5.07.2017. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis rohkem kui 100 000 inimest, keda sissetuleku järgi ei saa arvestada otseselt tasuta riigi õigusabi saajate hulka, kuid kelle majanduslik olukord ei luba neil ootamatute õigusküsimuste korral ka ise õigusabi küsida. Justiitsministeerium tutvustab täna uut projekti, mis laiendab oluliselt riigi poolt tasuta õigusabi saajate ringi. „Seni kehtinud õigusabi programmi kohaselt oli riigilt tasuta õigusnõu võimalik saada üksnes vähekindlustatud isikutel, kelle igakuine sissetulek jäi alla ametliku miinimumpalga ning erandjuhtudel ka suurperede esindajatel,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Neile lisaks on Eestis suur hulk inimesi, kes esmapilgul saavad hakkama igapäevase kulude katmisega nagu toit, eluase, riided ja ravimid, kuid kelle sissetulek ei võimalda neil turutingimustel, kus advokaadi tund maksab keskmiselt 130eurot pluss käibemaks, ise õigusabi küsida. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis selliseid inimesi 100 000 – 150 000.“ „Riigi seisukohalt on lubamatu, et nii suur hulk Eesti elanikke jäävad õiguskaitseta,“ märkis Urmas Reinsalu. „Justiitsministeeriumi hinnangu aluseks on võetud osalt Statistikaameti andmed, mille kohaselt elas Eestis 2015. aastal vaesuses või absoluutses vaesuses ehk igakuise sissetulekuga alla 429 euro kuus 25,2% elanikkonnast ehk ca 330 000 inimest. Olenevalt leibkonna suurusest ja veel mitmetest teguritest on inimeste hulk, kes tänastel turutingimustel ei saa endale õigusabi lubada, ligi kaks korda suurem. Samas on arvesse võetud ka seda, et kõik inimesed ei vaja õigusabi ja osa neist suudab ka iseseisvalt õigusnõu hankida.“ Tänasest alustab justiitsministeerium ulatuslikku teavituskampaaniat, millega tutvustatakse uut õigusabi süsteemi, mis laiendab oluliselt tasuta ning soodustingimustel riigi poolt õigusabi saajate hulka. „Esmatasandi õigusnõustamise süsteemi muutmisega ja täiendavate riigi rahaliste ressursside panustamisega suurendatakse kvaliteetse õigusabi kättesaamist inimestele, kellel see praegu puudub,“ rääkis justiitsministeeriumi vabakutse talituse juhataja ja projekti peamine eestvedaja Gunnar Vaikmaa. „Uue süsteemi kohaselt saavad üldist õigusnõustamist edaspidi tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot. Projekti jõustumisega paranevad märkimisväärselt Eesti inimeste huvide ja õiguste kaitse võimalused.“ Õigusnõustamist pakutakse 2 + 3 + 10 süsteemiga, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. „Ühtlasi laieneb õigusabi kättesaadavus piirkondlikul tasandil,” selgitas Gunnar Vaikmaa. “Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, kes hakkab lepingu kohaselt pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele ja telefoni teel juhendamisele pakub Eesti Õigusbüroo veel ka veebipõhist õigusnõustamist nii eesti kui vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Eesti Õigusbürooga sõlmiti esialgu leping kolmeks aastaks. Justiitsministeerium tutvustab tasuta riigi õigusabi projekti tingimusi ja võimalusi täna kell 14 algaval pressikonverentsil. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Urmas Reinsalu: enam kui 100 000 Eesti inimesel puudub ligipääs kvaliteetsele õigusabile
5.07.2017. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis rohkem kui 100 000 inimest, keda sissetuleku järgi ei saa arvestada otseselt tasuta riigi õigusabi saajate hulka, kuid kelle majanduslik olukord ei luba neil ootamatute õigusküsimuste korral ka ise õigusabi küsida. Justiitsministeerium tutvustab täna uut projekti, mis laiendab oluliselt riigi poolt tasuta õigusabi saajate ringi. „Seni kehtinud õigusabi programmi kohaselt oli riigilt tasuta õigusnõu võimalik saada üksnes vähekindlustatud isikutel, kelle igakuine sissetulek jäi alla ametliku miinimumpalga ning erandjuhtudel ka suurperede esindajatel,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Neile lisaks on Eestis suur hulk inimesi, kes esmapilgul saavad hakkama igapäevase kulude katmisega nagu toit, eluase, riided ja ravimid, kuid kelle sissetulek ei võimalda neil turutingimustel, kus advokaadi tund maksab keskmiselt 130eurot pluss käibemaks, ise õigusabi küsida. Justiitsministeeriumi hinnangul on Eestis selliseid inimesi 100 000 – 150 000.“ „Riigi seisukohalt on lubamatu, et nii suur hulk Eesti elanikke jäävad õiguskaitseta,“ märkis Urmas Reinsalu. „Justiitsministeeriumi hinnangu aluseks on võetud osalt Statistikaameti andmed, mille kohaselt elas Eestis 2015. aastal vaesuses või absoluutses vaesuses ehk igakuise sissetulekuga alla 429 euro kuus 25,2% elanikkonnast ehk ca 330 000 inimest. Olenevalt leibkonna suurusest ja veel mitmetest teguritest on inimeste hulk, kes tänastel turutingimustel ei saa endale õigusabi lubada, ligi kaks korda suurem. Samas on arvesse võetud ka seda, et kõik inimesed ei vaja õigusabi ja osa neist suudab ka iseseisvalt õigusnõu hankida.“ Tänasest alustab justiitsministeerium ulatuslikku teavituskampaaniat, millega tutvustatakse uut õigusabi süsteemi, mis laiendab oluliselt tasuta ning soodustingimustel riigi poolt õigusabi saajate hulka. „Esmatasandi õigusnõustamise süsteemi muutmisega ja täiendavate riigi rahaliste ressursside panustamisega suurendatakse kvaliteetse õigusabi kättesaamist inimestele, kellel see praegu puudub,“ rääkis justiitsministeeriumi vabakutse talituse juhataja ja projekti peamine eestvedaja Gunnar Vaikmaa. „Uue süsteemi kohaselt saavad üldist õigusnõustamist edaspidi tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot. Projekti jõustumisega paranevad märkimisväärselt Eesti inimeste huvide ja õiguste kaitse võimalused.“ Õigusnõustamist pakutakse 2 + 3 + 10 süsteemiga, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest 5 eurot koos käibemaksuga (v.a alaealised), sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga. „Ühtlasi laieneb õigusabi kättesaadavus piirkondlikul tasandil,” selgitas Gunnar Vaikmaa. “Riigi toel õigusnõustamise teostaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Eesti Õigusbüroo, kes hakkab lepingu kohaselt pakkuma õigusnõu edaspidi 15 nõustamiskohas üle Eesti.“ Lisaks kohtumisega õigusnõustamisele ja telefoni teel juhendamisele pakub Eesti Õigusbüroo veel ka veebipõhist õigusnõustamist nii eesti kui vene keeles portaalis Jurist Aitab www.juristaitab.ee. Eesti Õigusbürooga sõlmiti esialgu leping kolmeks aastaks. Justiitsministeerium tutvustab tasuta riigi õigusabi projekti tingimusi ja võimalusi täna kell 14 algaval pressikonverentsil. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Reinsalu: õiguse kohaldamine aitab tulevikus totalitaarsete režiimide kuritegusid ära hoida
29.06.2017. Täna toimus justiitsministeeriumis rahvusvaheliste ekspertide seminar „Totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude tagajärjed ja karistamatus“, mis valmistab ette 23. augustil Tallinnas toimuvat rahvusvahelist kommunismikuritegude uurimise konverentsi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ministeerium kommunismikuritegusid puudutaval teemal vahetanud kirju kõigi asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesriikidega ja samuti pidanud nii ekspertide kui ministrite tasemel kohtumisi Maltal ja Poolas. „Oleme kohtunud nii multi- kui bilateraalselt ja see on andnud meile kinnituse, et kommunistlike režiimide poolt 20. sajandil toime pandud aegumatud kuriteod on puudutanud suurt osa paljude Euroopa riikide kodanikest. Nende kuritegude tagajärjed mõjutavad inimeste elu ka tänapäeval. Need kohtumised on süvendanud veendumust, et kommunistlike režiimide kuritegusid puudutavate õiguslike initsiatiividega tuleb kindlasti jätkata,“ ütles justiitsminister. „Tänane seminar oli üks samm sellel teel. Järgmine rahvusvaheline kohtumine peetakse 23. augustil 2017 Tallinnas, totalitaarsete režiimide ohvrite Euroopa mälestuspäeva raames. Kutsutud on nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka idapartnerlusriikide esindajad,“ lisas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Me oleme näinud, et selge ning ühetaolise hinnanguta totalitaarsete režiimide kuritegudele ei ole võimalik edukalt ehitada solidaarset ja võrdõiguslikku Euroopat. Euroopa ja maailma rahvad on inimvaenulike režiimide kuritegude eest maksnud määramatut hinda ja neid kuritegusid ja nende ohvreid, aga ka süüdlasi ei tohi kunagi unustada.“ „Euroopa ühendamise järel on samm-sammult kasvanud arusaam natsliku režiimi toime pandud kuritegude kõrval ka kommunistlike režiimide inimsusevastasest olemusest. Siiski ei menetle kommunistlike režiimide kuritegusid täna ükski rahvusvaheline kohus, mistõttu soovime edasi liikuda ettepanekuga sõlmida riikidevaheline kokkulepe, millega asutatakse eraldi asutus kommunistlike režiimide kuritegude uurimiseks.“ „Kõigil ohvritel on õigus õigusele ja õiguse kohaldamine on tagatis, et tulevikus sellised kuriteod korduda ei saaks,“ rääkis Reinsalu. Kaks aastat tagasi, 23.08.2015, Molotovi-Ribbentropi pakti mälestuspäeval, kohtusid Tallinnas kaheksa riigi esindajad, et arutada ühiselt õiguslikku vaadet totalitaarsete režiimide pärandi hindamisel, mõista ühiselt hukka kommunismikuriteod ja tegeleda nende teadvustamisega. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul võeti vastu ühisdeklaratsioon, milles kutsuti üles uurima kommunistlike režiimide kuritegusid. Vt ka kaheksa riigi ühisavaldust kommunismikuritegude uurimiseks. Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Reinsalu: õiguse kohaldamine aitab tulevikus totalitaarsete režiimide kuritegusid ära hoida
29.06.2017. Täna toimus justiitsministeeriumis rahvusvaheliste ekspertide seminar „Totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude tagajärjed ja karistamatus“, mis valmistab ette 23. augustil Tallinnas toimuvat rahvusvahelist kommunismikuritegude uurimise konverentsi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on ministeerium kommunismikuritegusid puudutaval teemal vahetanud kirju kõigi asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesriikidega ja samuti pidanud nii ekspertide kui ministrite tasemel kohtumisi Maltal ja Poolas. „Oleme kohtunud nii multi- kui bilateraalselt ja see on andnud meile kinnituse, et kommunistlike režiimide poolt 20. sajandil toime pandud aegumatud kuriteod on puudutanud suurt osa paljude Euroopa riikide kodanikest. Nende kuritegude tagajärjed mõjutavad inimeste elu ka tänapäeval. Need kohtumised on süvendanud veendumust, et kommunistlike režiimide kuritegusid puudutavate õiguslike initsiatiividega tuleb kindlasti jätkata,“ ütles justiitsminister. „Tänane seminar oli üks samm sellel teel. Järgmine rahvusvaheline kohtumine peetakse 23. augustil 2017 Tallinnas, totalitaarsete režiimide ohvrite Euroopa mälestuspäeva raames. Kutsutud on nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka idapartnerlusriikide esindajad,“ lisas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Me oleme näinud, et selge ning ühetaolise hinnanguta totalitaarsete režiimide kuritegudele ei ole võimalik edukalt ehitada solidaarset ja võrdõiguslikku Euroopat. Euroopa ja maailma rahvad on inimvaenulike režiimide kuritegude eest maksnud määramatut hinda ja neid kuritegusid ja nende ohvreid, aga ka süüdlasi ei tohi kunagi unustada.“ „Euroopa ühendamise järel on samm-sammult kasvanud arusaam natsliku režiimi toime pandud kuritegude kõrval ka kommunistlike režiimide inimsusevastasest olemusest. Siiski ei menetle kommunistlike režiimide kuritegusid täna ükski rahvusvaheline kohus, mistõttu soovime edasi liikuda ettepanekuga sõlmida riikidevaheline kokkulepe, millega asutatakse eraldi asutus kommunistlike režiimide kuritegude uurimiseks.“ „Kõigil ohvritel on õigus õigusele ja õiguse kohaldamine on tagatis, et tulevikus sellised kuriteod korduda ei saaks,“ rääkis Reinsalu. Kaks aastat tagasi, 23.08.2015, Molotovi-Ribbentropi pakti mälestuspäeval, kohtusid Tallinnas kaheksa riigi esindajad, et arutada ühiselt õiguslikku vaadet totalitaarsete režiimide pärandi hindamisel, mõista ühiselt hukka kommunismikuriteod ja tegeleda nende teadvustamisega. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul võeti vastu ühisdeklaratsioon, milles kutsuti üles uurima kommunistlike režiimide kuritegusid. Vt ka kaheksa riigi ühisavaldust kommunismikuritegude uurimiseks. Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Kohalikud omavalitsused saavad alates septembrist lisatoetust noorte huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ning lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks, valitsus kinnitas täna vastavad täiendused omavalitsuste toetusfondi vahendite jaotamise tingimustes. Minister Mailis Repsi sõnul on omavalitsustele lisaraha andmise eesmärk muuta lasteaiaõpetajate töötasu konkurentsivõimelisemaks. „Motiveerime omavalitsusi ka ise panustama palgatõusu, samuti loome võimaluse parandada tugispetsialistide teenuse kättesaadavust,“ ütles minister Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisel oleme seadnud sihiks nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse parandamise, et suurem hulk noori saaks oma huvidega tegeleda ning nende valikuvõimalused oleksid laialdasemad ka maapiirkondades.“ Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Toetust saavad omavalitsused, kes on tõstnud lasteaiaõpetaja palga alammäära alates 1. septembrist vähemalt 840 eurole ehk 80 protsendini üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast, 2018. aastast vähemalt 85 protsendini ja 2019. aastast 90 protsendini ning magistrikraadiga või -tasemel õpetajatel 100 protsendini. Omavalitsused peavad vastava otsuse tegema hiljemalt 20. augustiks. Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks on omavalitsustele sel aastal ette nähtud 5,7 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetus 14,25 miljoni euroni aastas. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad näitajad nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Lisaraha kasutamiseks peab omavalitsustel olema eraldi või mitme peale ühiselt koostatud kava noorte huvihariduse ja huvitegevuse hetkeseisu, kitsaskohtade ja nende lahendustega. Kava peab lähtuma eeskätt noorte huvidest ning tagada tuleb munitsipaal- ja eraõiguslike pakkujate sisust lähtuv võrdne kohtlemine. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Uuel õppeaastal saab taotleda õppelaenu 1920 eurot
Valitsuse tänase otsuse kohaselt on uuel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot laenutaotleja kohta. Sama maksimaalmäär kehtis ka lõppeval õppeaastal. Õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestati seda, et laenu võtjaid on väga vähe ning juba praeguse maksimaalmäära juures tekib õppuritel lõpetamise järel märkimisväärne laenukoormus. Õppelaenu võtjate osakaal õppelaenuõiguslike õppurite hulgast on vähenenud alates 2009. aastast. Kui 2008/2009. õppeaastal võttis õppelaenu 38% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2015/2016. õppeaastal ainult 6% ehk veidi alla 3600 õppija. Samal õppeaastal laiendati õppelaenuõiguslike õppurite ringi, võimaldades õppelaenu võtta ka osakoormusega õppijatel, kuid laenu võtjate arv vähenes sellegipoolest. Õppelaenu sihtrühma olukord on palju muutunud võrreldes õppelaenu algusaastatega. Täiskoormusega õppijad ei pea enam õppemaksu maksma, samuti on suurendatud üliõpilaste toetuspaketti – lisandunud on vajaduspõhine õppetoetus ja eritoetus ning mitmed stipendiumid. Laenuvõtjate osakaalu vähenemist on mõjutanud ka asjaolu, et alates 2009. aastast ei kustutata enam õppelaenu avaliku sektori töötajatel ja alla 5-aastast last kasvatavatel vanematel. Üldine sotsiaal-majanduslik olukord on paranenud ning inimesed teadvustavad paremini finantskohustustega seotud riske ja võimalikke tagajärgi. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 632-640 (kokku 2241)