Euroopa õigusloome juhid ja eksperdid: parem õigusloome aitab taastada usaldust juhtimise vastu

28.06.2017. Esmaspäevast kolmapäevani, 26.–28. juunini kogunesid Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et vahetada mõtteid ja parimaid praktikaid teaduspõhise, kaasava, ülereguleerimist vältiva ja lihtsalt arusaadava õigusloome ehk parema õigusloome (ingl better regulation) teemadel.  Täna külastavad õigusloomeeksperdid Eestit kui digitaalset ühiskonda tutvustavat e-Estonia showroom'i. Kuidas kasutada e-lahendusi õigusloome lihtsustamiseks, kaasamise korraldamiseks ja kuidas moodsaid tehnoloogiapõhiseid teenuseid reguleerida, seda arutati algava ELi nõukogu eesistumise raames korraldatud traditsioonilisel parema õigusloome ekspertide konverentsil.   Konverentsi avasõnades ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et poliitikuid peetakse tihtipeale õigusloome segajateks – kellekski, kes tuleb oma nägemuse ja plaanidega ning ei pea kaasamist ega teaduspõhisust millekski. „Olen püüdnud selle uskumuse vastu võidelda. 2015. aastal algatasin õigusloome mahu vähendamise kava, mis takistaks kiirustades tehtud või ebavajalikku õigusloomet,“ ütles justiitsminister Reinsalu. „Teaduslikel faktidel ja kaasamisel põhinev õigusloome aitab muu hulgas suurendada usaldust valitsuse ja riigi vastu ning see on terav teema, millega tegeletakse täna ka Euroopa Liidu juhtimise tasandil.“ Inimeste usalduse taastamine ja võitmine oli läbiv teema ka teiste  konverentsi avaettekannete puhul. Konverentsil esinesid Euroopa Komisjoni esimese aseesimehe kabinetiülem Ben Smulders, HEC Paris äriülikooli ja New Yorgi ülikooli õigusteadlane Alberto Alemanno ning idufirma Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Ben Smulders käsitles tõenduspõhise poliitikakujundamise kohta kaasaegses ühiskonnas ja leidis, et selle roll on olulisem kui kunagi varem. Alberto Alemanno hinnangul on ELi tulevikku silmas pidades määrav inimeste senisest parem ja võrdsem kaasatus otsuste tegemisse. Kaidi Ruusalepp tõstatas oma ettekandes muu hulgas ka küsimuse regulatsioonide detailsusest ajal, mil tehnoloogia kiire areng muudab tuleviku etteaimamatuks. Konverentsil võeti fookusesse kolm põhiteemat, mida töötubades arutati. Esimene töötuba, mille arutelusid juhtis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi bürokraatia vähendamise rakkerühma juht Margus Sarapuu, arutles võimaluste üle, kuidas e-lahenduste abil õigusloomet lihtsustada. Põhjalikumat käsitlust leidis Eesti x-Tee, mis ühendab andmed ja teenused väga erinevatest valdkondadest ning tänu millele on võimalik säästa märkimisväärne kogus paberit ja aega. Palju küsimusi tekitas arutelu usaldusest – kui palju tahavad kodanikud, et valitsus nende tegevuse kohta teaks ja andmeid salvestaks.  Järelduste esitlusel toodi välja, et ELis on erinevaid e-teenuseid, kuid uueks väljakutseks on andmete liikumine liikmesriikide vahel. Teine töötuba, mille arutelu juhtisid kaasamisekspert Hille Hinsberg ja kogukondliku e-otsustamise platvormi citizenOS.com juht Margo Loor, arutles selle üle, kuidas e-lahenduste abil kaasamist korraldada. Kaasamise töötoas jõuti järeldusele, et pelgalt e-lahenduste kasutusele võtmine ei ole piisav õigusloome parendamiseks. Selleks et kodanike kaasamine oleks kasulik, tuleb e-lahendusi kasutada targalt, kombineerides neid erinevate osalusviisidega. Kolmas töötuba jagas arvamusi ja kogemusi moodsate tehnoloogiapõhiste  kokkuleppevedude reguleerimisel, näiteks mis puutub ettevõtteid Uber või Taxify. Töötube juhtisid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ning advokaadibüroo Sorainen vanemkonsultant Mihkel Miidla. Selles töötoas osalenud jõudsid järeldusele, et kuigi sõidujagamise reguleerimisega seonduvad riskid, siis äppi-põhised lahendused suurendavad klientide rahulolu, soodustavad konkurentsi ja maandavad riske. Võtmeteguriks on siinjuures andmete vaba ja efektiivne kasutamine. Muu hulgas jäi töögrupi aruteludest kõlama mõte, et sõidujagamine suurendab sotsiaalset kaasatust ka laiemas tähenduses. Parema õigusloome konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Kohtumisel osalevad ELi liikmesriikide ja institutsioonide ning OECD parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad. Kokku on Tallinnas ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa õigusloome juhid ja eksperdid: parem õigusloome aitab taastada usaldust juhtimise vastu

28.06.2017. Esmaspäevast kolmapäevani, 26.–28. juunini kogunesid Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et vahetada mõtteid ja parimaid praktikaid teaduspõhise, kaasava, ülereguleerimist vältiva ja lihtsalt arusaadava õigusloome ehk parema õigusloome (ingl better regulation) teemadel.  Täna külastavad õigusloomeeksperdid Eestit kui digitaalset ühiskonda tutvustavat e-Estonia showroom'i. Kuidas kasutada e-lahendusi õigusloome lihtsustamiseks, kaasamise korraldamiseks ja kuidas moodsaid tehnoloogiapõhiseid teenuseid reguleerida, seda arutati algava ELi nõukogu eesistumise raames korraldatud traditsioonilisel parema õigusloome ekspertide konverentsil.   Konverentsi avasõnades ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et poliitikuid peetakse tihtipeale õigusloome segajateks – kellekski, kes tuleb oma nägemuse ja plaanidega ning ei pea kaasamist ega teaduspõhisust millekski. „Olen püüdnud selle uskumuse vastu võidelda. 2015. aastal algatasin õigusloome mahu vähendamise kava, mis takistaks kiirustades tehtud või ebavajalikku õigusloomet,“ ütles justiitsminister Reinsalu. „Teaduslikel faktidel ja kaasamisel põhinev õigusloome aitab muu hulgas suurendada usaldust valitsuse ja riigi vastu ning see on terav teema, millega tegeletakse täna ka Euroopa Liidu juhtimise tasandil.“ Inimeste usalduse taastamine ja võitmine oli läbiv teema ka teiste  konverentsi avaettekannete puhul. Konverentsil esinesid Euroopa Komisjoni esimese aseesimehe kabinetiülem Ben Smulders, HEC Paris äriülikooli ja New Yorgi ülikooli õigusteadlane Alberto Alemanno ning idufirma Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Ben Smulders käsitles tõenduspõhise poliitikakujundamise kohta kaasaegses ühiskonnas ja leidis, et selle roll on olulisem kui kunagi varem. Alberto Alemanno hinnangul on ELi tulevikku silmas pidades määrav inimeste senisest parem ja võrdsem kaasatus otsuste tegemisse. Kaidi Ruusalepp tõstatas oma ettekandes muu hulgas ka küsimuse regulatsioonide detailsusest ajal, mil tehnoloogia kiire areng muudab tuleviku etteaimamatuks. Konverentsil võeti fookusesse kolm põhiteemat, mida töötubades arutati. Esimene töötuba, mille arutelusid juhtis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi bürokraatia vähendamise rakkerühma juht Margus Sarapuu, arutles võimaluste üle, kuidas e-lahenduste abil õigusloomet lihtsustada. Põhjalikumat käsitlust leidis Eesti x-Tee, mis ühendab andmed ja teenused väga erinevatest valdkondadest ning tänu millele on võimalik säästa märkimisväärne kogus paberit ja aega. Palju küsimusi tekitas arutelu usaldusest – kui palju tahavad kodanikud, et valitsus nende tegevuse kohta teaks ja andmeid salvestaks.  Järelduste esitlusel toodi välja, et ELis on erinevaid e-teenuseid, kuid uueks väljakutseks on andmete liikumine liikmesriikide vahel. Teine töötuba, mille arutelu juhtisid kaasamisekspert Hille Hinsberg ja kogukondliku e-otsustamise platvormi citizenOS.com juht Margo Loor, arutles selle üle, kuidas e-lahenduste abil kaasamist korraldada. Kaasamise töötoas jõuti järeldusele, et pelgalt e-lahenduste kasutusele võtmine ei ole piisav õigusloome parendamiseks. Selleks et kodanike kaasamine oleks kasulik, tuleb e-lahendusi kasutada targalt, kombineerides neid erinevate osalusviisidega. Kolmas töötuba jagas arvamusi ja kogemusi moodsate tehnoloogiapõhiste  kokkuleppevedude reguleerimisel, näiteks mis puutub ettevõtteid Uber või Taxify. Töötube juhtisid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ning advokaadibüroo Sorainen vanemkonsultant Mihkel Miidla. Selles töötoas osalenud jõudsid järeldusele, et kuigi sõidujagamise reguleerimisega seonduvad riskid, siis äppi-põhised lahendused suurendavad klientide rahulolu, soodustavad konkurentsi ja maandavad riske. Võtmeteguriks on siinjuures andmete vaba ja efektiivne kasutamine. Muu hulgas jäi töögrupi aruteludest kõlama mõte, et sõidujagamine suurendab sotsiaalset kaasatust ka laiemas tähenduses. Parema õigusloome konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Kohtumisel osalevad ELi liikmesriikide ja institutsioonide ning OECD parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad. Kokku on Tallinnas ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva puhul

28.06.2017. Täna 25 aastat tagasi võttis Eesti rahvas rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. 446 708 inimesest, kes rahvahääletusest osa võtsid, hääletas põhiseaduse poolt 407 867.  Põhiseaduse loomise eeldus oli rahvuslik kokkulepe taastada iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Selle leppe sõlmisid üleminekuaja esinduskogu Ülemnõukogu ja kodanikkonda esindav Eesti Komitee ning selle alusel moodustati Põhiseaduse Assamblee, kes töötas välja põhiseaduse eelnõu. Eesti Vabariik sai nüüdisaegse põhiseaduse, mis rajanes õigusriikluse, inimeste põhiõiguste kaitse ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetel. Võime kahtluseta öelda, et põhiseadus on meie rahvusliku õiguskorra ja ühiskonna elukorralduse alusena töötanud edukalt. Meie praegused vabadused, toimiv demokraatia ning edukad reformid rajanevad põhiseaduse vundamendil. Tänan Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja eksperte, kes pöörasid julgete ja selgete valikutega selja okupatsiooniaja õigussuhetele ja ehitasid Eesti riiklusele kindla vundamendi, mis teenib Eesti rahvast üle inimpõlvede. Eestil on hea põhiseadus ja me võime kahekümne viie aasta taguse otsuse üle uhked olla.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldus põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva puhul

28.06.2017. Täna 25 aastat tagasi võttis Eesti rahvas rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse. 446 708 inimesest, kes rahvahääletusest osa võtsid, hääletas põhiseaduse poolt 407 867.  Põhiseaduse loomise eeldus oli rahvuslik kokkulepe taastada iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Selle leppe sõlmisid üleminekuaja esinduskogu Ülemnõukogu ja kodanikkonda esindav Eesti Komitee ning selle alusel moodustati Põhiseaduse Assamblee, kes töötas välja põhiseaduse eelnõu. Eesti Vabariik sai nüüdisaegse põhiseaduse, mis rajanes õigusriikluse, inimeste põhiõiguste kaitse ja parlamentaarse demokraatia põhimõtetel. Võime kahtluseta öelda, et põhiseadus on meie rahvusliku õiguskorra ja ühiskonna elukorralduse alusena töötanud edukalt. Meie praegused vabadused, toimiv demokraatia ning edukad reformid rajanevad põhiseaduse vundamendil. Tänan Põhiseaduse Assamblee liikmeid ja eksperte, kes pöörasid julgete ja selgete valikutega selja okupatsiooniaja õigussuhetele ja ehitasid Eesti riiklusele kindla vundamendi, mis teenib Eesti rahvast üle inimpõlvede. Eestil on hea põhiseadus ja me võime kahekümne viie aasta taguse otsuse üle uhked olla.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa parema õigusloome direktorid kogunevad Eestis

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Euroopa parema õigusloome direktorid kogunevad Eestis

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib konkursiga projekti aitamaks lapsi, kelle vanemad on vangis

26.06.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi, et leida projekt, mille abil toetada ja aidata lapsi, kelle vanemad viibivad vanglas. Konkursi võitja saab projekti elluviimiseks toetust 50 000 eurot. „Lapse jaoks on tema vanema vanglasse sattumine kriis, ja meie eesmärk on aidata lapsel seda kriisi lahendada tema tuleviku jaoks võimalikult väikeste kahjudega,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Konkursil otsime häid tõenduspõhiseid ideid, mida pakkuja on võimeline Eestis ellu viima.“ Reinsalu märkis, et olukorras, kus vanem on toime pannud kuriteo ja viibib vanglas, tunnevad lapsed ennast oma vanemate tegude pärast tihti kaasvastutajana, millele lisandub veel häbi- ja süütunne. „Sageli toob ema või isa vangiminek lapsele ka kogukonna negatiivse tähelepanu, mis teeb lapsest oma vanema kuriteo „nähtamatu“ ohvri.“ Konkursiga otsibki ministeerium projekti, mis aitaks kinnipeetavate lastel ühiskonnas paremini toime tulla; vähendaks lapsel vanema vanglasse sattumisega kaasnevat sotsiaalse isolatsiooni riski ning lapse süü- ja häbitunnet; aitaks kaasa kinnipeetavast vanema ja tema lapse suhtluse parandamisele, kui see lähtub lapse huvidest, ja ennetaks vanema vanglas viibimisest tulenevat negatiivset mõju lapse arengule. Konkursil osaleda võivad kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Projekt tuleb ellu viia koostöös kõigi vanglatega. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt kümme protsenti projekti eelarvest ja see võib olla täies ulatuses kaetud vabatahtliku tööga. Projekti kestus on kuni kaks aastat ja tegevus peavad algama 2017. aastal. Eestikeelne, digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.09. 2017 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Kuriteoennetuse toetus“. Taotluse vorm ja täpsemad tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib konkursiga projekti aitamaks lapsi, kelle vanemad on vangis

26.06.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi, et leida projekt, mille abil toetada ja aidata lapsi, kelle vanemad viibivad vanglas. Konkursi võitja saab projekti elluviimiseks toetust 50 000 eurot. „Lapse jaoks on tema vanema vanglasse sattumine kriis, ja meie eesmärk on aidata lapsel seda kriisi lahendada tema tuleviku jaoks võimalikult väikeste kahjudega,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Konkursil otsime häid tõenduspõhiseid ideid, mida pakkuja on võimeline Eestis ellu viima.“ Reinsalu märkis, et olukorras, kus vanem on toime pannud kuriteo ja viibib vanglas, tunnevad lapsed ennast oma vanemate tegude pärast tihti kaasvastutajana, millele lisandub veel häbi- ja süütunne. „Sageli toob ema või isa vangiminek lapsele ka kogukonna negatiivse tähelepanu, mis teeb lapsest oma vanema kuriteo „nähtamatu“ ohvri.“ Konkursiga otsibki ministeerium projekti, mis aitaks kinnipeetavate lastel ühiskonnas paremini toime tulla; vähendaks lapsel vanema vanglasse sattumisega kaasnevat sotsiaalse isolatsiooni riski ning lapse süü- ja häbitunnet; aitaks kaasa kinnipeetavast vanema ja tema lapse suhtluse parandamisele, kui see lähtub lapse huvidest, ja ennetaks vanema vanglas viibimisest tulenevat negatiivset mõju lapse arengule. Konkursil osaleda võivad kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Projekt tuleb ellu viia koostöös kõigi vanglatega. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt kümme protsenti projekti eelarvest ja see võib olla täies ulatuses kaetud vabatahtliku tööga. Projekti kestus on kuni kaks aastat ja tegevus peavad algama 2017. aastal. Eestikeelne, digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.09. 2017 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Kuriteoennetuse toetus“. Taotluse vorm ja täpsemad tingimused Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi