Reinsalu: ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: ebaausate „ärimeeste“ taltsutamiseks on vaja tõhusamaid abinõusid

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid vastutust võtma?

21.06.2017. Täna kell 14 arutavad justiitsminister Urmas Reinsalu, kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, võlausaldajate liit, rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet justiitsministeeriumis abinõusid, kuidas parandada Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda.  Eelkõige on arutelu teemaks pahatahtlikud ettevõtjad, kes ei soovi enda võetud kohustuste eest vastutada ja proovivad vastutuse vältimiseks kasutada erinevaid võtteid ning skeeme. Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit on ühiselt teinud hulga ettepanekuid, et olukorda parandada. Nende ettepanekud on suunatud väga erinevate kitsaskohtade lahendamisele alates majandusaasta aruannete esitamise üle tõhusama järelevalve tegemisest, maksejõuetuse ombudsmanist, ärikeelu määramise lihtsustamisest kuni juriidilise isiku likvideerimismenetluse lihtsustamiseni. Võlausaldajate liidu ettepanekud on sisult ja eesmärgilt sarnased kaubandus-tööstuskoja ning tööandjate keskliidu ettepanekutega. Muu hulgas soovitab võlausaldajate liit piirata ettevõtlusega alustamist neil inimestel, kelle juhitav ühing ei ole õigel ajal esitanud majandusaasta aruannet; luua professionaalne ettevõtjate nõustamise süsteem; piirata osaluste võõrandamist äriühingutel, mille aruandluskohustus on täitmata või millel on palju võlgu; sundkustutada äriregistrist kõik ühingud, mis ei ole alustanud tegevust kahe aasta jooksul pärast registrisse kandmist. Kuna osad ettepanekud on seotud ka rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti tööga, on tänasele arutelule kaasatud ka nende eksperdid. Tänase arutelu tulemusena võiks osapooltel tekkida ühine arusaam, milliste võimalike meetmetega saaks kohe edasi liikuda ja millised ideed vajavad põhjalikumat ja pikemat analüüsimist ning edasi arendamist. Pärast kohtumist on ajakirjanikel võimalik saada infot edasiste plaanide kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid vastutust võtma?

21.06.2017. Täna kell 14 arutavad justiitsminister Urmas Reinsalu, kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, võlausaldajate liit, rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet justiitsministeeriumis abinõusid, kuidas parandada Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda.  Eelkõige on arutelu teemaks pahatahtlikud ettevõtjad, kes ei soovi enda võetud kohustuste eest vastutada ja proovivad vastutuse vältimiseks kasutada erinevaid võtteid ning skeeme. Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit on ühiselt teinud hulga ettepanekuid, et olukorda parandada. Nende ettepanekud on suunatud väga erinevate kitsaskohtade lahendamisele alates majandusaasta aruannete esitamise üle tõhusama järelevalve tegemisest, maksejõuetuse ombudsmanist, ärikeelu määramise lihtsustamisest kuni juriidilise isiku likvideerimismenetluse lihtsustamiseni. Võlausaldajate liidu ettepanekud on sisult ja eesmärgilt sarnased kaubandus-tööstuskoja ning tööandjate keskliidu ettepanekutega. Muu hulgas soovitab võlausaldajate liit piirata ettevõtlusega alustamist neil inimestel, kelle juhitav ühing ei ole õigel ajal esitanud majandusaasta aruannet; luua professionaalne ettevõtjate nõustamise süsteem; piirata osaluste võõrandamist äriühingutel, mille aruandluskohustus on täitmata või millel on palju võlgu; sundkustutada äriregistrist kõik ühingud, mis ei ole alustanud tegevust kahe aasta jooksul pärast registrisse kandmist. Kuna osad ettepanekud on seotud ka rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti tööga, on tänasele arutelule kaasatud ka nende eksperdid. Tänase arutelu tulemusena võiks osapooltel tekkida ühine arusaam, milliste võimalike meetmetega saaks kohe edasi liikuda ja millised ideed vajavad põhjalikumat ja pikemat analüüsimist ning edasi arendamist. Pärast kohtumist on ajakirjanikel võimalik saada infot edasiste plaanide kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

GRECO tunnustas Eesti saavutusi korruptsiooni vastu võitlemisel

19.06.2017. Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO kiitis täna heaks Eesti saavutused korruptsiooni ennetamises – Eestile antud 19 soovitusest, kuidas paremini riigis korruptsiooni vältida, on Eesti täitnud täielikult 14 ja osaliselt viis.  Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et Eesti on kohati teinud soovitustest enamgi, kuna korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine on väikeriigile väga oluline nii majandusliku arengu, turvalisuse kui riigi julgeoleku seisukohalt. Näiteks on riigikogu võtnud vastu huvirühmadega suhtlemise hea tava ja parlamendiliikmetele kirja pannud hulga näidisolukordi ja käitumisjuhendeid selliste juhtumite puhuks. „Võrreldes 2012. aastaga on Eesti Transparency Internationali korruptsiooniskaalal tõusnud 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem,“ nentis Reinsalu. „Iga aastaga saavad Eesti inimesed üha teadlikumaks, mis annab lootust, et tulevikus esineb korruptsiooni aina vähem.“ 2012. aastal tegi GRECO Eestile 19 soovitust seoses parlamendi liikmete, kohtunike ja prokuröride korruptsiooni ennetamisega.  Kohtunikele antud viiest soovitusest on Eesti täielikult täitnud neli ning osaliselt ühe. Täidetuks luges GRECO soovitused, mis puudutasid kohtunike ametitegevuse kvaliteedi hindamissüsteemi loomist, kohtunike huvide konflikti ja korruptsiooniriskide ennetamise tegevuskava väljatöötamist, kohtunikueetika, huvide konflikti ja kingitustega seonduvate teemade koolitusprogrammi väljatöötamist ning kohtunike huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevused . Osaliselt täidetuks loeti raportis kohtunike edutamisele objektiivsete kriteeriumide seadmine. Prokuröride korruptsiooni ennetamise seitsmest soovitusest on Eesti täielikult täitnud kõik seitse. Soovitused puudutasid prokuröride edutamisele objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide seadmist, regulaarse prokuröride ametitegevuse kvaliteedihindamise süsteemi loomist, eetikakoodeksi praktiliste näidetega täiendamist ning huvide konflikti ja korruptsiooniriskide vältimise tegevuskava väljatöötamist, samuti kingituste vastuvõtmist puudutava juhise loomist, prokuröride huvide avalikustamise nõuete korruptsioonivastase seadusega kooskõlla viimist ning korruptsioonialaste koolitusprogrammide väljatöötamist. Parlamendi liikmetele suunatud soovitustest luges GRECO täielikult täidetuks kolm soovitust:  Eesti on läbi viinud uuringu, et näha, kas parlamendiliikmetele oleks vajalik huvide konflikti vältimiseks seada hilisemad töökohapiirangud; tegeletud on parlamendiliikmete huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevustega ning riigikogu liikmete nõustamisega eetilistes ning huvide konfliktiga seotud küsimustes. Neli soovitust loeti osaliselt täidetuks. Täiendamist vajavate tegevustena on raportis välja toodud vajadus vastu võtta reeglid selle kohta, kuidas parlamendi liikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi GRECO hindas Riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmist, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi (mh näiteks riigikogu poolt rikkumise osas seisukoha võtmine). Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

GRECO tunnustas Eesti saavutusi korruptsiooni vastu võitlemisel

19.06.2017. Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO kiitis täna heaks Eesti saavutused korruptsiooni ennetamises – Eestile antud 19 soovitusest, kuidas paremini riigis korruptsiooni vältida, on Eesti täitnud täielikult 14 ja osaliselt viis.  Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et Eesti on kohati teinud soovitustest enamgi, kuna korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine on väikeriigile väga oluline nii majandusliku arengu, turvalisuse kui riigi julgeoleku seisukohalt. Näiteks on riigikogu võtnud vastu huvirühmadega suhtlemise hea tava ja parlamendiliikmetele kirja pannud hulga näidisolukordi ja käitumisjuhendeid selliste juhtumite puhuks. „Võrreldes 2012. aastaga on Eesti Transparency Internationali korruptsiooniskaalal tõusnud 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem,“ nentis Reinsalu. „Iga aastaga saavad Eesti inimesed üha teadlikumaks, mis annab lootust, et tulevikus esineb korruptsiooni aina vähem.“ 2012. aastal tegi GRECO Eestile 19 soovitust seoses parlamendi liikmete, kohtunike ja prokuröride korruptsiooni ennetamisega.  Kohtunikele antud viiest soovitusest on Eesti täielikult täitnud neli ning osaliselt ühe. Täidetuks luges GRECO soovitused, mis puudutasid kohtunike ametitegevuse kvaliteedi hindamissüsteemi loomist, kohtunike huvide konflikti ja korruptsiooniriskide ennetamise tegevuskava väljatöötamist, kohtunikueetika, huvide konflikti ja kingitustega seonduvate teemade koolitusprogrammi väljatöötamist ning kohtunike huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevused . Osaliselt täidetuks loeti raportis kohtunike edutamisele objektiivsete kriteeriumide seadmine. Prokuröride korruptsiooni ennetamise seitsmest soovitusest on Eesti täielikult täitnud kõik seitse. Soovitused puudutasid prokuröride edutamisele objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide seadmist, regulaarse prokuröride ametitegevuse kvaliteedihindamise süsteemi loomist, eetikakoodeksi praktiliste näidetega täiendamist ning huvide konflikti ja korruptsiooniriskide vältimise tegevuskava väljatöötamist, samuti kingituste vastuvõtmist puudutava juhise loomist, prokuröride huvide avalikustamise nõuete korruptsioonivastase seadusega kooskõlla viimist ning korruptsioonialaste koolitusprogrammide väljatöötamist. Parlamendi liikmetele suunatud soovitustest luges GRECO täielikult täidetuks kolm soovitust:  Eesti on läbi viinud uuringu, et näha, kas parlamendiliikmetele oleks vajalik huvide konflikti vältimiseks seada hilisemad töökohapiirangud; tegeletud on parlamendiliikmete huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevustega ning riigikogu liikmete nõustamisega eetilistes ning huvide konfliktiga seotud küsimustes. Neli soovitust loeti osaliselt täidetuks. Täiendamist vajavate tegevustena on raportis välja toodud vajadus vastu võtta reeglid selle kohta, kuidas parlamendi liikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi GRECO hindas Riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmist, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi (mh näiteks riigikogu poolt rikkumise osas seisukoha võtmine). Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

1. juulil 2017 suletakse kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid

19.06.2017. 1. juulil suletakse kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid. Kantseleiga on võimalik ühendust võtta üksnes telefoni või e-posti teel. Endiselt säilib võimalus saata paberdokumente. Kohtulikud registrid, mille kantselei vastuvõtupunktid suletakse, on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister. Kinnistus- ja registriosakonnaga on võimalik ühendust võtta telefoni ning e-posti teel. Säilib võimalus ka dokumentide postiga saatmiseks. Suurima muudatusena ei ole võimalik alates 1. juulist 2017 kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ega neist väljatrükke saada kinnistus- või registriosakonnas kohapeal. See võimalus on edaspidi üksnes notaribüroos või vastavate veebilehtede kaudu. Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus antakse lisaks notaritele ka veeteede ametile. Seega on võimalik registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumiseks ja väljatrükkide saamiseks pöörduda ükskõik millise notari poole. Kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti maakondades, suureneb juurdepääs registritele, samas aga muutuvad mõnevõrra teenuste hinnad, kuna notari tasud erinevad varasemalt teenuste eest võetud riigilõivudest. Osa teenuseid muutub kantseleide vastuvõtu sulgemisega kallimaks, osa aga odavamaks. Isikul on endiselt võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemi vahendusel. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on näha kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta. Kinnistus- ja registriosakonna kontaktandmed Notarite kontaktandmed Veeteede ameti kontaktandmed Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

1. juulil 2017 suletakse kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid

19.06.2017. 1. juulil suletakse kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid. Kantseleiga on võimalik ühendust võtta üksnes telefoni või e-posti teel. Endiselt säilib võimalus saata paberdokumente. Kohtulikud registrid, mille kantselei vastuvõtupunktid suletakse, on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister. Kinnistus- ja registriosakonnaga on võimalik ühendust võtta telefoni ning e-posti teel. Säilib võimalus ka dokumentide postiga saatmiseks. Suurima muudatusena ei ole võimalik alates 1. juulist 2017 kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ega neist väljatrükke saada kinnistus- või registriosakonnas kohapeal. See võimalus on edaspidi üksnes notaribüroos või vastavate veebilehtede kaudu. Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus antakse lisaks notaritele ka veeteede ametile. Seega on võimalik registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumiseks ja väljatrükkide saamiseks pöörduda ükskõik millise notari poole. Kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti maakondades, suureneb juurdepääs registritele, samas aga muutuvad mõnevõrra teenuste hinnad, kuna notari tasud erinevad varasemalt teenuste eest võetud riigilõivudest. Osa teenuseid muutub kantseleide vastuvõtu sulgemisega kallimaks, osa aga odavamaks. Isikul on endiselt võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemi vahendusel. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on näha kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta. Kinnistus- ja registriosakonna kontaktandmed Notarite kontaktandmed Veeteede ameti kontaktandmed Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi