Populaarsemad...
Allika järgi
Reinsalu: Eesti panustab eesistumise ajal ELi-USA usalduslikku ja aktiivsesse justiitskoostöösse
16.06.2017. Täna Maltal toimuval ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisel tutvustas Urmas Reinsalu Eesti prioriteete ELi nõukogu eesistumise ajal, mis on aluseks tihedamale ELi-USA justiitskoostööle. Reinsalu sõnul on üheks olulisemaks elemendiks justiits- ja sisevaldkonnas terrorisimisvastane võitlus. Selleks tuleb jõustada ELi rahapesuvastane karistusõiguslik direktiiv ning parendada infovahetust EL riikide ja USA vahel. Samuti on tähtis ühine tegevus küberkuritegevuse tõkestamisel. Euroopa Liidus on vaja välja töötada selged küberruumi jurisdiktsioonireeglid, samuti põhimõtted, kuidas riigid õigusabi korraldavad. Kolmandaks on oluline tagada, et Euroopa Liidu ja USA vahel rakendataks isikuandmete vahetusel kokku lepitud andmekaitse põhimõtteid. Ühendriikide justiitsminister Jeff Sessions väljendas ootust edukaks koostööks Eesti eesistumise ajal. Järgmine USA-ELi kohtumine justiits- ja siseasjus toimub sügisel Washingtonis ja seda juhivad Euroopa Liidu poolt Eesti justiits- ja siseminister. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Reinsalu: Eesti panustab eesistumise ajal ELi-USA usalduslikku ja aktiivsesse justiitskoostöösse
16.06.2017. Täna Maltal toimuval ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisel tutvustas Urmas Reinsalu Eesti prioriteete ELi nõukogu eesistumise ajal, mis on aluseks tihedamale ELi-USA justiitskoostööle. Reinsalu sõnul on üheks olulisemaks elemendiks justiits- ja sisevaldkonnas terrorisimisvastane võitlus. Selleks tuleb jõustada ELi rahapesuvastane karistusõiguslik direktiiv ning parendada infovahetust EL riikide ja USA vahel. Samuti on tähtis ühine tegevus küberkuritegevuse tõkestamisel. Euroopa Liidus on vaja välja töötada selged küberruumi jurisdiktsioonireeglid, samuti põhimõtted, kuidas riigid õigusabi korraldavad. Kolmandaks on oluline tagada, et Euroopa Liidu ja USA vahel rakendataks isikuandmete vahetusel kokku lepitud andmekaitse põhimõtteid. Ühendriikide justiitsminister Jeff Sessions väljendas ootust edukaks koostööks Eesti eesistumise ajal. Järgmine USA-ELi kohtumine justiits- ja siseasjus toimub sügisel Washingtonis ja seda juhivad Euroopa Liidu poolt Eesti justiits- ja siseminister. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus USA justiitsminister Jeff Sessionsiga
16.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Maltal USA justiitsminister Jeff Sessionsiga. Kahepoolne kohtumine toimus Maltal, kus Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid arutavad täna ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Reinsalu rõhutas, et rahvusvaheline koostöö on vältimatu eeltingimus võitluses terrorismiga ning märkis, et Eesti kavatseb julgeoleku- ja kaitseküsimused võtta oma eesistumise prioriteetideks. USA justiitsminister Jeff Sessions tänas Eestit panustamise eest riigikaitsesse ja selgete seisukohtade eest julgeoleku vallas. Reinsalu avaldas Ühendriikide justiitsministrile tänu USA sõjalise panuse eest Venemaa heidutamisel NATO idatiival. Koos arutati Eesti-USA kahepoolse justiitskoostöö küsimusi. „See on olnud viljakas nii küberkuritegevuse kui rahapesu tõkestamise alal,“ nentis Reinsalu. Sessions on külastanud senaatorina Eestit mitu korda. Reinsalu edastas talle kui justiitsministrile küllakutse Eestisse. 15.–16. juunil kohtuvad Maltal Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid, et arutada ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Täpsemalt on arutlusel näiteks omavahelise infovahetuse parandamise ja praktilise koostöö võimalused, samuti terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus USA justiitsminister Jeff Sessionsiga
16.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Maltal USA justiitsminister Jeff Sessionsiga. Kahepoolne kohtumine toimus Maltal, kus Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid arutavad täna ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Reinsalu rõhutas, et rahvusvaheline koostöö on vältimatu eeltingimus võitluses terrorismiga ning märkis, et Eesti kavatseb julgeoleku- ja kaitseküsimused võtta oma eesistumise prioriteetideks. USA justiitsminister Jeff Sessions tänas Eestit panustamise eest riigikaitsesse ja selgete seisukohtade eest julgeoleku vallas. Reinsalu avaldas Ühendriikide justiitsministrile tänu USA sõjalise panuse eest Venemaa heidutamisel NATO idatiival. Koos arutati Eesti-USA kahepoolse justiitskoostöö küsimusi. „See on olnud viljakas nii küberkuritegevuse kui rahapesu tõkestamise alal,“ nentis Reinsalu. Sessions on külastanud senaatorina Eestit mitu korda. Reinsalu edastas talle kui justiitsministrile küllakutse Eestisse. 15.–16. juunil kohtuvad Maltal Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid, et arutada ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Täpsemalt on arutlusel näiteks omavahelise infovahetuse parandamise ja praktilise koostöö võimalused, samuti terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Reinsalu: korruptsiooni parema tõkestamise ideedepakett tuleb ellu viia
14.06.2017. Justiitsministri juhitavas korruptsiooniennetamise nõukogus tutvustati täna kolme korruptsiooniteemalist uuringut, mis kaardistavad peamisi korruptsiooniriske ja annavad soovitusi edaspidiseks. Audiitorfirma Ernst&Young tutvustas Eesti korruptsioonivastase strateegia mõjuanalüüsi, Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus hariduse valdkonna korruptsiooniriske ning riigikontroll korruptsioonivastase seaduse rakendamist kohalikes omavalitsustes. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on esitletud uuringutes toodud korruptsiooni tõkestamise ideed süsteemne alus paremaks korruptsioonitõrjeks nii riigis kui kohalikes omavalitsustes. „Nüüd on tähtis asuda nende ideede süsteemse rakendamise faasi.“ Audiitorfirma Ernst&Young soovitab riigil korruptsiooni vähendamiseks seada juriidiliste isikute karistus raskete korruptsioonikuritegude eest sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest; luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes ametikoht isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest ning kehtestada ka meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõtete ja tervishoiutöötajate vahelise koostöö ja toetuste avalikustamise reeglid sarnaselt ravimitootjatele sätestatutega. Korruptsiooni ennetamiseks soovitatakse suurema fookuse seadmist laste ja noortega seotud tegevustele ning võtta kasutusele täiendavad võimalused vihje andjatele, mis tagaksid võimaluse organisatsiooni võimalikest huvide konfliktidest või pettustest anonüümselt teavitada. Audiitorfirma vahehinnang Eesti korruptsioonivastase strateegia osas tõi välja, et võrreldes 2010. aastaga on märkimisväärselt vähenenud Eesti elanike, ettevõtjate ja ametnike osakaal, kes hüpoteetilises olukorras käituks korruptiivselt; suurenenud on inimeste teadmised korruptsioonist ja riik on ellu viinud hulga meetmeid, mis tagavad tõhusalt avaliku sektori otsuste ja tegevuste parema läbipaistvuse. Samas tõi audiitorfirma esile mitmeid kitsaskohti ärikorruptsiooni ja tervishoiukorruptsiooniga tegelemisel, pakkudes soovitusi olukorra parandamiseks. E&Y nentis, et kui 2010. aastal oli hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvaid ettevõtjaid 35 protsenti küsitletutest, siis 2016. aastal 19 protsenti. Ligi 80 protsenti firmadest on juurutanud juhised, kuidas vältida ettevõtete-vahelisi ebaausaid kokkuleppeid, kuidas käituda ametnike ja poliitikute ebakohase käitumise ning huvide konflikti korral. Samas ei pea viis protsenti ettevõtjaid endiselt altkäemaksu korruptsiooniks. Audiitorfirma soovitab muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks korruptsiooniteadlikkuse e-kursuse. E-kursuse levitamise ja kohustuslikuks muutmise võiks algatada riigi äriühingute nimetamiskomitee näiteks kandideerimisprotsessi ühe osana. Ühtlasi soovitab audiitorfirma riigil kaaluda äriregistri teabesüsteemi tasuta teenusena pakkumist, kuna äriühingutega seotud isikute, tegelike kasusaajate, seotud osapoolte jms andmete laiem kättesaadavus võimaldaks äritegevuses suuremat läbipaistvust. Veel soovitab audiitorfirma riigi äriühingute börsile viimise ettevalmistava protsessi osana läbi viia äririskide, sh korruptsiooniriskide hindamise. See tagaks muu hulgas ettevõtete suurema usaldusväärsuse, kuna potentsiaalsetele investoritele antakse teavet mitte üksnes firma finantsnäitajatest, vaid ka tegevuse ja juhtimispraktika läbipaistvusest. Ka peaks riik võtma E&Y soovitusel riigi ja omavalitsuse osalusega äriühingutes kasutusele rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardi altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi osas. Audiitorfirma soovitab luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes spetsiaalse ametikoha isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest. Selline ametikoht võimaldaks süstemaatiliselt tegeleda sellega, et organisatsiooniga seotud isikud käituks eetiliselt ja õiguskuulekalt. Ühtlasi soovitab E&Y muuta juriidiliste isikute karistamist rasketes korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisel, seades rahalise karistuse sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest ehk määrates karistuseks teatud protsendi käibest. Tervishoiukorruptsiooni osas toob audiitorfirma välja, et 2013. aasta uuringu järgi pidas 24 protsenti Eesti elanikest tervishoiusüsteemi korrumpeerunuks. E&Y nendib, et kui ravimitootjate osas on riigis koodeks, mis reguleerib põhjalikult, millistel tingimustel võib ravimitootja sponsoreerida tervishoiutöötajat ja sätestab, et toetused tuleb kord aastas avalikustada, siis meditsiinitehnika osas selline koodeks puudub. Audiitorfirma soovitab koostada koodeks ka meditsiinitehnika ettevõtete ja tervishoiutöötajate koostöö kohta, mis kirjeldab muu hulgas üritusi ja külalislahkust, kingitusi, sponsoreerimist ja konsultantide kasutamist. Ühtlasi tuleks sisse viia kord, kus meditsiinitehnika ettevõtted avalikustavad tervishoiutöötajate sponsoreerimise toetused vähemalt kord aastas. Ühtlasi soovitab audiitorfirma tervisevaldkonna hangete osas ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete avalikustamist, mis võimaldaks enamatel tarnijatel esitada oma pakkumus. Selline muudatus vajaks tehnilise lahenduse (registri) loomist ja kehtestatud korrast kinnipidamise kontrolli kehtestamist. Riigil soovitatakse ka soodustada erinevate organisatsioonide ühishankeid (näiteks haiglatevahelised ühishanked) või võimaldada tsentraliseerida ühetaoliseid ja standardseid hankeid. Korruptsiooni ennetuses on oluline roll kommunikatsioonitegevustel. E&Y peab vajalikuks töötada välja valdkondlik kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaan süsteemsete teavitustegevuste läbiviimiseks. Oluline on suurema fookuse seadmine laste ja noortega seotud tegevustele: teemakohaste õppematerjalide edasiarendamine ja kasutamise julgustamine, noorte kaasamine aruteludesse ja väitlusklubide ettevõtmistesse. Samuti soovitatakse tõsta avalikkuse teadlikkust korruptsiooni raporteerimisest ning pöörata senisest rohkem tähelepanu vihjete kogumise süsteemi loomisele ja olemasolevate kanalite laiendamisele. Audiitorfirma Ernst&Young Baltic AS viis Eesti korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamise läbi vahemikus 2016. aasta augustist kuni 2017. aasta märtsini. Vahehindamise eesmärk oli analüüsida strateegiat ja teha soovitusi. Riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud vahehindamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetmest "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine". Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi on Eesti võrreldes 2012. aastaga tõusnud riikide võrdluses 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamine Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 on Eesti korruptsioonivastase võitluse raamdokument, mis sätestab järgmiste aastate eesmärgid. Strateegia koostamist ja elluviimist koordineerib justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Reinsalu: korruptsiooni parema tõkestamise ideedepakett tuleb ellu viia
14.06.2017. Justiitsministri juhitavas korruptsiooniennetamise nõukogus tutvustati täna kolme korruptsiooniteemalist uuringut, mis kaardistavad peamisi korruptsiooniriske ja annavad soovitusi edaspidiseks. Audiitorfirma Ernst&Young tutvustas Eesti korruptsioonivastase strateegia mõjuanalüüsi, Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus hariduse valdkonna korruptsiooniriske ning riigikontroll korruptsioonivastase seaduse rakendamist kohalikes omavalitsustes. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on esitletud uuringutes toodud korruptsiooni tõkestamise ideed süsteemne alus paremaks korruptsioonitõrjeks nii riigis kui kohalikes omavalitsustes. „Nüüd on tähtis asuda nende ideede süsteemse rakendamise faasi.“ Audiitorfirma Ernst&Young soovitab riigil korruptsiooni vähendamiseks seada juriidiliste isikute karistus raskete korruptsioonikuritegude eest sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest; luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes ametikoht isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest ning kehtestada ka meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõtete ja tervishoiutöötajate vahelise koostöö ja toetuste avalikustamise reeglid sarnaselt ravimitootjatele sätestatutega. Korruptsiooni ennetamiseks soovitatakse suurema fookuse seadmist laste ja noortega seotud tegevustele ning võtta kasutusele täiendavad võimalused vihje andjatele, mis tagaksid võimaluse organisatsiooni võimalikest huvide konfliktidest või pettustest anonüümselt teavitada. Audiitorfirma vahehinnang Eesti korruptsioonivastase strateegia osas tõi välja, et võrreldes 2010. aastaga on märkimisväärselt vähenenud Eesti elanike, ettevõtjate ja ametnike osakaal, kes hüpoteetilises olukorras käituks korruptiivselt; suurenenud on inimeste teadmised korruptsioonist ja riik on ellu viinud hulga meetmeid, mis tagavad tõhusalt avaliku sektori otsuste ja tegevuste parema läbipaistvuse. Samas tõi audiitorfirma esile mitmeid kitsaskohti ärikorruptsiooni ja tervishoiukorruptsiooniga tegelemisel, pakkudes soovitusi olukorra parandamiseks. E&Y nentis, et kui 2010. aastal oli hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvaid ettevõtjaid 35 protsenti küsitletutest, siis 2016. aastal 19 protsenti. Ligi 80 protsenti firmadest on juurutanud juhised, kuidas vältida ettevõtete-vahelisi ebaausaid kokkuleppeid, kuidas käituda ametnike ja poliitikute ebakohase käitumise ning huvide konflikti korral. Samas ei pea viis protsenti ettevõtjaid endiselt altkäemaksu korruptsiooniks. Audiitorfirma soovitab muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks korruptsiooniteadlikkuse e-kursuse. E-kursuse levitamise ja kohustuslikuks muutmise võiks algatada riigi äriühingute nimetamiskomitee näiteks kandideerimisprotsessi ühe osana. Ühtlasi soovitab audiitorfirma riigil kaaluda äriregistri teabesüsteemi tasuta teenusena pakkumist, kuna äriühingutega seotud isikute, tegelike kasusaajate, seotud osapoolte jms andmete laiem kättesaadavus võimaldaks äritegevuses suuremat läbipaistvust. Veel soovitab audiitorfirma riigi äriühingute börsile viimise ettevalmistava protsessi osana läbi viia äririskide, sh korruptsiooniriskide hindamise. See tagaks muu hulgas ettevõtete suurema usaldusväärsuse, kuna potentsiaalsetele investoritele antakse teavet mitte üksnes firma finantsnäitajatest, vaid ka tegevuse ja juhtimispraktika läbipaistvusest. Ka peaks riik võtma E&Y soovitusel riigi ja omavalitsuse osalusega äriühingutes kasutusele rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardi altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi osas. Audiitorfirma soovitab luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes spetsiaalse ametikoha isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest. Selline ametikoht võimaldaks süstemaatiliselt tegeleda sellega, et organisatsiooniga seotud isikud käituks eetiliselt ja õiguskuulekalt. Ühtlasi soovitab E&Y muuta juriidiliste isikute karistamist rasketes korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisel, seades rahalise karistuse sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest ehk määrates karistuseks teatud protsendi käibest. Tervishoiukorruptsiooni osas toob audiitorfirma välja, et 2013. aasta uuringu järgi pidas 24 protsenti Eesti elanikest tervishoiusüsteemi korrumpeerunuks. E&Y nendib, et kui ravimitootjate osas on riigis koodeks, mis reguleerib põhjalikult, millistel tingimustel võib ravimitootja sponsoreerida tervishoiutöötajat ja sätestab, et toetused tuleb kord aastas avalikustada, siis meditsiinitehnika osas selline koodeks puudub. Audiitorfirma soovitab koostada koodeks ka meditsiinitehnika ettevõtete ja tervishoiutöötajate koostöö kohta, mis kirjeldab muu hulgas üritusi ja külalislahkust, kingitusi, sponsoreerimist ja konsultantide kasutamist. Ühtlasi tuleks sisse viia kord, kus meditsiinitehnika ettevõtted avalikustavad tervishoiutöötajate sponsoreerimise toetused vähemalt kord aastas. Ühtlasi soovitab audiitorfirma tervisevaldkonna hangete osas ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete avalikustamist, mis võimaldaks enamatel tarnijatel esitada oma pakkumus. Selline muudatus vajaks tehnilise lahenduse (registri) loomist ja kehtestatud korrast kinnipidamise kontrolli kehtestamist. Riigil soovitatakse ka soodustada erinevate organisatsioonide ühishankeid (näiteks haiglatevahelised ühishanked) või võimaldada tsentraliseerida ühetaoliseid ja standardseid hankeid. Korruptsiooni ennetuses on oluline roll kommunikatsioonitegevustel. E&Y peab vajalikuks töötada välja valdkondlik kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaan süsteemsete teavitustegevuste läbiviimiseks. Oluline on suurema fookuse seadmine laste ja noortega seotud tegevustele: teemakohaste õppematerjalide edasiarendamine ja kasutamise julgustamine, noorte kaasamine aruteludesse ja väitlusklubide ettevõtmistesse. Samuti soovitatakse tõsta avalikkuse teadlikkust korruptsiooni raporteerimisest ning pöörata senisest rohkem tähelepanu vihjete kogumise süsteemi loomisele ja olemasolevate kanalite laiendamisele. Audiitorfirma Ernst&Young Baltic AS viis Eesti korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamise läbi vahemikus 2016. aasta augustist kuni 2017. aasta märtsini. Vahehindamise eesmärk oli analüüsida strateegiat ja teha soovitusi. Riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud vahehindamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetmest "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine". Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi on Eesti võrreldes 2012. aastaga tõusnud riikide võrdluses 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamine Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 on Eesti korruptsioonivastase võitluse raamdokument, mis sätestab järgmiste aastate eesmärgid. Strateegia koostamist ja elluviimist koordineerib justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
14.06.2017. Täna meenutati punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. 1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga. „Seejuures süüdistati Eesti kodanikke Vene NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoodeksi sätete alusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Need metsikud hukkamised, mis Scheeli suvemõisas toime pandi, annavad tunnistust, et sovetivõimule ei läinud ei juriidiline, ajalooline ega inimlik õigus kõige vähematki korda. Punaokupantide eesmärk oli hävitada Eesti riik, tappes selleks riigijuhte ja ametnikke, aga ka lihtsaid kodanikke, ning kustutada sel kombel eesti rahva mälu,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu on enesestmõistetav, et oma iseolemise ja identiteedi hoidmiseks peame toonaseid sündmusi põlvest põlve meeles pidama.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis oma kõnes: „Need, keda siin ja praegu mälestame, elasid eeskujudena ning surid kangelastena. Meie kohus on neid austada ja mäletada, aga ka järgida neid nende tegudes, ideedes ja veendumustes, hoolida oma riigist ning anda oma osa meie oma vaba riigi kestvusesse". Pankur Klaus Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeriti 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse. Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD sõjatribunali salaistungid, kus kohtualused mõisteti surma ja lasti kohapeal maha. Hukatute laibad maeti sealsamas hoonete põrandate alla ja parki. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli suvemõisast 78 hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida vaid 34. Kuna samal ajal nende inimeste hukkamisega küüditas sovetlik okupatsioonivõim Eestist palju nende sugulasi ja omakseid, siis ei olnud neil võimalik aidata mõrvatuid ära tunda. Seetõttu tehti mõrvatud kindlaks hukkunute kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide abil. NKVD tribunal tegutses Pirita-Kosel 1941. aasta augustini. Paljud arreteeritud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ja Saksamaa sõja algust. Okupatsiooni aja kuulus Scheeli suvemõis sovetiarmeele ning kogu info hukkamiste kohta oli salastatud ja sündmustest rääkimine oli rangelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud massimõrva tunnistama ja samal aastal algatas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta sündmuste uurimiseks kriminaalasja, mille raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mõrvatuid. 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähikonnast leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb punaterrori ohvrite mälestusmärk. Aastail 1940–1941 arreteeris Nõukogude okupatsioonivõim ligi 8000 inimest, neist enamik – peaaegu 7800 – mõrvati Eestis või hukkus Venemaa laagrites. Okupatsioonivõim küüditas ligi 10 000 inimest, kellest umbes 6000 suri Venemaal. Tuhatkond inimest jäi teadmata kaduma. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
14.06.2017. Täna meenutati punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. 1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga. „Seejuures süüdistati Eesti kodanikke Vene NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoodeksi sätete alusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Need metsikud hukkamised, mis Scheeli suvemõisas toime pandi, annavad tunnistust, et sovetivõimule ei läinud ei juriidiline, ajalooline ega inimlik õigus kõige vähematki korda. Punaokupantide eesmärk oli hävitada Eesti riik, tappes selleks riigijuhte ja ametnikke, aga ka lihtsaid kodanikke, ning kustutada sel kombel eesti rahva mälu,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu on enesestmõistetav, et oma iseolemise ja identiteedi hoidmiseks peame toonaseid sündmusi põlvest põlve meeles pidama.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis oma kõnes: „Need, keda siin ja praegu mälestame, elasid eeskujudena ning surid kangelastena. Meie kohus on neid austada ja mäletada, aga ka järgida neid nende tegudes, ideedes ja veendumustes, hoolida oma riigist ning anda oma osa meie oma vaba riigi kestvusesse". Pankur Klaus Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeriti 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse. Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD sõjatribunali salaistungid, kus kohtualused mõisteti surma ja lasti kohapeal maha. Hukatute laibad maeti sealsamas hoonete põrandate alla ja parki. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli suvemõisast 78 hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida vaid 34. Kuna samal ajal nende inimeste hukkamisega küüditas sovetlik okupatsioonivõim Eestist palju nende sugulasi ja omakseid, siis ei olnud neil võimalik aidata mõrvatuid ära tunda. Seetõttu tehti mõrvatud kindlaks hukkunute kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide abil. NKVD tribunal tegutses Pirita-Kosel 1941. aasta augustini. Paljud arreteeritud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ja Saksamaa sõja algust. Okupatsiooni aja kuulus Scheeli suvemõis sovetiarmeele ning kogu info hukkamiste kohta oli salastatud ja sündmustest rääkimine oli rangelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud massimõrva tunnistama ja samal aastal algatas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta sündmuste uurimiseks kriminaalasja, mille raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mõrvatuid. 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähikonnast leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb punaterrori ohvrite mälestusmärk. Aastail 1940–1941 arreteeris Nõukogude okupatsioonivõim ligi 8000 inimest, neist enamik – peaaegu 7800 – mõrvati Eestis või hukkus Venemaa laagrites. Okupatsioonivõim küüditas ligi 10 000 inimest, kellest umbes 6000 suri Venemaal. Tuhatkond inimest jäi teadmata kaduma. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 656-664 (kokku 2241)