Reinsalu: me mäletame kommunistliku võimu ülekohut

14.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest. „1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Küüditamisohvrite austamiseks korraldati keskpäeval Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja naiskodukaitsja Berit Cavegn, mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus, kirikute nõukogu president Andres Põder. Mälestuspärja asetasid president ning riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Enne pärgade asetamist helisesid Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellad. Leo Õispuu rääkis oma kõnes vajaduse jäädvustada ohvrite nimed raamatutesse ja raiuda kivisse. „Küüditamine tähendas kodu kaotust, mis oli eestlastele kui koduinimestele eriti valus,“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Naiskodukaitsja Berit Cavegn ütles oma kõnes: „On ääretult oluline, et kõik räägiksid oma lugu; et langenud inimesi mäletatakse; et tulevatele põlvedele antakse edasi jutud neist koledustest, mida on läbi elatud. Inimesed peavad väärtustama ajalugu ja aja hõlma vajunud inimesi, teadma fakte ning mõistma küüditamise kuritöö tähendust. Ainult nii saavad ka tulevased põlved Eesti riiki vääriliselt hoida.“ 1941. aastal küüditatud inimeste mälestuseks kaetakse Vabaduse väljak kujundliku pisarate mere installatsiooniga. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.   Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Eesti Mälu Instituut: Martin Andreller, martin.andreller@mnemosyne.ee, 503 7152 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: me mäletame kommunistliku võimu ülekohut

14.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest. „1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Küüditamisohvrite austamiseks korraldati keskpäeval Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja naiskodukaitsja Berit Cavegn, mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus, kirikute nõukogu president Andres Põder. Mälestuspärja asetasid president ning riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Enne pärgade asetamist helisesid Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellad. Leo Õispuu rääkis oma kõnes vajaduse jäädvustada ohvrite nimed raamatutesse ja raiuda kivisse. „Küüditamine tähendas kodu kaotust, mis oli eestlastele kui koduinimestele eriti valus,“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Naiskodukaitsja Berit Cavegn ütles oma kõnes: „On ääretult oluline, et kõik räägiksid oma lugu; et langenud inimesi mäletatakse; et tulevatele põlvedele antakse edasi jutud neist koledustest, mida on läbi elatud. Inimesed peavad väärtustama ajalugu ja aja hõlma vajunud inimesi, teadma fakte ning mõistma küüditamise kuritöö tähendust. Ainult nii saavad ka tulevased põlved Eesti riiki vääriliselt hoida.“ 1941. aastal küüditatud inimeste mälestuseks kaetakse Vabaduse väljak kujundliku pisarate mere installatsiooniga. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.   Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Eesti Mälu Instituut: Martin Andreller, martin.andreller@mnemosyne.ee, 503 7152 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti saab eesistumise ajal ülesande alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi neljal teemal

8.06.2017. Täna, 8. juunil Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul jõudsid liikmesriigid kokkuleppele neljas olulises teemas, mis annavad Eestile kui juulist alustavale ELi eesistujale võimaluse alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. „Malta asendamine sellise tulemusliku nõupidamise juhtimisel, nagu oli tänane justiitsküsimuste nõukogu, oli Eestile tõeline au. Liikmesriikide vahel saavutati kokkulepe EPPO, digisisu üleandmise, kriminaalõiguse abil rahapesu vastase võitluse ja andmekaitset institutsioonides käsitleva algatuse osas. Juulist algab Eesti eesistumine ja siis saab meie rolliks olema vastutusrikas läbirääkimiste protsess Euroopa Parlamendiga,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministrid jõudsid täna kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises. „Liikmesriigid on astunud suure sammu Euroopa Prokuratuuri loomise suunas. Tänaseks on koostööleppega ühinenud 18 liikmesriiki ja veel kaks – Austria ja Itaalia – on teavitanud ühinemissoovist. Järgmiseks vajalikuks sammuks on Euroopa Parlamendi nõusoleku saamine ja me kindlasti teeme eesistujana kõik, et see nõusolek veel sellel aastal saada,“ selgitas Reinsalu. Euroopa Prokuratuuri ülesandeks saab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks ELi toetusi puudutavate kelmuste, piiriüleste käibemaksupettuste, eelarvet kahjustavate korruptsioonikuritegude jmt uurimine. Tänase kokkuleppega astuti suur samm edasi ka Euroopa digitaalse ühtse turu loomisel. „Enamik meist vaatab online-videosid, kuulab muusikat, loeb e-raamatuid või tarbib muul moel digitaalse sisu üleandmisega seotud teenuseid. Digitaalsed lahendused ja kogu digivaldkonna areng jookseb piltlikult öeldes seadusandlusel eest ära, sest Euroopas on digitaalse sisu üleandmisel olemas vaid üksikud reeglid tarbija lepingueelse teavitamise ja taganemisõiguse kohta,“ ütles Reinsalu. Kokkulepe saavutati ka ELi institutsioonide andmekaitset puudutavates regulatsioonides. Tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekuga töötada välja reeglid, mille järgi tuleb kõigil EL institutsioonidel järgida isikuandmete töötlemisel ja jagamisel ühtseid andmekaitsereegleid. „Vaid neljakuuse ettevalmistusega jõuti kokkuleppele rahapesu vastu võitlemise direktiivis. See näitab, et kõik liikmesriigid tunnetavad väga teravat vajadust lõigata läbi terrorismi rahastamine ning tagada euroopa inimeste rahu ja turvalisus,“ ütles Reinsalu. Järgmise eesistujana sai justiitsminister Reinsalu võimaluse kolleegidele lühidalt tutvustada Eesti järgmise kuue kuu prioriteete ELis. Justiitsministeerium keskendub eesistumise ajal sellele, et ELis oleksid tagatud parema õigusloome põhimõtted ja elektroonilised lahendused leiaksid laialdasemat kasutust. Loe lähemalt Eesti eesistumise justiitsvaldkonna kohta.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eesti saab eesistumise ajal ülesande alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi neljal teemal

8.06.2017. Täna, 8. juunil Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul jõudsid liikmesriigid kokkuleppele neljas olulises teemas, mis annavad Eestile kui juulist alustavale ELi eesistujale võimaluse alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. „Malta asendamine sellise tulemusliku nõupidamise juhtimisel, nagu oli tänane justiitsküsimuste nõukogu, oli Eestile tõeline au. Liikmesriikide vahel saavutati kokkulepe EPPO, digisisu üleandmise, kriminaalõiguse abil rahapesu vastase võitluse ja andmekaitset institutsioonides käsitleva algatuse osas. Juulist algab Eesti eesistumine ja siis saab meie rolliks olema vastutusrikas läbirääkimiste protsess Euroopa Parlamendiga,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministrid jõudsid täna kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises. „Liikmesriigid on astunud suure sammu Euroopa Prokuratuuri loomise suunas. Tänaseks on koostööleppega ühinenud 18 liikmesriiki ja veel kaks – Austria ja Itaalia – on teavitanud ühinemissoovist. Järgmiseks vajalikuks sammuks on Euroopa Parlamendi nõusoleku saamine ja me kindlasti teeme eesistujana kõik, et see nõusolek veel sellel aastal saada,“ selgitas Reinsalu. Euroopa Prokuratuuri ülesandeks saab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks ELi toetusi puudutavate kelmuste, piiriüleste käibemaksupettuste, eelarvet kahjustavate korruptsioonikuritegude jmt uurimine. Tänase kokkuleppega astuti suur samm edasi ka Euroopa digitaalse ühtse turu loomisel. „Enamik meist vaatab online-videosid, kuulab muusikat, loeb e-raamatuid või tarbib muul moel digitaalse sisu üleandmisega seotud teenuseid. Digitaalsed lahendused ja kogu digivaldkonna areng jookseb piltlikult öeldes seadusandlusel eest ära, sest Euroopas on digitaalse sisu üleandmisel olemas vaid üksikud reeglid tarbija lepingueelse teavitamise ja taganemisõiguse kohta,“ ütles Reinsalu. Kokkulepe saavutati ka ELi institutsioonide andmekaitset puudutavates regulatsioonides. Tegemist on Euroopa Komisjoni ettepanekuga töötada välja reeglid, mille järgi tuleb kõigil EL institutsioonidel järgida isikuandmete töötlemisel ja jagamisel ühtseid andmekaitsereegleid. „Vaid neljakuuse ettevalmistusega jõuti kokkuleppele rahapesu vastu võitlemise direktiivis. See näitab, et kõik liikmesriigid tunnetavad väga teravat vajadust lõigata läbi terrorismi rahastamine ning tagada euroopa inimeste rahu ja turvalisus,“ ütles Reinsalu. Järgmise eesistujana sai justiitsminister Reinsalu võimaluse kolleegidele lühidalt tutvustada Eesti järgmise kuue kuu prioriteete ELis. Justiitsministeerium keskendub eesistumise ajal sellele, et ELis oleksid tagatud parema õigusloome põhimõtted ja elektroonilised lahendused leiaksid laialdasemat kasutust. Loe lähemalt Eesti eesistumise justiitsvaldkonna kohta.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

ELi justiitsministrite kohtumisel on oodata läbimurret

  8.06.2017. Täna, 8. juunil Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul loodetakse jõuda kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises, samuti on oodata kokkuleppeid digitaalse sisu üleandmise, kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemise ning institutsioonide andmekaitset puudutavates algatustes. „Olen täna ootamatus rollis ja istun Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus eesistuja kohal. Mul on au asendada Malta justiitsministrit. See, et loodetakse jõuda nii mitme tähtsa teema osas kokkuleppele, näitab, et Malta on eesistumise ajal teinud väga head tööd,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kõik need teemad tulevad kaasa ka juulis algavasse Eesti eesistumisaega, sest meie alustame läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.“ Seekordses justiits- ja siseküsimuste nõukogus loodetakse jõuda kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises. Tegemist on uue agentuuriga, mille ülesandeks saab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks EL toetusi puudutavate kelmuste, piiriüleste käibemaksupettuste, eelarvet kahjustavate korruptsioonikuritegude jmt uurimine.   Kokkulepet on oodata ka digitaalse sisu üleandmist käsitlevas direktiivis. Direktiivi eesmärk on luua arusaadavad ja toimivad lepingureeglid, mis reguleerivad digitaalse komponendiga esemete, näiteks tarkvara, e-raamatute, pilvelahenduste jmt ostmist. Samuti on oodata kokkulepet andmekaitset institutsioonides puudutavates regulatsioonides. Lisaks on Euroopas toimunud terrorismiaktid eriti teravalt esile tõstnud vajaduse kiiresti kokku leppida kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemise direktiivis, et takistada terrorismi rahastamist. Justiitsministrid vahetavad mõtteid ka abieluasju ja vanemlikku vastutust käsitleva Brüssel IIa ja maksejõuetuse teemadel. Pärastlõunasel ühissessioonil arutavad nii justiits- kui siseministrid küberruumi kriminaalõiguse ja sideandmete säilitamise küsimusi ning laste kaitsmist migratsioonis.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

ELi justiitsministrite kohtumisel on oodata läbimurret

  8.06.2017. Täna, 8. juunil Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul loodetakse jõuda kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises, samuti on oodata kokkuleppeid digitaalse sisu üleandmise, kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemise ning institutsioonide andmekaitset puudutavates algatustes. „Olen täna ootamatus rollis ja istun Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus eesistuja kohal. Mul on au asendada Malta justiitsministrit. See, et loodetakse jõuda nii mitme tähtsa teema osas kokkuleppele, näitab, et Malta on eesistumise ajal teinud väga head tööd,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kõik need teemad tulevad kaasa ka juulis algavasse Eesti eesistumisaega, sest meie alustame läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.“ Seekordses justiits- ja siseküsimuste nõukogus loodetakse jõuda kokkuleppele Euroopa Prokuratuuri asutamises. Tegemist on uue agentuuriga, mille ülesandeks saab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude, näiteks EL toetusi puudutavate kelmuste, piiriüleste käibemaksupettuste, eelarvet kahjustavate korruptsioonikuritegude jmt uurimine.   Kokkulepet on oodata ka digitaalse sisu üleandmist käsitlevas direktiivis. Direktiivi eesmärk on luua arusaadavad ja toimivad lepingureeglid, mis reguleerivad digitaalse komponendiga esemete, näiteks tarkvara, e-raamatute, pilvelahenduste jmt ostmist. Samuti on oodata kokkulepet andmekaitset institutsioonides puudutavates regulatsioonides. Lisaks on Euroopas toimunud terrorismiaktid eriti teravalt esile tõstnud vajaduse kiiresti kokku leppida kriminaalõiguse abil rahapesu vastu võitlemise direktiivis, et takistada terrorismi rahastamist. Justiitsministrid vahetavad mõtteid ka abieluasju ja vanemlikku vastutust käsitleva Brüssel IIa ja maksejõuetuse teemadel. Pärastlõunasel ühissessioonil arutavad nii justiits- kui siseministrid küberruumi kriminaalõiguse ja sideandmete säilitamise küsimusi ning laste kaitsmist migratsioonis.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valmis lühifilm noortega seotud inimkaubanduse juhtumitest

5.06.2017. Justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmis koolinoortele õppefilm “1 ELU”, mis avab noortega seotud inimkaubanduse juhtumeid. Lühifilm jutustab kolm noore loo, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. Lugusid räägivad harrastusnäitlejad. Filmi levitatakse koolides koos õppematerjaliga, mis selgitab inimkaubanduse mõistet, õpetab märkama inimkaubanduse ohte ning annab nõu, kust vajaduse korral abi otsida. Lühifilm edastatakse kõikidele eesti õppekeelega keskkoolidele, gümnaasiumitele ja kutsekoolidele e-posti teel. Lisaks levitatakse noorte lugusid sotsiaalmeedia kanalites. Justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi sõnul satuvad noored sageli kogenematusest keerulistesse olukordadesse. "Kahjuks jõuavad abi osutavate asutusteni või politseisse juhtumid, kus alaealised tüdrukud on kaasatud seksuaalteenuste pakkumisse või poisid on alustanud sõprade mahitusel meelemürkide müüki, kuid n-ö ringist väljaastumise puhul ähvardatakse neid vägivallaga. Sageli noored ei märka, kas ja millal võib olukord nende jaoks ebameeldivaks muutuda, vaid lähevad uudishimust ahvatlevate ettepanekutega kaasa.” Noortel tasub olla ettevaatlik suviseid lisateenimise võimalusi valides, seda nii Eestis kui ka välismaal. Tööpakkumist vastu võttes tasub kindlasti tööleping tähelepanelikult läbi lugeda ning välja selgitada elamistingimused töö täitmise ajal. Kahjuks esineb juhuseid, kus noored meelitatakse kõrge palgaga välisriikidesse hooajalisele tööle, kuid päriselus on töö- ja elutingimused kehvad ja lubatud töötasu ei maksta, või võtab töövahendaja sellest suure osa endale,” selgitas Leps. Leps avaldas lootust, et lühifilm aitab noortel inimkaubanduse ja kuritegevusega seotud ohte märgata ning innustab neid ohuolukordades abi otsima. “Loodame, et koolid leiavad võimaluse veel sel kevadel või uuel kooliaastal lühifilmi oma õpilastele näidata, näiteks ühiskonnaõpetuse või klassijuhataja tunnis,” sõnas ta. Lühifilm ja õppematerjal on osa justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuvast kampaaniast “1 ELU”, mis juhib tähelepanu inimkaubanduse juhtumitele Eestis. Kampaania põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes.  Kampaaniat "1 ELU" ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit sisejulgeoleku fondi kaudu ja siseministeerium. Projekti viivad ellu justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Lisainfon: Anu Leps

 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikAnu.Leps@just.ee 620 8117 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valmis lühifilm noortega seotud inimkaubanduse juhtumitest

5.06.2017. Justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmis koolinoortele õppefilm “1 ELU”, mis avab noortega seotud inimkaubanduse juhtumeid. Lühifilm jutustab kolm noore loo, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. Lugusid räägivad harrastusnäitlejad. Filmi levitatakse koolides koos õppematerjaliga, mis selgitab inimkaubanduse mõistet, õpetab märkama inimkaubanduse ohte ning annab nõu, kust vajaduse korral abi otsida. Lühifilm edastatakse kõikidele eesti õppekeelega keskkoolidele, gümnaasiumitele ja kutsekoolidele e-posti teel. Lisaks levitatakse noorte lugusid sotsiaalmeedia kanalites. Justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi sõnul satuvad noored sageli kogenematusest keerulistesse olukordadesse. "Kahjuks jõuavad abi osutavate asutusteni või politseisse juhtumid, kus alaealised tüdrukud on kaasatud seksuaalteenuste pakkumisse või poisid on alustanud sõprade mahitusel meelemürkide müüki, kuid n-ö ringist väljaastumise puhul ähvardatakse neid vägivallaga. Sageli noored ei märka, kas ja millal võib olukord nende jaoks ebameeldivaks muutuda, vaid lähevad uudishimust ahvatlevate ettepanekutega kaasa.” Noortel tasub olla ettevaatlik suviseid lisateenimise võimalusi valides, seda nii Eestis kui ka välismaal. Tööpakkumist vastu võttes tasub kindlasti tööleping tähelepanelikult läbi lugeda ning välja selgitada elamistingimused töö täitmise ajal. Kahjuks esineb juhuseid, kus noored meelitatakse kõrge palgaga välisriikidesse hooajalisele tööle, kuid päriselus on töö- ja elutingimused kehvad ja lubatud töötasu ei maksta, või võtab töövahendaja sellest suure osa endale,” selgitas Leps. Leps avaldas lootust, et lühifilm aitab noortel inimkaubanduse ja kuritegevusega seotud ohte märgata ning innustab neid ohuolukordades abi otsima. “Loodame, et koolid leiavad võimaluse veel sel kevadel või uuel kooliaastal lühifilmi oma õpilastele näidata, näiteks ühiskonnaõpetuse või klassijuhataja tunnis,” sõnas ta. Lühifilm ja õppematerjal on osa justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuvast kampaaniast “1 ELU”, mis juhib tähelepanu inimkaubanduse juhtumitele Eestis. Kampaania põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes.  Kampaaniat "1 ELU" ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit sisejulgeoleku fondi kaudu ja siseministeerium. Projekti viivad ellu justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Lisainfon: Anu Leps

 Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunikAnu.Leps@just.ee 620 8117 Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi