Konkurentsiameti peadirektorina jätkab Märt Ots

2.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul konkurentsiameti peadirektoriks Märt Otsa, kes juhib konkurentsiametit juba aastast 2008. Märt Otsa kolmas ametiaeg algab 8. juulil 2017. „Märt Otsa juhtimisel on konkurentsiamet näidanud ennast võimeka järelevalveasutusena. Ka peatselt algava Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise valguses on oluline, et amet jätkaks jõuliselt senisel kursil. Aastatepikkune kogemus nii energiaregulatsiooni kui ka konkurentsijärelevalve valdkonnas annab tunnistust Märt Otsa pühendumisest ja usaldusväärsusest,“ ütles justiitsminister. Märt Ots nimetati konkurentsiameti peadirektoriks 2008. aasta algul. Enne seda oli ta töötanud tööstus- ja energeetikaministeeriumis (1991–1992), riiklikus energiaametis peadirektori asetäitjana (1992–1994), majandusministeeriumi energeetika investeeringute osakonna peaspetsialisti ja juhatajana (1995–1998), AEA Technology PHARE projekti „Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele“ juhina Eestis (1998–2000), majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja asetäitjana (2000) ning energiaturu inspektsiooni peadirektorina (2001–2007). Märt Ots on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli 1991. aastal, omandanud tehnikateaduste magistri kraadi 2002. aastal ja elektroenergeetika doktori kraadi 2016. aastal. Riigisekretär kuulutas avaliku konkursi konkurentsiameti peadirektori ametikoha täitmiseks välja tänavu veebruaris.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Konkurentsiameti peadirektorina jätkab Märt Ots

2.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul konkurentsiameti peadirektoriks Märt Otsa, kes juhib konkurentsiametit juba aastast 2008. Märt Otsa kolmas ametiaeg algab 8. juulil 2017. „Märt Otsa juhtimisel on konkurentsiamet näidanud ennast võimeka järelevalveasutusena. Ka peatselt algava Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise valguses on oluline, et amet jätkaks jõuliselt senisel kursil. Aastatepikkune kogemus nii energiaregulatsiooni kui ka konkurentsijärelevalve valdkonnas annab tunnistust Märt Otsa pühendumisest ja usaldusväärsusest,“ ütles justiitsminister. Märt Ots nimetati konkurentsiameti peadirektoriks 2008. aasta algul. Enne seda oli ta töötanud tööstus- ja energeetikaministeeriumis (1991–1992), riiklikus energiaametis peadirektori asetäitjana (1992–1994), majandusministeeriumi energeetika investeeringute osakonna peaspetsialisti ja juhatajana (1995–1998), AEA Technology PHARE projekti „Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele“ juhina Eestis (1998–2000), majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja asetäitjana (2000) ning energiaturu inspektsiooni peadirektorina (2001–2007). Märt Ots on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli 1991. aastal, omandanud tehnikateaduste magistri kraadi 2002. aastal ja elektroenergeetika doktori kraadi 2016. aastal. Riigisekretär kuulutas avaliku konkursi konkurentsiameti peadirektori ametikoha täitmiseks välja tänavu veebruaris.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eelnõu seab uued piirangud pahatahtlikele elatisvõlgnikele

31.05.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis annab rohkem võimalusi elatisvõlgade sissenõudmiseks neilt võlgnikelt, kes pahatahtlikult eiravad oma kohustusi laste ees. „Kuigi riik on juba võtnud vastu hulga meetmeid, et parandada ühe vanemaga elavate laste majanduslikku heaolu, ei maksa suur hulk lapsevanemaid oma lapsele endiselt elatist. Kui osal neist ei ole seda võimalik teha piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu, siis osa hoiab maksmisest teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale. Just nende inimeste mõjutamiseks on plaanis uued võimalused täitemenetluses, mida kohus ja kohtutäitur saavad vajadusel kasutada,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse, siis eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise. „Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ märkis justiitsminister. Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine muul viisil tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Praktikas on seni sagedaseks osutunud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata, andes selle arestimise vältimiseks kolmanda isiku kätte ja väites, et sõiduk on kadunud, varastatud, müüdud vms. Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda. Ka on seni sageli ette tulnud, et  pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nö mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. Antud võimalus tekib kõigis täiteasjades. „Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,“ märkis Reinsalu. „Seetõttu ei pea enamasti tööandjalt midagi arestima. Vajadusel saab aga kohtutäitur arestida võlgniku tööandja konto väljamaksmata tasu ulatuses, nagu see toimub ka Soome õiguse järgi.“ Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida. Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Eelnõu seab uued piirangud pahatahtlikele elatisvõlgnikele

31.05.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis annab rohkem võimalusi elatisvõlgade sissenõudmiseks neilt võlgnikelt, kes pahatahtlikult eiravad oma kohustusi laste ees. „Kuigi riik on juba võtnud vastu hulga meetmeid, et parandada ühe vanemaga elavate laste majanduslikku heaolu, ei maksa suur hulk lapsevanemaid oma lapsele endiselt elatist. Kui osal neist ei ole seda võimalik teha piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu, siis osa hoiab maksmisest teadlikult ja pahatahtlikult kõrvale. Just nende inimeste mõjutamiseks on plaanis uued võimalused täitemenetluses, mida kohus ja kohtutäitur saavad vajadusel kasutada,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. Kui praegu saab elatisvõlgniku mõjutamiseks peatada näiteks võlgniku juhtimisõiguse, kalastuskaardi, jahipidamisõiguse või relvaloa kehtimisõiguse, siis eelnõu kohaselt saab kohus tunnistada vajadusel kehtetuks ka võlgniku reisidokumendid (näiteks passi, meremehe teenistusraamatu jne, kuid mitte ID-kaardi) ja keelata ka reisidokumentide väljaandmise. „Kui isikul on majanduslikult võimalik reisida välisriiki, siis peaks ta suutma ka oma lastele elatist maksta. Võlgniku õigusi piiratakse seni, kuni ta hakkab elatist korrapäraselt maksma,“ märkis justiitsminister. Nagu ka eelnevalt kehtinud piirangute puhul, ei ole ka reisidokumente võimalik kehtetuks tunnistada, kui elatisvõlgnik suudab tõendada, et need on talle vajalikud sissetuleku teenimiseks või oleks nende kehtetuks tunnistamine muul viisil tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Praktikas on seni sagedaseks osutunud, et elatisvõlgnik püüab oma vara, näiteks sõidukit täituri eest varjata, andes selle arestimise vältimiseks kolmanda isiku kätte ja väites, et sõiduk on kadunud, varastatud, müüdud vms. Eelnõu kohaselt luuakse liiklusregistrisse uus keelumärke liik ja politsei hakkab jooksvalt kontrollima, kas kinni peetud või mööda sõitvale sõidukile on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kui politsei tuvastab sellise sõiduki, on politseil õigus sõiduk valdajalt ära võtta ja täiturile üle anda. Ka on seni sageli ette tulnud, et  pärast täitemenetluse alustamist väheneb võlgniku ametlik sissetulek märkimisväärselt, kuigi võlgnik töötab edasi sama tööandja juures. Juhtudeks, mil tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku nö mustalt, antakse kohtutäiturile eelnõu kohaselt õigus hinnata võlgniku tegeliku sissetuleku suurust ning vajadusel võimalus arestida raha võlgniku tööandjalt. Antud võimalus tekib kõigis täiteasjades. „Soomes on see meede ennast õigustanud – võlgniku tööandjale saadetud teade mõjub enamasti distsiplineerivana ja tööandja asub selle saamise järel maksma võlgnikule tegelikku töötasu, mis võimaldab nõuet korralikult täita,“ märkis Reinsalu. „Seetõttu ei pea enamasti tööandjalt midagi arestima. Vajadusel saab aga kohtutäitur arestida võlgniku tööandja konto väljamaksmata tasu ulatuses, nagu see toimub ka Soome õiguse järgi.“ Lisaks peavad eelnõu kohaselt hakkama isikute võimalikku elatisvõlglase staatust kontrollima need kolmandad isikud, kel on näiteks hasartmänguseadusest või rahapesu tõkestamise seadusest tulenevalt kohustus raha väljamaksmisel isik tuvastada. Kui tegu on elatisvõlgnikuga, tuleb ka näiteks kasiinovõidu puhul enne selle väljamaksmist teavitada kohtutäiturit, kes saab raha arestida. Eestis on praegu ligikaudu 8900 lapsevanemat, kes ei maksa oma lapsele (üle 11 000 lapse) elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning algatatud on täitemenetlus. Elatise võlgnevuste kogusumma on peaaegu 52 miljonit eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: eriti ohtlikke kurjategijaid on võimalik mõjusamalt ohjeldada

31.05.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tugevdada meetmeid ohtlike kalduvuskurjategijate mõjutamisel, lihtsustada välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist ning senisest tõhusamalt takistada juriidilistel isikutel jagunemise või likvideerimise abil vastutuse ja karistuse vältimist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik jõulisemalt sekkuma ja kaitsma ühiskonda isikute eest, kelle jaoks vägivaldne ja ühiskonnaohtlik käitumine on kujunenud käitumismustriks. Seetõttu tuleks muuta eluaegne vanglakaristus kohustuslikuks isikutele, kes mõistetakse vähemalt teist korda tapmises süüdi. Samuti peaks olema võimalus mõista eluaegne vanglakaristus teistelegi ohtlikele kalduvuskurjategijatele – isikutele, kes on varem toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mõistetakse taas süüdi vägistamises, lapsevastases seksuaalkuriteos või raske tervisekahjustuse põhjustamises. „Suurema turvalisuse tagamiseks ühiskonnas on kõrgohtlikke kurjategijaid võimalik erinevate mõjutuspakkettidega mõjutada. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb eriti ohtlikud kalduvuskurjategijad hoida ühiskonnast eraldatuna seni, kuni nad ei ole enam ühiskonnale ohtlikud,“ ütles justiitsminister. Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis kava kohaselt saab eluaegne vang 20-aastase vangistuse järel võimaluse suunduda avavanglasse ning 25-aastase vangistuse järel või üheaastase avavanglas viibimise järel võib ta vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli alla. Justiitsminister Reinsalu märkis, et ohtlike kalduvuskurjategijate karistused peaksid võtma senisest rohkem arvesse iga kurjategija konkreetset isikut, et karistused oleks mõjusad ja võimaldaksid ennetada ka uusi kuritegusid. „Seetõttu on kavas muuta vägivallatsenud isikute puhul edaspidi kohustuslikuks kriminaalhooldajate kohtueelsed ettekanded, mis annaksid infot ja suuniseid, mida saab arvesse võtta, et mõista isikule kõige sobivam karistus. Samuti arvestatakse kannatanuga, kes saab õiguse avaldada arvamust selle kohta, kuidas kuritegu teda mõjutas,“ selgitas justiitsminister. „Ühtlasi vabastatakse ohtlikke kalduvuskurjategijaid edaspidi vanglast vaid käitumiskontrollile allutatuna, sõltumata sellest, kas nad vabanevad tähtaegselt või ennetähtaegselt.  Pikalt vanglas viibinud isik vajab pärast vabanemist nii tuge kui järelevalvet, et ta suudaks taas ühiskonnaga kohaneda ega satuks uuesti kuritegelikule teele.“ Kuna retsidiivsust soodustab sageli uimasti- ja alkoholisõltuvus või psüühikahäire, on plaanis muuta kohustuslikuks kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne sõltlase või seksuaalkuriteos süüdistatava kohta, et teha kindlaks, kas ja millist ravi isik vajab, et ta edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Ühtlasi tuleb korduvalt vägivallatsenud isik uuel süüdimõistmisel vähemalt osaliselt reaalselt vangi saata. Selleks, et välisriigi kodanikest kurjategijaid saaks senisest tõhusamalt Eestist välja saata, on kavas luua võimalus sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkulepe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. Plaanis on likvideerida senine seaduslünk ja kehtestada meetmed takistamaks juriidilistel isikutel jagunemise, ühinemise või likvideerimise kaudu karistusõigusliku vastutuse vältimist.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: eriti ohtlikke kurjategijaid on võimalik mõjusamalt ohjeldada

31.05.2017. Justiitsminister saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tugevdada meetmeid ohtlike kalduvuskurjategijate mõjutamisel, lihtsustada välisriigi kodanikest kurjategijate väljasaatmist riigist ning senisest tõhusamalt takistada juriidilistel isikutel jagunemise või likvideerimise abil vastutuse ja karistuse vältimist. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik jõulisemalt sekkuma ja kaitsma ühiskonda isikute eest, kelle jaoks vägivaldne ja ühiskonnaohtlik käitumine on kujunenud käitumismustriks. Seetõttu tuleks muuta eluaegne vanglakaristus kohustuslikuks isikutele, kes mõistetakse vähemalt teist korda tapmises süüdi. Samuti peaks olema võimalus mõista eluaegne vanglakaristus teistelegi ohtlikele kalduvuskurjategijatele – isikutele, kes on varem toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mõistetakse taas süüdi vägistamises, lapsevastases seksuaalkuriteos või raske tervisekahjustuse põhjustamises. „Suurema turvalisuse tagamiseks ühiskonnas on kõrgohtlikke kurjategijaid võimalik erinevate mõjutuspakkettidega mõjutada. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb eriti ohtlikud kalduvuskurjategijad hoida ühiskonnast eraldatuna seni, kuni nad ei ole enam ühiskonnale ohtlikud,“ ütles justiitsminister. Senisest laiemat võimalust kohaldada eluaegset vangistust tasakaalustab eluaegsest vangistusest ennetähtaegse vabanemise korra muutmine, märkis Reinsalu. Kui praegu saab eluaegne vang taotleda ennetähtaegset vabanemist 30 aasta möödudes, siis kava kohaselt saab eluaegne vang 20-aastase vangistuse järel võimaluse suunduda avavanglasse ning 25-aastase vangistuse järel või üheaastase avavanglas viibimise järel võib ta vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli alla. Justiitsminister Reinsalu märkis, et ohtlike kalduvuskurjategijate karistused peaksid võtma senisest rohkem arvesse iga kurjategija konkreetset isikut, et karistused oleks mõjusad ja võimaldaksid ennetada ka uusi kuritegusid. „Seetõttu on kavas muuta vägivallatsenud isikute puhul edaspidi kohustuslikuks kriminaalhooldajate kohtueelsed ettekanded, mis annaksid infot ja suuniseid, mida saab arvesse võtta, et mõista isikule kõige sobivam karistus. Samuti arvestatakse kannatanuga, kes saab õiguse avaldada arvamust selle kohta, kuidas kuritegu teda mõjutas,“ selgitas justiitsminister. „Ühtlasi vabastatakse ohtlikke kalduvuskurjategijaid edaspidi vanglast vaid käitumiskontrollile allutatuna, sõltumata sellest, kas nad vabanevad tähtaegselt või ennetähtaegselt.  Pikalt vanglas viibinud isik vajab pärast vabanemist nii tuge kui järelevalvet, et ta suudaks taas ühiskonnaga kohaneda ega satuks uuesti kuritegelikule teele.“ Kuna retsidiivsust soodustab sageli uimasti- ja alkoholisõltuvus või psüühikahäire, on plaanis muuta kohustuslikuks kriminaalhooldaja kohtueelne ettekanne sõltlase või seksuaalkuriteos süüdistatava kohta, et teha kindlaks, kas ja millist ravi isik vajab, et ta edaspidi kuritegusid toime ei paneks. Ühtlasi tuleb korduvalt vägivallatsenud isik uuel süüdimõistmisel vähemalt osaliselt reaalselt vangi saata. Selleks, et välisriigi kodanikest kurjategijaid saaks senisest tõhusamalt Eestist välja saata, on kavas luua võimalus sõlmida välismaalasest kurjategijaga kokkulepe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. Plaanis on likvideerida senine seaduslünk ja kehtestada meetmed takistamaks juriidilistel isikutel jagunemise, ühinemise või likvideerimise kaudu karistusõigusliku vastutuse vältimist.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa ei tohi unustada Ukrainas toimuvat

29.05.2017. Esmaspäeval Ukraina peaprokuröri Juri Lutsenkoga kohtunud justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et Eesti pakub Ukrainale igakülgset tuge alates kogemusest õigussüsteemi ülesehitamisel kuni praktiliste küsimusteni piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel. Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko sõnul võitleb Ukraina praegu kolmel rindel, pidades sõda Venemaaga, sõda kuritegelike grupeeringutega ja sõda korruptsiooniga. „Ukraina õigussüsteemi edu võtmeküsimus on võitlus korruptsiooniga,“ nentis Reinsalu. „Eesti aitab Ukrainat selles osas nii teadmiste kui kogemustega.“ Lisaks märkis Reinsalu, et peatse eesistujariigina on Eestil kohustus seista Ukraina eest rahvusvahelisel areenil. „Pean läheneva eesistumise valguses oluliseks, et Euroopa ei unustaks Ukrainas toimuvat,“ rõhutas Reinsalu. Esmaspäeval ja teisipäeval viibib Eestis töövisiidil Ukraina prokuratuuri kõrgetasemeline delegatsioon peaprokurör Juri Lutsenko juhtimisel. Visiidi kavva kuulub kohtumine president Kersti Kaljulaiu ja justiitsminister Urmas Reinsaluga ning kaitsepolitseiameti külastus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Euroopa ei tohi unustada Ukrainas toimuvat

29.05.2017. Esmaspäeval Ukraina peaprokuröri Juri Lutsenkoga kohtunud justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et Eesti pakub Ukrainale igakülgset tuge alates kogemusest õigussüsteemi ülesehitamisel kuni praktiliste küsimusteni piiriüleste kriminaalasjade menetlemisel. Ukraina peaprokurör Juri Lutsenko sõnul võitleb Ukraina praegu kolmel rindel, pidades sõda Venemaaga, sõda kuritegelike grupeeringutega ja sõda korruptsiooniga. „Ukraina õigussüsteemi edu võtmeküsimus on võitlus korruptsiooniga,“ nentis Reinsalu. „Eesti aitab Ukrainat selles osas nii teadmiste kui kogemustega.“ Lisaks märkis Reinsalu, et peatse eesistujariigina on Eestil kohustus seista Ukraina eest rahvusvahelisel areenil. „Pean läheneva eesistumise valguses oluliseks, et Euroopa ei unustaks Ukrainas toimuvat,“ rõhutas Reinsalu. Esmaspäeval ja teisipäeval viibib Eestis töövisiidil Ukraina prokuratuuri kõrgetasemeline delegatsioon peaprokurör Juri Lutsenko juhtimisel. Visiidi kavva kuulub kohtumine president Kersti Kaljulaiu ja justiitsminister Urmas Reinsaluga ning kaitsepolitseiameti külastus. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi