Pereteraapia on tulemuslik vahend noorte kuritegevuse vähendamiseks

2.05.2017. Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis justiitsministeeriumi tellimusel noorte korduvaid õigusrikkumisi ennetava mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT) rakendamist Eestis. Praxise hinnangul parandab programm suure riskiga noorte peresuhteid, õppeedukust, koolikohustuse täitmist ja vaba aja sisustamist ning vähendab uimasti- ja alkoholitarvitamist ja õigusrikkumisi. Praxise analüütiku Laura Aabeni sõnul näitas uuring, et ainuüksi korduvate õigusrikkumiste vähenemine 30% võrra ning koolitee jätkamise paranemine 45% võrra toovad ühiskonnale olulist kasu, säästes iga MDFT rakendamisse panustatud euro arvel tulevikus riigile 5,3 eurot. „Kuigi programmi kulu ühe noore kohta – 4000 eurot – võib näida suur, on see siiski vähemalt seitse korda odavam ja tulemuslikum, kui saata noor erikooli või vanglasse. MDFT on väga hea ennetusprogramm, mis vähendab tulevikus tublisti kuritegevuse kahjusid. Riik peaks selliste programmide rahastamist kindlasti jätkama,“ kommenteeris Aaben uuringu tulemusi. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei tulnud MDFT head tulemused ministeeriumile üllatusena. „Ühelt poolt on MDFT tulemuslikkust kinnitanud teiste riikide teadusuuringud. Teiselt poolt on Eestis selle rakendamisse investeeritud üle miljoni euro ning terapeutide töö kvaliteet on väga hästi tagatud,“ selgitas ta. Asekantsler lisas, et õigussüsteemil on olnud MDFT-laadset programmi väga vaja. Näiteks on ka riigikontroll ja õiguskantsler heitnud justiitsministeeriumile ette sobivate mõjutusvahendite ning jätkutoe puudumist. „Uuringu tulemused annavad meile kindluse minna selle programmi rakendamisega edasi.“ MDFT projekti juht Jako Salla ütles, et uudse programmi kasutuselevõtt tõi olulise pöörde sellesse, kuidas alaealisi õigusrikkujaid Eestis koheldakse. „MDFT erineb muudest Eestis rakendatavatest karistus- ja mõjutusvahenditest ja teraapiaprogrammidest eelkõige intensiivse ja tervikliku käsitluse poolest. Programmis ei piirduta ainult noore nõustamisega, vaid muudetakse tema elukeskkonda ja sel moel tuuakse tema ellu pööre. Selle nimel tehakse tihedat tööd eelkõige pere ja kooliga,“ võttis Salla programmi idee kokku. MDFT-d viivad alates 2015. aastast üle Eesti ellu sotsiaalkindlustusameti teraapiameeskonnad. Noori suunavad sellesse programmi politsei, prokuratuur, kriminaalhooldajad, kohus ja alaealiste komisjonid. Eesmärk on vähendada noorte korduvate õigusrikkumiste riski ja pakkuda alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse. Samuti kasutatakse programmi Viru ja Tallinna vanglas, Maarjamaa hariduskolleegiumis ning Tallinna laste turvakeskuses viibivate noorte puhul – seal on programmi eesmärk aidata noorel ja perel kohaneda kinnise asutusega ning valmistada ette ja toetada koju naasmist. MDFT programmi on läbinud ligi 200 noort ja peret, keskmiselt teevad terapeudid üle Eesti tööd korraga ligi 100 perega. Programmi rakendamist sotsiaalkindlustusametis rahastati kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmist „Riskilapsed ja -noored“, alates aprillist rahastatakse programmi riigieelarvest. Uuring valmis Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ kaasrahastamisel. Uuring on kättesaadav Praxise kodulehel.      Lisainfo MDFT kohta MDFT programmi veebileht MDFTsse suunatud noorte lood Kanal 2 „Radari“ saates 18.04.2017 MDFTd tutvustav video Programmi rakendamise asjus saavad intervjuusid anda Ida-Virumaa, Tallinna, Pärnu ja Tartu terapeudid. Kõneisikud Laura Aaben MDFT uuringu juht Poliitikauuringute Keskus Praxis 552 7278laura.aaben@praxis.ee Jako Salla MDFT projekti juht Justiitsministeerium 526 6874Jako.Salla@just.ee     Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aastal keskenduti korruptsioonivastases tegevuses avalike äriühingute läbipaistvusele

27.04.2017. Korruptsioonivastase strateegia rakendamisel oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodi neile e-õppematerjal ja moodustati nimetamiskomitee ning kehtestati kohustus anda ülevaade kasutatavatest korruptsioonimeetmetest. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate peamistest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2016. aastal. Urmas Reinsalu tõi esile, et 2016. aastal oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. „Justiitsministeeriumi algatusel loodi elektrooniline õppematerjal avalike äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele, mis aitab suurendada riigi ja omavalitsuste äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete korruptsiooniteadlikkust,“ tõi minister näite. „Samuti on nüüd majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavatel äriühingutel kohustus anda iga-aastase majandusaasta aruande juures aru korruptsiooniennetusmeetmetest. See võiks anda eeskuju teistelegi avalikele äriühingutele,“ lisas ta. Muutub ka riigi äriühingute nõukogu liikmete nimetamine. Selleks loodi eelmisel aastal nimetamiskomitee, kes teeb äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimise, nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. „See kõik loob eeldused, et äriühinguid juhitaks läbipaistvamalt ja vähem politiseeritult,“ lausus minister. Murekohtadena märkis justiitsminister paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel. Seda kinnitab äsja avaldatud kolme sihtrühma korruptsiooniuuring. „Kui mitmes muus valdkonnas on elanike kokkupuuted korruptsiooniga silmanähtavalt vähenenud, siis kokkupuuted tervishoiu korruptsiooniga on endiselt sarnased kuue aasta taguse ajaga. Siis oli meeleheaga tervishoius kokku puutunud 8% küsitlusele vastanutest, nüüd 9%,“ tõi Reinsalu näiteks. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ja valdkonda iseloomustab paigalseis. Samuti rõhutas Reinsalu, et erilist tähelepanu vajab noorte korruptsiooniteadlikkus. „Noored inimesed tunnevad korruptsiooni kehvemini ära ja ka suhtuvad sellesse leebemalt,“ märkis justiitsminister. „Selles asjas peame kindlamalt noorte hoiakuid kujundama.Temaatilised õppematerjalid on olemas, neid tuleb asuda aktiivsemalt kasutama.“ 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja inimeste korruptsiooniteadlikkust, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia, selle rakendusplaani ja täitmisaruandega ning Ernst & Youngi uuringuga saab tutvuda korruptsiooniveebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aastal keskenduti korruptsioonivastases tegevuses avalike äriühingute läbipaistvusele

27.04.2017. Korruptsioonivastase strateegia rakendamisel oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodi neile e-õppematerjal ja moodustati nimetamiskomitee ning kehtestati kohustus anda ülevaade kasutatavatest korruptsioonimeetmetest. Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate peamistest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2016. aastal. Urmas Reinsalu tõi esile, et 2016. aastal oli teravdatud tähelepanu all avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine. „Justiitsministeeriumi algatusel loodi elektrooniline õppematerjal avalike äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetele, mis aitab suurendada riigi ja omavalitsuste äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete korruptsiooniteadlikkust,“ tõi minister näite. „Samuti on nüüd majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavatel äriühingutel kohustus anda iga-aastase majandusaasta aruande juures aru korruptsiooniennetusmeetmetest. See võiks anda eeskuju teistelegi avalikele äriühingutele,“ lisas ta. Muutub ka riigi äriühingute nõukogu liikmete nimetamine. Selleks loodi eelmisel aastal nimetamiskomitee, kes teeb äriühingut valitsevale ministrile ettepanekuid nõukogu liikmete valimise, nõukogu liikmete arvu ja neile makstava tasu kohta. „See kõik loob eeldused, et äriühinguid juhitaks läbipaistvamalt ja vähem politiseeritult,“ lausus minister. Murekohtadena märkis justiitsminister paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel. Seda kinnitab äsja avaldatud kolme sihtrühma korruptsiooniuuring. „Kui mitmes muus valdkonnas on elanike kokkupuuted korruptsiooniga silmanähtavalt vähenenud, siis kokkupuuted tervishoiu korruptsiooniga on endiselt sarnased kuue aasta taguse ajaga. Siis oli meeleheaga tervishoius kokku puutunud 8% küsitlusele vastanutest, nüüd 9%,“ tõi Reinsalu näiteks. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda rakendatud ja valdkonda iseloomustab paigalseis. Samuti rõhutas Reinsalu, et erilist tähelepanu vajab noorte korruptsiooniteadlikkus. „Noored inimesed tunnevad korruptsiooni kehvemini ära ja ka suhtuvad sellesse leebemalt,“ märkis justiitsminister. „Selles asjas peame kindlamalt noorte hoiakuid kujundama.Temaatilised õppematerjalid on olemas, neid tuleb asuda aktiivsemalt kasutama.“ 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013–2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja inimeste korruptsiooniteadlikkust, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia, selle rakendusplaani ja täitmisaruandega ning Ernst & Youngi uuringuga saab tutvuda korruptsiooniveebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Minister Reinsalu ja volinik Jourová arutasid Eesti liitumist Euroopa Prokuratuuriga

21.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Euroopa Komisjoni õigus-, tarbija- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste voliniku Věra Jourovága, et arutada Euroopa Prokuratuuri asutamist ja justiitsvaldkonna digiküsimusi. „Volinik Věra Jourová teeb väga head tööd Euroopa Prokuratuuri asutamise läbirääkimistel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kinnitasin talle veel kord, et Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist. Tänaseks on aga selge, et ühehäälset asutamisotsust ei tule ja vähemalt 17 liikmesriiki soovivad edasi liikuda tõhustatud koostöö vormis. Eestit praegu nende hulgas ei ole, sest selline asutamisviis võib kaasa tuua praktilisi probleeme, näiteks see, milliseks kujuneksid EPPO suhted olemasolevate asutustega ­– nagu Eurojusti ja ELi Pettustevastase Ametiga –, samuti uue asutuse loomise maksumus. Loodame leida neile küsimustele lähiajal vastused.“ Justiitsminister rääkis volinikuga veel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamisest nii, et selle abil saaks vahetada ka kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide kodanike karistusandmeid. Samuti arutati e-lahenduste kasutamist eri õigusvaldkondades. Věra Jourová rõhutas, et Eesti kogemused selles valdkonnas väärivad jagamist teistele riikidele. Olulise teemana oli arutlusel ka lepinguõiguse pakett, millega soovitakse ühtlustada digitaalse sisu üleandmise ning kaupade interneti- jm kaugmüügi lepingute regulatsioone. Paketi eesmärk on kiirendada Euroopa digitaalse ühisturu kasvu, vähendada ettevõtjate kulusid ja anda tarbijale teistest liikmesriikidest kaupa ostes rohkem kindlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Minister Reinsalu ja volinik Jourová arutasid Eesti liitumist Euroopa Prokuratuuriga

21.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Euroopa Komisjoni õigus-, tarbija- ja soolise võrdõiguslikkuse küsimuste voliniku Věra Jourovága, et arutada Euroopa Prokuratuuri asutamist ja justiitsvaldkonna digiküsimusi. „Volinik Věra Jourová teeb väga head tööd Euroopa Prokuratuuri asutamise läbirääkimistel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kinnitasin talle veel kord, et Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist. Tänaseks on aga selge, et ühehäälset asutamisotsust ei tule ja vähemalt 17 liikmesriiki soovivad edasi liikuda tõhustatud koostöö vormis. Eestit praegu nende hulgas ei ole, sest selline asutamisviis võib kaasa tuua praktilisi probleeme, näiteks see, milliseks kujuneksid EPPO suhted olemasolevate asutustega ­– nagu Eurojusti ja ELi Pettustevastase Ametiga –, samuti uue asutuse loomise maksumus. Loodame leida neile küsimustele lähiajal vastused.“ Justiitsminister rääkis volinikuga veel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) laiendamisest nii, et selle abil saaks vahetada ka kodakondsuseta isikute ja kolmandate riikide kodanike karistusandmeid. Samuti arutati e-lahenduste kasutamist eri õigusvaldkondades. Věra Jourová rõhutas, et Eesti kogemused selles valdkonnas väärivad jagamist teistele riikidele. Olulise teemana oli arutlusel ka lepinguõiguse pakett, millega soovitakse ühtlustada digitaalse sisu üleandmise ning kaupade interneti- jm kaugmüügi lepingute regulatsioone. Paketi eesmärk on kiirendada Euroopa digitaalse ühisturu kasvu, vähendada ettevõtjate kulusid ja anda tarbijale teistest liikmesriikidest kaupa ostes rohkem kindlust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna arutatakse kavandatavaid samme tuge vajavate õpilaste heaks

Täna keskpäeval kohtub minister Mailis Reps partnerorganisatsioonide esindajatega, et arutada nii sisulisi kui ka rahastamisega seonduvaid muudatusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses. Eesmärk on senisest paremini toetada õpilasi, kel ilmnevad hariduslikud erivajadused. Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust. Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi. „Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps. Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid. Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik. Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele. Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas. Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister vannutas ametisse uue kohtunikuabi

18. aprillil asus Tartu maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabina ametisse Ave Talts, kes andis justiitsministri juures ka ametivande. Ave Talts on lõpetanud Tartu ülikooli juristina ning töötanud Tartu linna- ja maakohtus registrisekretärina. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister vannutas ametisse uue kohtunikuabi

18. aprillil asus Tartu maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabina ametisse Ave Talts, kes andis justiitsministri juures ka ametivande. Ave Talts on lõpetanud Tartu ülikooli juristina ning töötanud Tartu linna- ja maakohtus registrisekretärina. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi