Justiitsminister Urmas Reinsalu: „Eestis on Euroopa Liidu kõige digitaalsem kohtumenetlus“

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub värskest Euroopa justiitssüsteemide võrdlustabelist Justice Scoreboard. Esikohal ollakse digitaalse suhtluse ning teisel kohal kohtumenetluse kiiruse poolest. Euroopa Komisjon võrdles liikmeriikide õigusmõistmise tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. 2017. aasta tabel sisaldab ka andmeid kodanike õigusemõistmisele ligipääsu ja kohtutega suhtlemise kanalite kohta. Selgub, et olulisim tõhususe näitaja – kohtumenetluse pikkus – on Eestis väga hea. Meie esimese astme kohtutes lahendatakse asju Euroopa keskmisega võrreldes tunduvalt kiiremini ning Eesti on tsiviil- ja haldusasjade lahendamisel Taani järel teisel kohal. Liikmesriikide õigusemõistmise kvaliteeti võrreldes rõhutas komisjon probleemi digiallkirja kasutamisel, sest üle pooltes liikmesriikides ei ole digiallkirjastamine leidnud piisavalt rakendust. „Seevastu Eesti paistab digiallkirja kasutamisega silma ning meie advokaatide ja kohtu suhtlus on peaaegu 100% digitaalne. Selles on Eesti Euroopas esikohal,“ selgitas justiitsminister. „Meie kohtute esiletõstmine on eriti märkimisväärne seetõttu, et Eesti kohtute eelarve elaniku kohta oli üks ELi riikide väiksemaid: Eestis kulutatakse kohtutele 30 eurot ühe inimese kohta" märkis Reinsalu.   Euroopa Komisjoni võrdlustabeli eesmärk on anda usaldusväärset infot liikmesriikide õigusemõistmise tähtsaimate tahkude kohta ning aidata sel moel parandada liikmesriikide kohtusüsteemi. Sellega ei hinnata riikide õigusemõistmise toimimist, vaid püütakse juhtida riike oma õigusemõistmist täiustama. Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjonilt, kohtute kontaktisikutelt, Maailmapangalt, Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikult ja teistelt organisatsioonidelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister Urmas Reinsalu: „Eestis on Euroopa Liidu kõige digitaalsem kohtumenetlus“

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas, selgub värskest Euroopa justiitssüsteemide võrdlustabelist Justice Scoreboard. Esikohal ollakse digitaalse suhtluse ning teisel kohal kohtumenetluse kiiruse poolest. Euroopa Komisjon võrdles liikmeriikide õigusmõistmise tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. 2017. aasta tabel sisaldab ka andmeid kodanike õigusemõistmisele ligipääsu ja kohtutega suhtlemise kanalite kohta. Selgub, et olulisim tõhususe näitaja – kohtumenetluse pikkus – on Eestis väga hea. Meie esimese astme kohtutes lahendatakse asju Euroopa keskmisega võrreldes tunduvalt kiiremini ning Eesti on tsiviil- ja haldusasjade lahendamisel Taani järel teisel kohal. Liikmesriikide õigusemõistmise kvaliteeti võrreldes rõhutas komisjon probleemi digiallkirja kasutamisel, sest üle pooltes liikmesriikides ei ole digiallkirjastamine leidnud piisavalt rakendust. „Seevastu Eesti paistab digiallkirja kasutamisega silma ning meie advokaatide ja kohtu suhtlus on peaaegu 100% digitaalne. Selles on Eesti Euroopas esikohal,“ selgitas justiitsminister. „Meie kohtute esiletõstmine on eriti märkimisväärne seetõttu, et Eesti kohtute eelarve elaniku kohta oli üks ELi riikide väiksemaid: Eestis kulutatakse kohtutele 30 eurot ühe inimese kohta" märkis Reinsalu.   Euroopa Komisjoni võrdlustabeli eesmärk on anda usaldusväärset infot liikmesriikide õigusemõistmise tähtsaimate tahkude kohta ning aidata sel moel parandada liikmesriikide kohtusüsteemi. Sellega ei hinnata riikide õigusemõistmise toimimist, vaid püütakse juhtida riike oma õigusemõistmist täiustama. Andmed pärinevad Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjonilt, kohtute kontaktisikutelt, Maailmapangalt, Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustikult ja teistelt organisatsioonidelt. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks ülikoolidega sõlmitud halduslepingute muudatused

Avalik-õiguslike ülikoolidega mullu sõlmitud halduslepingud viiakse vastavusse uuendatud ülikooliseaduse ja rahastamispõhimõtetega, lisaks tuleb õppeasutustel edaspidi arvestada oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemi OSKA tulemusi. Kuue avalik-õigusliku ülikooli halduslepingud aastateks 2016-2018 kiitis valitsus heaks eelmise aasta jaanuaris, misjärel allkirjastasid lepingud haridus- ja teadusminister ning rektorid. Nüüd viiakse halduslepingud vastavusse ülikooliseaduse muudatustega, mis jõustusid tänavu jaanuarist ning millega uuendati kõrghariduse rahastamismudelit. Halduslepingud seavad igale ülikoolile kolmeks aastaks kõige olulisemad eesmärgid, aastatel 2016-2018 on need tõhus töökorraldus, kõrgharidusõppe kvaliteet ja tihe seos ühiskonna vajadustega. Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kehtivad senised põhimõtted ja eesmärgid ka edaspidi. „Ülikoolid peavad kandma vastustust, et raha ja muid ressursse mõistlikult kasutada, kasvatama oma tugevusi ja suurendama oma mõju ühiskonnas,“ ütles Reps. Varem igal aastal tulemuslepingus kokku lepitud kohustused tuuakse üle halduslepingusse. Lisaks uuendatud seadusest tulenevatele muudatustele on kõigisse lepingutesse lisatud viide oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteemile OSKA. Ülikoolidel tuleb õppekavade avamisel, arendamisel ja õppe läbiviimisel arvestada OSKA raportite tulemusi ja soovitusi. TAUST Mullu sõlmitud halduslepingutega leppisid riik ja ülikoolid kokku, et ülikoolid keskenduvad oma vastutusvaldkondadele ning toetavad üliõpilasi, et õppimine oleks tulemuslik ja katkestamist oleks vähem. Ülikoolid peavad tagama õppekavade tõhusa toimimise, lähtudes muuhulgas selgelt määratletud kriteeriumitest: teaduspõhisus, üliõpilaste arv õppekaval, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarv, kulutõhusus, õpiväljundite kattuvus jms. Samuti tuleb ülikoolidel luua tihedam seos õppe ja ühiskonna, sh tööturu vajaduste vahel ning tagada erinevate vajadustega õppuritele juurdepääsuvõimalused kõrgharidusele. Iga ülikooliga lepiti kokku ka konkreetsed eesmärgid, näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga IT-valdkonna lõpetajate arvu suurendamine. Halduslepingute eesmärgid ja tegevused tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega loodi alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas, et riik tuleb nüüd omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas. „Ebavõrdsed olud ei või jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi ilma elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada,“ ütles minister Reps. Ta lisas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Seadus näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile. Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega. Täna Riigikogus vastu võetud noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja erakooliseaduse muutmise seadus jõustub 1. juulist.  Taustainfo Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori 169 554. Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks valitsemiskorralduse ja halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsiooni

5.04.2017. Valitsuskabinet kiitis täna heaks justiitsministri ettepanekud valitsemiskorralduse ja halduskorralduse reformimiseks. Valitsemiskorralduse reformi eesmärk on tõhusam ja paindlikum valitsemine ning bürokraatia vähendamine. Heaks kiidetud põhimõtete alusel valmistatakse ette vastavad seadusemuudatused. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on valitsemiskorralduse muutmine vajalik selleks, et eesti riigihaldus oleks kaasaegselt toimiv, tõhus ja vähem bürokraatlik. „Valitsemiskorralduse muutmisel lähtutakse sellest, et antakse  peaministrile  ja tema juhtimisel valitsuskabinetile selge roll mitut ministeeriumi puudutavate ja valdkonnaüleste küsimuste lahendamisel, jäetakse valitsusele rohkem pädevust valitsemisala asutuste moodustamisel, ümber korraldamisel ja nende tegevuse lõpetamisel. Seadusega kehtestatakse vaid üldised raamid valitsemisalade määratlemiseks ning ministeeriumide moodustamiseks. Ministeeriumi poliitiline juhtimine on ministri pädevuses ning ministeeriumi struktuuriüksuste igapäevase töö ja valitsemisala asutuste tegevuse korraldamine koos suurema vastutusega kantsleri pädevuses,“ selgitas justiitsminister. Valitsemiskorralduse olulisemateks ettepanekuteks on peaministri ülesannete ja vastutuse sätestamine selliselt, et see oleks valitsuse tegevuse juhtimisel poliitikate koordineerimine ning strateegiliste eesmärkide püstitamine, samuti ülesannete delegeerimine ministritele. Lisaks on olulisemateks ettepanekuteks otsustusprotsessis suurema rolli andmine valitsuskomisjonidele, samuti ministeeriumide ja teiste asutuste nimetuste seadusest välja jätmine ja nende kehtestamine määrusega ning tugiteenuste ühtlustamisega jätkamine. Halduskorralduse regulatsiooni korrastamise eelnõu kohaselt tuleb välja töötada uued toimivad lahendused neljas võtmetähtsusega valdkonnas, milleks on riigi ja erasektori koostöö, riigihalduse sisese koostöö korraldamine, riigi ülesannete täitmine regionaalsel tasandil, järelevalve teostamine nii kohalike omavalitsuste üksuste kui ka avalik-õiguslike asutuste üle. Valitsuskabinetile esitatud ettepanekud on läbi arutatud töörühmas, kuhu kuulusid justiits-, haridus- ja teadusminister ning siseminister. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks valitsemiskorralduse ja halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsiooni

5.04.2017. Valitsuskabinet kiitis täna heaks justiitsministri ettepanekud valitsemiskorralduse ja halduskorralduse reformimiseks. Valitsemiskorralduse reformi eesmärk on tõhusam ja paindlikum valitsemine ning bürokraatia vähendamine. Heaks kiidetud põhimõtete alusel valmistatakse ette vastavad seadusemuudatused. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on valitsemiskorralduse muutmine vajalik selleks, et eesti riigihaldus oleks kaasaegselt toimiv, tõhus ja vähem bürokraatlik. „Valitsemiskorralduse muutmisel lähtutakse sellest, et antakse  peaministrile  ja tema juhtimisel valitsuskabinetile selge roll mitut ministeeriumi puudutavate ja valdkonnaüleste küsimuste lahendamisel, jäetakse valitsusele rohkem pädevust valitsemisala asutuste moodustamisel, ümber korraldamisel ja nende tegevuse lõpetamisel. Seadusega kehtestatakse vaid üldised raamid valitsemisalade määratlemiseks ning ministeeriumide moodustamiseks. Ministeeriumi poliitiline juhtimine on ministri pädevuses ning ministeeriumi struktuuriüksuste igapäevase töö ja valitsemisala asutuste tegevuse korraldamine koos suurema vastutusega kantsleri pädevuses,“ selgitas justiitsminister. Valitsemiskorralduse olulisemateks ettepanekuteks on peaministri ülesannete ja vastutuse sätestamine selliselt, et see oleks valitsuse tegevuse juhtimisel poliitikate koordineerimine ning strateegiliste eesmärkide püstitamine, samuti ülesannete delegeerimine ministritele. Lisaks on olulisemateks ettepanekuteks otsustusprotsessis suurema rolli andmine valitsuskomisjonidele, samuti ministeeriumide ja teiste asutuste nimetuste seadusest välja jätmine ja nende kehtestamine määrusega ning tugiteenuste ühtlustamisega jätkamine. Halduskorralduse regulatsiooni korrastamise eelnõu kohaselt tuleb välja töötada uued toimivad lahendused neljas võtmetähtsusega valdkonnas, milleks on riigi ja erasektori koostöö, riigihalduse sisese koostöö korraldamine, riigi ülesannete täitmine regionaalsel tasandil, järelevalve teostamine nii kohalike omavalitsuste üksuste kui ka avalik-õiguslike asutuste üle. Valitsuskabinetile esitatud ettepanekud on läbi arutatud töörühmas, kuhu kuulusid justiits-, haridus- ja teadusminister ning siseminister. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: e-õiguskeskkond muudab inimeste elu lihtsamaks

3.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Mektorys ELi eesistumise arutelusarja "Euroopal veab, Eesti veab!" digiteemalisel eriüritusel, et justiitsvaldkonna e-lahendused pakuvad inimestele paremat ligipääsu oma õiguste teostamisele kõigis liikmesriikides, aitavad kaasa ettevõtlusele ning võimaldavad lahendada tõhusamalt raskeid kuritegusid. Näiteks on meie eesmärk, et dokumente saaks kohtutesse elektrooniliselt esitada kogu Euroopa Liidus.   „Euroopa Liit tähendab meile suuresti inimeste ja kaupade vaba liikumist. Inimesed reisivad palju, ostetakse raamatuid online teel teistest riikidest, soetatakse kinnisvara välismaal. Eri riikidest pärit inimesed abielluvad kolmandas riigis ja kasvatavad lapsi neljandas riigis. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministri sõnul on tulemuseks palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Näiteks ei jäänud tarbija kaubaga rahule, lepingupartner jäi ettevõtjale võlgu. Olukorra teeb keerulisemaks see, kui neid suhteid tuleb lahendada teises riigis.   Juba pikemat aega väljaarendamisel olnud e-õiguskeskkonna projekt pakub järk-järgult praktilisi lahendusi. Kõikides liikmesriikides on emakeelsena kättesaadav e-õiguskeskkonna portaal, kus on info eri liikmesriikide õigussüsteemide ülesehituse kohta. Sealt saab kätte internetis täidetavad vormid ELi eri menetlusliikide kohta, nagu Euroopa maksekäsu menetlus ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning infot selle kohta, millise riigi kohtud on piiriülestes vaidlustes pädevad.   „Eesti töötab selle nimel, et elektrooniline dokumentide esitamine kohtutesse muutuks reegliks kogu ELs. Meie eesmärk on, et tulevikus saaks selle portaali kaudu otse pädevasse kohtusse menetlusdokumente esitada,“ rõhutas Reinsalu.   Minister tõi välja ka selle, et Eesti julgustab Euroopa Komisjoni tulema välja ühinguõiguse reformiplaaniga ning tegutseb selle nimel, et ühingu elektrooniline asutamine oleks tavaline ka teistes liikmesriikides ning näiteks majandusaasta aruandeid saaks esitada veebi kaudu. Justiitsvaldkonnas tegeletakse ka sellega, kuidas tagada online-ajastul, et autor saaks uutes turutingimustes oma teose eest ikkagi väärilist tasu, kuid samas oleks sisu kättesaadav avalikkusele. Samuti on vaja luua ühtsed, arusaadavad ja toimivad lepingureeglid digitaalse komponendiga esemete nagu tarkvara, e-raamatud või pilvelahendused ostmiseks ja kasutamiseks.   Euroopa infosüsteemide arendamise ajastust võidab ka kriminaalpoliitika. Korduvkurjategijatel on järjest raskem oma kuritegeliku mineviku eest teise riiki põgeneda. „Euroopa karistusandmete elektroonilise infovahetussüsteemi ECRIS vahendusel on juba praegu võimalik vahetada EL kodanike karistusandmeid. Tulevikus on eesmärgiks keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute karistusandmed,“ selgitas Reinsalu. Üritus oli osa arutelusarjast “Euroopal veab, Eesti veab!”, mille eesmärk on selgitada läheneva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisimaid teemasid ning koguda inimestelt nende kohta arvamusi. Võimalusel arvestatakse nendega juunis valitsuse heakskiidu saava eesistumisprogrammi koostamisel. Eesistumise ettevalmistustest saab lähemalt lugeda kodulehelt www.eesistumine.ee. Arutelusari koosneb kuuest üritusest, millest ees ootavad veel kaks: 5. aprillil Tartus (Dorpat konverentsikeskus, Turu 2) ning 10. aprillil Pärnus (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Ringi 35). Sarja korraldavad Avatud Eesti Fond ja vabaühenduste liit EMSL koostöös riigikantselei ja ministeeriumitega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: e-õiguskeskkond muudab inimeste elu lihtsamaks

3.04.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Mektorys ELi eesistumise arutelusarja "Euroopal veab, Eesti veab!" digiteemalisel eriüritusel, et justiitsvaldkonna e-lahendused pakuvad inimestele paremat ligipääsu oma õiguste teostamisele kõigis liikmesriikides, aitavad kaasa ettevõtlusele ning võimaldavad lahendada tõhusamalt raskeid kuritegusid. Näiteks on meie eesmärk, et dokumente saaks kohtutesse elektrooniliselt esitada kogu Euroopa Liidus.   „Euroopa Liit tähendab meile suuresti inimeste ja kaupade vaba liikumist. Inimesed reisivad palju, ostetakse raamatuid online teel teistest riikidest, soetatakse kinnisvara välismaal. Eri riikidest pärit inimesed abielluvad kolmandas riigis ja kasvatavad lapsi neljandas riigis. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministri sõnul on tulemuseks palju piiriüleseid suhteid, mis võivad mingil hetkel vajada õiguslikke lahendusi. Näiteks ei jäänud tarbija kaubaga rahule, lepingupartner jäi ettevõtjale võlgu. Olukorra teeb keerulisemaks see, kui neid suhteid tuleb lahendada teises riigis.   Juba pikemat aega väljaarendamisel olnud e-õiguskeskkonna projekt pakub järk-järgult praktilisi lahendusi. Kõikides liikmesriikides on emakeelsena kättesaadav e-õiguskeskkonna portaal, kus on info eri liikmesriikide õigussüsteemide ülesehituse kohta. Sealt saab kätte internetis täidetavad vormid ELi eri menetlusliikide kohta, nagu Euroopa maksekäsu menetlus ja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning infot selle kohta, millise riigi kohtud on piiriülestes vaidlustes pädevad.   „Eesti töötab selle nimel, et elektrooniline dokumentide esitamine kohtutesse muutuks reegliks kogu ELs. Meie eesmärk on, et tulevikus saaks selle portaali kaudu otse pädevasse kohtusse menetlusdokumente esitada,“ rõhutas Reinsalu.   Minister tõi välja ka selle, et Eesti julgustab Euroopa Komisjoni tulema välja ühinguõiguse reformiplaaniga ning tegutseb selle nimel, et ühingu elektrooniline asutamine oleks tavaline ka teistes liikmesriikides ning näiteks majandusaasta aruandeid saaks esitada veebi kaudu. Justiitsvaldkonnas tegeletakse ka sellega, kuidas tagada online-ajastul, et autor saaks uutes turutingimustes oma teose eest ikkagi väärilist tasu, kuid samas oleks sisu kättesaadav avalikkusele. Samuti on vaja luua ühtsed, arusaadavad ja toimivad lepingureeglid digitaalse komponendiga esemete nagu tarkvara, e-raamatud või pilvelahendused ostmiseks ja kasutamiseks.   Euroopa infosüsteemide arendamise ajastust võidab ka kriminaalpoliitika. Korduvkurjategijatel on järjest raskem oma kuritegeliku mineviku eest teise riiki põgeneda. „Euroopa karistusandmete elektroonilise infovahetussüsteemi ECRIS vahendusel on juba praegu võimalik vahetada EL kodanike karistusandmeid. Tulevikus on eesmärgiks keskne andmebaas, kuhu oleksid hõlmatud ka kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute karistusandmed,“ selgitas Reinsalu. Üritus oli osa arutelusarjast “Euroopal veab, Eesti veab!”, mille eesmärk on selgitada läheneva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisimaid teemasid ning koguda inimestelt nende kohta arvamusi. Võimalusel arvestatakse nendega juunis valitsuse heakskiidu saava eesistumisprogrammi koostamisel. Eesistumise ettevalmistustest saab lähemalt lugeda kodulehelt www.eesistumine.ee. Arutelusari koosneb kuuest üritusest, millest ees ootavad veel kaks: 5. aprillil Tartus (Dorpat konverentsikeskus, Turu 2) ning 10. aprillil Pärnus (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Ringi 35). Sarja korraldavad Avatud Eesti Fond ja vabaühenduste liit EMSL koostöös riigikantselei ja ministeeriumitega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi