Justiitsminister rääkis volinik Kingiga terrorismivastasest võitlusest

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna EL julgeolekuvoliniku Julian Kingiga, kellega räägiti terrorismivastasest võitlusest, küberturvalisusest ning e-tõenditest, Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA mandaadi laiendamisest ja andmekaitsest. Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas kohtumisel heameelt selle üle, et Euroopa tasandil on vastu võetud uued terrorismivastased meetmed, mis aitavad kaasa ka välisvõitlejate probleemiga tegelemisele ning rõhutas, et väga oluline on tõkestada terrorismi rahastamist. Võitluses selle raske kuriteoliigiga on suur roll täita ka andmete kiirel liikumisel riikide vahel. Minister rõhutas vajadust tegeleda aktiivselt Eestis asuva Euroopa Liidu IT-agentuuri mandaadi laiendamisega. “Selleks, et raskete kuritegudega võidelda, on üks meie prioriteete eesistumise ajal, et üle-euroopalise karistusandmete süsteemi ECRIS arendused võimaldaksid juba lähiajal vahetada andmeid ka kolmandate riikide kodanike kohta,” ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu.  “Usun, et elektrooniliste tõendite kogumine on selleks samuti väga vajalik tööriist,” lisas minister.  Kohtumisel räägiti ka Eesti prioriteetidest justiitsvaldkonnas laiemalt. Näiteks tuleb tagada justiitsvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide jätkusuutlik areng ning pakkuda Euroopa inimestele ka e-õigusekeskkonna portaali kaudu lihtsat võimalust pääseda ligi erinevate liikmesriikide õigusalasele informatsioonile. Lisaks oli jutuks sideandmete säilitamine. Euroopa Komisjoni julgeolekuvolnik Julian King viibib Eestis mitmepäevasel visiidil, kus kohtub peaministri, siseministri, presidendi ja mitmete asutuste esindajatega.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister rääkis volinik Kingiga terrorismivastasest võitlusest

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna EL julgeolekuvoliniku Julian Kingiga, kellega räägiti terrorismivastasest võitlusest, küberturvalisusest ning e-tõenditest, Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA mandaadi laiendamisest ja andmekaitsest. Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas kohtumisel heameelt selle üle, et Euroopa tasandil on vastu võetud uued terrorismivastased meetmed, mis aitavad kaasa ka välisvõitlejate probleemiga tegelemisele ning rõhutas, et väga oluline on tõkestada terrorismi rahastamist. Võitluses selle raske kuriteoliigiga on suur roll täita ka andmete kiirel liikumisel riikide vahel. Minister rõhutas vajadust tegeleda aktiivselt Eestis asuva Euroopa Liidu IT-agentuuri mandaadi laiendamisega. “Selleks, et raskete kuritegudega võidelda, on üks meie prioriteete eesistumise ajal, et üle-euroopalise karistusandmete süsteemi ECRIS arendused võimaldaksid juba lähiajal vahetada andmeid ka kolmandate riikide kodanike kohta,” ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu.  “Usun, et elektrooniliste tõendite kogumine on selleks samuti väga vajalik tööriist,” lisas minister.  Kohtumisel räägiti ka Eesti prioriteetidest justiitsvaldkonnas laiemalt. Näiteks tuleb tagada justiitsvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide jätkusuutlik areng ning pakkuda Euroopa inimestele ka e-õigusekeskkonna portaali kaudu lihtsat võimalust pääseda ligi erinevate liikmesriikide õigusalasele informatsioonile. Lisaks oli jutuks sideandmete säilitamine. Euroopa Komisjoni julgeolekuvolnik Julian King viibib Eestis mitmepäevasel visiidil, kus kohtub peaministri, siseministri, presidendi ja mitmete asutuste esindajatega.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: prokuratuuri sõltumatus on jätkuvalt väga oluline

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna prokuratuuri üldkogul peetud kõnes, et ta prokuratuuri jätkuv sõltumatus kriminaalmenetluste juhtimisel on äärmiselt oluline ning ta tunnustab nende uuendusmeelsust ning suuremat ühiskonnale avatust. „Kriminaalmenetlus ei saa Eestis teatavasti mitte kuidagi minna mööda prokuratuurist. Seega on prokuratuuril ja igal prokuröril võtmeroll selles, et kuriteole saaks igal konkreetsel juhul reageeritud, et kurjategija ei jääks karistuseta,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministri sõnul on prokuröride sõltumatus seetõttu väga oluline ja ta rõhutas, et selle tagamisel on tähtis roll ka sotsiaalsetel tagatistel. „Kuigi valitsuse poolt palganumbrite kehtestamise puhul on olemas oma positiivseid aspekte, näiteks teatud paindlikkus, siis jätab senine korraldus siiski vähemalt soovimatult mulje, nagu maksaks valitsus prokurörile palka, mis aga nii ei ole. Seega on ka igati mõistuspärane, et prokuröride palgad sätestatakse sarnaselt kohtunike omadega seadusega, mille muutmine ei sõltu ka formaalselt valitsuse rahulolust või selle puudumisest prokuratuuri tegevusega,“ selgitas justiitsminister. Minister avaldas heameelt selle üle, et prokuratuuris on ette võetud mitmeid lootustandvaid algatusi ressursside ratsionaalsemaks kasutamiseks ning on näha, et prokuratuur on avatud muutustele. „Näiteks tooksin prokuratuuri seatud eesmärgi võtta kasutusele peaaegu täielikult digitaalne menetlus, paberitest loobumise, aktiivse osavõtu prokuratuuri infosüsteemi arendamisel, aga ka personali osas ette võetud tulemusele sihitud ümberkorraldused,“ märkis ta. Reinsalu sõnul on prokuratuur ühiskonnas rõõmustavalt pildil, väljendades oma seisukohta nii seadusemuudatuste kui muude kriminaalpoliitiliste algatuste suhtes narkosõltlaste ja alaealiste kohtlemisest Euroopa prokuratuurini, ja mitte üksnes reaktiivselt, vaid ka proaktiivselt. Minister tõi oma kõnes välja ka justiitsministeeriumi ja prokuratuuri ühised eesmärgid alaealiste erikohtlemisel ning ohvrisõbralikus menetluses. Urmas Reinsalu kõne on täismahus võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: prokuratuuri sõltumatus on jätkuvalt väga oluline

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna prokuratuuri üldkogul peetud kõnes, et ta prokuratuuri jätkuv sõltumatus kriminaalmenetluste juhtimisel on äärmiselt oluline ning ta tunnustab nende uuendusmeelsust ning suuremat ühiskonnale avatust. „Kriminaalmenetlus ei saa Eestis teatavasti mitte kuidagi minna mööda prokuratuurist. Seega on prokuratuuril ja igal prokuröril võtmeroll selles, et kuriteole saaks igal konkreetsel juhul reageeritud, et kurjategija ei jääks karistuseta,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.   Ministri sõnul on prokuröride sõltumatus seetõttu väga oluline ja ta rõhutas, et selle tagamisel on tähtis roll ka sotsiaalsetel tagatistel. „Kuigi valitsuse poolt palganumbrite kehtestamise puhul on olemas oma positiivseid aspekte, näiteks teatud paindlikkus, siis jätab senine korraldus siiski vähemalt soovimatult mulje, nagu maksaks valitsus prokurörile palka, mis aga nii ei ole. Seega on ka igati mõistuspärane, et prokuröride palgad sätestatakse sarnaselt kohtunike omadega seadusega, mille muutmine ei sõltu ka formaalselt valitsuse rahulolust või selle puudumisest prokuratuuri tegevusega,“ selgitas justiitsminister. Minister avaldas heameelt selle üle, et prokuratuuris on ette võetud mitmeid lootustandvaid algatusi ressursside ratsionaalsemaks kasutamiseks ning on näha, et prokuratuur on avatud muutustele. „Näiteks tooksin prokuratuuri seatud eesmärgi võtta kasutusele peaaegu täielikult digitaalne menetlus, paberitest loobumise, aktiivse osavõtu prokuratuuri infosüsteemi arendamisel, aga ka personali osas ette võetud tulemusele sihitud ümberkorraldused,“ märkis ta. Reinsalu sõnul on prokuratuur ühiskonnas rõõmustavalt pildil, väljendades oma seisukohta nii seadusemuudatuste kui muude kriminaalpoliitiliste algatuste suhtes narkosõltlaste ja alaealiste kohtlemisest Euroopa prokuratuurini, ja mitte üksnes reaktiivselt, vaid ka proaktiivselt. Minister tõi oma kõnes välja ka justiitsministeeriumi ja prokuratuuri ühised eesmärgid alaealiste erikohtlemisel ning ohvrisõbralikus menetluses. Urmas Reinsalu kõne on täismahus võimalik lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Tallinna ringkonnakohtu uus esimees on Villem Lapimaa

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas eile Tallinna ringkonnakohtu uueks esimeheks senise halduskolleegiumi kohtuniku Villem Lapimaa, kes asub ametisse mai keskel. „Otsustasin nimetada sellele ametikohale just Villem Lapimaal, sest tal on selge nägemus Tallinna ringkonnakohtu juhtimisest ning arendamisest. Samuti on tähtis tema soov edendada koostööd erinevate kohtute esimeeste vahel. Tallinna Halduskohtu esimehena näitas ta, et on juhina avatud suhtumisega eestvedaja ja innustaja nii kohtunikele kui ametnikele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Villem Lapimaa asub ametisse 17. mail, kui lõppeb senise kohtu esimehe Urmas Reinola ametiaeg. Tema ametisse nimetamist toetas ühehäälselt ka Tallinna ringkonnakohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoda. Lapimaa on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Varem on ta töötanud Tallinna halduskohtu kohtunikuna ja aastatel 2006-2014 selle esimehena. Alates 2015. aastast on ta olnud Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Ta töötab ka Tartu ülikoolis õppejõuna ning on Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc kohtunik.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Tallinna ringkonnakohtu uus esimees on Villem Lapimaa

31.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas eile Tallinna ringkonnakohtu uueks esimeheks senise halduskolleegiumi kohtuniku Villem Lapimaa, kes asub ametisse mai keskel. „Otsustasin nimetada sellele ametikohale just Villem Lapimaal, sest tal on selge nägemus Tallinna ringkonnakohtu juhtimisest ning arendamisest. Samuti on tähtis tema soov edendada koostööd erinevate kohtute esimeeste vahel. Tallinna Halduskohtu esimehena näitas ta, et on juhina avatud suhtumisega eestvedaja ja innustaja nii kohtunikele kui ametnikele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Villem Lapimaa asub ametisse 17. mail, kui lõppeb senise kohtu esimehe Urmas Reinola ametiaeg. Tema ametisse nimetamist toetas ühehäälselt ka Tallinna ringkonnakohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoda. Lapimaa on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Varem on ta töötanud Tallinna halduskohtu kohtunikuna ja aastatel 2006-2014 selle esimehena. Alates 2015. aastast on ta olnud Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Ta töötab ka Tartu ülikoolis õppejõuna ning on Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc kohtunik.   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: ühingute piiriülene liikumine peab olema lihtsam

31.03.2017. Justiitsministeeriumi ning riigikantselei tellitud uuringust selgus, et nii võlausaldajate kui ka osanike-aktsionäride huvide paremaks kaitsmiseks peaks ühingute piiriülene liikumine olema senisest lihtsam ja täpsemalt reguleeritud. „Ühingute lihtsam piiriülene liikumine aitab kaasa paremale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi EL tasemel puudub regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, on sellised toimingud osaliselt võimalikud mitmetes EL-i riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Samas näiteks Eestis ja ka paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman. Euroopa Komisjon märkis 2016. aastal Euroopa poolaasta programmi raames Eesti ja mitme teise riigi kohta, et ühingute asukoha muutmise reeglite puudumine nõrgendab nende riikide majanduskeskkonda.  Uuringu eesmärk oli tuvastada põhjused, miks ettevõtjad soovivad asukohariiki vahetada, ja õiguslikud probleemid, mis tulevad ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest. Uuringu käigus tuvastati kaheksa juhtumit, kus ühingud kas soovisid varasemalt oma registreeritud asukoha Eestisse või siit välja viia või sooviksid lähitulevikus seda teha. Uuringus käsitletud juhtumite korral kasutati või kaaluti reeglina õiguslikke kõrvalteid nagu näiteks piiriülene ühinemine, et saaks välismaal tegevust alustada või Eestisse liikuda. Sellega võivad aga kaasneda täiendavad kulutused või ka toimingud, mistõttu osa ühingutest loobus teises liikmesriigis tegevuse alustamise plaanist. „Seda ei oleks vaja, kui registreeritud asukoha piiriülene muutmine oleks võimalik. Teatud juhtudel võimaldaks see lihtsamalt ja kiiremalt majandustegevuse alustamist või jätkamist teises liikmesriigis, kui see praegu on võimalik,“ selgitas Külliki Feldman. Võimalike juhtumite välja selgitamiseks küsitleti lisaks Eestile kaheksa EL-i liikmesriigi ettevõtjate liite, saatkondi, kaubandus-tööstuskodasid ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelevaid suuremaid advokaadibüroosid. Uuringu viisid justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel läbi Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR ja advokaadibüroo Nove. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist. Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Uuring: ühingute piiriülene liikumine peab olema lihtsam

31.03.2017. Justiitsministeeriumi ning riigikantselei tellitud uuringust selgus, et nii võlausaldajate kui ka osanike-aktsionäride huvide paremaks kaitsmiseks peaks ühingute piiriülene liikumine olema senisest lihtsam ja täpsemalt reguleeritud. „Ühingute lihtsam piiriülene liikumine aitab kaasa paremale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi EL tasemel puudub regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, on sellised toimingud osaliselt võimalikud mitmetes EL-i riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Samas näiteks Eestis ja ka paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman. Euroopa Komisjon märkis 2016. aastal Euroopa poolaasta programmi raames Eesti ja mitme teise riigi kohta, et ühingute asukoha muutmise reeglite puudumine nõrgendab nende riikide majanduskeskkonda.  Uuringu eesmärk oli tuvastada põhjused, miks ettevõtjad soovivad asukohariiki vahetada, ja õiguslikud probleemid, mis tulevad ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest. Uuringu käigus tuvastati kaheksa juhtumit, kus ühingud kas soovisid varasemalt oma registreeritud asukoha Eestisse või siit välja viia või sooviksid lähitulevikus seda teha. Uuringus käsitletud juhtumite korral kasutati või kaaluti reeglina õiguslikke kõrvalteid nagu näiteks piiriülene ühinemine, et saaks välismaal tegevust alustada või Eestisse liikuda. Sellega võivad aga kaasneda täiendavad kulutused või ka toimingud, mistõttu osa ühingutest loobus teises liikmesriigis tegevuse alustamise plaanist. „Seda ei oleks vaja, kui registreeritud asukoha piiriülene muutmine oleks võimalik. Teatud juhtudel võimaldaks see lihtsamalt ja kiiremalt majandustegevuse alustamist või jätkamist teises liikmesriigis, kui see praegu on võimalik,“ selgitas Külliki Feldman. Võimalike juhtumite välja selgitamiseks küsitleti lisaks Eestile kaheksa EL-i liikmesriigi ettevõtjate liite, saatkondi, kaubandus-tööstuskodasid ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelevaid suuremaid advokaadibüroosid. Uuringu viisid justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel läbi Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR ja advokaadibüroo Nove. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist. Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi