Minister moodustab riigikohtu ettepanekul põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuses töörühma

29.03.2017. Justiitsminister moodustab riigikohtu ettepanekul töörühma, mis analüüsib isikute põhiseaduslike õiguste kaitse tagamist. Riigikohus on oma vastuses ministeeriumile pidanud vajalikuks arutelu jätkumist põhiseadusliku järelevalve menetluse osas ja teinud ettepaneku ministeeriumile moodustada sellekohane töörühm. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Riigikohtu seisukoht, et küsimusega tuleb edasi tegeleda, edasise asjade käiguna loogiline ja õigusriigile sobilik. „Riigikohtu esimehega kokkuleppel algatasin väljatöötamiskavatsuse, et põhiseaduslikkuse järelevalve oleks lünkadeta. Riigikohus on oma seisukohas möönnud, et probleem on olemas ja sellega tuleb edasi töötada. Õigusriigi eesmärk peab olema lünkadeta põhiõiguste kaitse. Ka riigikohtu liikmed on nimetatud küsimuses esitanud erinevaid seisukohti, mis tuleb läbi analüüsida. Täna pole seaduses reguleeritud üksikisiku õigus pöörduda otse Riigikohtusse olukorras, kus tal puudub oma õiguste kaitseks muu kohtutee.“ „Riigikohtu liikmed on oma tagasisides ettepanekule välja toonud rea erinevaid küsimusi, mida tuleb eraldi hinnata ja pakkunud välja moodustada sellekohane töörühm. Sellest tulenevalt kutsub justiitsministeerium kokku vastava kohtunike ja õigusteadlaste töörühma, hindamaks võimalikke muudatusi kohtumenetluses seoses põhiseaduses tagatud isikute õigusega pöörduda kohtusse,“ ütles Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Minister moodustab riigikohtu ettepanekul põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuses töörühma

29.03.2017. Justiitsminister moodustab riigikohtu ettepanekul töörühma, mis analüüsib isikute põhiseaduslike õiguste kaitse tagamist. Riigikohus on oma vastuses ministeeriumile pidanud vajalikuks arutelu jätkumist põhiseadusliku järelevalve menetluse osas ja teinud ettepaneku ministeeriumile moodustada sellekohane töörühm. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Riigikohtu seisukoht, et küsimusega tuleb edasi tegeleda, edasise asjade käiguna loogiline ja õigusriigile sobilik. „Riigikohtu esimehega kokkuleppel algatasin väljatöötamiskavatsuse, et põhiseaduslikkuse järelevalve oleks lünkadeta. Riigikohus on oma seisukohas möönnud, et probleem on olemas ja sellega tuleb edasi töötada. Õigusriigi eesmärk peab olema lünkadeta põhiõiguste kaitse. Ka riigikohtu liikmed on nimetatud küsimuses esitanud erinevaid seisukohti, mis tuleb läbi analüüsida. Täna pole seaduses reguleeritud üksikisiku õigus pöörduda otse Riigikohtusse olukorras, kus tal puudub oma õiguste kaitseks muu kohtutee.“ „Riigikohtu liikmed on oma tagasisides ettepanekule välja toonud rea erinevaid küsimusi, mida tuleb eraldi hinnata ja pakkunud välja moodustada sellekohane töörühm. Sellest tulenevalt kutsub justiitsministeerium kokku vastava kohtunike ja õigusteadlaste töörühma, hindamaks võimalikke muudatusi kohtumenetluses seoses põhiseaduses tagatud isikute õigusega pöörduda kohtusse,“ ütles Urmas Reinsalu. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Terroristlike välisvõitlejate takistamiseks peab suurendama andmevahetust

24.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogul, et Euroopasse naasvate terroristlike välisvõitlejate kuritegude ärahoidmiseks on väga oluline riikidevaheline infovahetus.  “Terrorism ei tunne riigipiire, mistõttu on informatsiooni vahetamine terrorismi ennetamisel eluliselt tähtis. Selleks, et Euroopast Süüriasse ja Iraaki suundunud ja sealt naasnud terroristid ei pääseks karistuseta, peab saama omavahel seostada nendes riikides kogutud tõendeid Euroopas toimuvate uurimistega ning EL liikmesriigid peaksid kasutama kõiki võimalusi, mida Eurojust ja Europol andmete vahetamiseks ja koostööks pakuvad,” rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel. Terrorismiga võitlemiseks on vajalik edendada uurijate ja prokuröride ligipääsu e-tõenditele. Kuna e-tõendid võivad asuda väljaspool menetlust läbiviiva riigi jurisdiktsiooni, on vajalik näha ette ühtsed reeglid ja tingimused nendele juurdepääsuks ning teha koostööd ka erasektoriga, et tuvastada näiteks sotsiaalmeedias levivat informatsiooni. Teemaga seondub ka äsja vastu võetud terrorismivastase võitluse direktiiv, mis seab liikmesriikidele kohustuse sätestada kuriteona terroristlikel eesmärkidel reisimine. Samuti täiendatakse direktiiviga liikmesriikide kohustusi terrorikuritegude uurimisega seonduva informatsiooni vahetamiseks. Teise olulise teemana oli kohtumisel jutuks e-tõendid küberkuritegevusega võitlemisel.  “Infotehnoloogia areng pakub meile tohutuid võimalusi oma elu parandamiseks, kuid paraku kasutavad neidsamu võimalusi ära ka kurjategijad. See tähendab, et ka selliste kuritegudega võitlemiseks tuleb panustada senisest enam ressurssi ja luua uusi regulatsioone e-tõendite kogumiseks ning vahetamiseks,” märkis Reinsalu. Näiteks rahvusvaheliste õigusabitaotluste puhul tuleks andmete vahetamise süsteemi muuta lihtsamaks ja vähem büroktraatlikuks. Samuti on vaja lahendada küsimus, kuidas koguda tõendeid küberruumis, muuhulgas ka juhtudel, kus tõendid asuvad teiste riikide jurisdiktsioonis. EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu toimus 27.-28. märtsil Brüsselis. Kohtumisel räägiti lisaks eelnevale veel digitaalse sisu üleandmise küsimustest ehk sellest, millised on inimeste õigused ja kohustused näiteks tarkvara, e-raamatute või pilvelahenduste ostmisel ja kasutamisel. Käsitleti ka nn vilepuhujate kaitsmise küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Terroristlike välisvõitlejate takistamiseks peab suurendama andmevahetust

24.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas täna ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogul, et Euroopasse naasvate terroristlike välisvõitlejate kuritegude ärahoidmiseks on väga oluline riikidevaheline infovahetus.  “Terrorism ei tunne riigipiire, mistõttu on informatsiooni vahetamine terrorismi ennetamisel eluliselt tähtis. Selleks, et Euroopast Süüriasse ja Iraaki suundunud ja sealt naasnud terroristid ei pääseks karistuseta, peab saama omavahel seostada nendes riikides kogutud tõendeid Euroopas toimuvate uurimistega ning EL liikmesriigid peaksid kasutama kõiki võimalusi, mida Eurojust ja Europol andmete vahetamiseks ja koostööks pakuvad,” rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel. Terrorismiga võitlemiseks on vajalik edendada uurijate ja prokuröride ligipääsu e-tõenditele. Kuna e-tõendid võivad asuda väljaspool menetlust läbiviiva riigi jurisdiktsiooni, on vajalik näha ette ühtsed reeglid ja tingimused nendele juurdepääsuks ning teha koostööd ka erasektoriga, et tuvastada näiteks sotsiaalmeedias levivat informatsiooni. Teemaga seondub ka äsja vastu võetud terrorismivastase võitluse direktiiv, mis seab liikmesriikidele kohustuse sätestada kuriteona terroristlikel eesmärkidel reisimine. Samuti täiendatakse direktiiviga liikmesriikide kohustusi terrorikuritegude uurimisega seonduva informatsiooni vahetamiseks. Teise olulise teemana oli kohtumisel jutuks e-tõendid küberkuritegevusega võitlemisel.  “Infotehnoloogia areng pakub meile tohutuid võimalusi oma elu parandamiseks, kuid paraku kasutavad neidsamu võimalusi ära ka kurjategijad. See tähendab, et ka selliste kuritegudega võitlemiseks tuleb panustada senisest enam ressurssi ja luua uusi regulatsioone e-tõendite kogumiseks ning vahetamiseks,” märkis Reinsalu. Näiteks rahvusvaheliste õigusabitaotluste puhul tuleks andmete vahetamise süsteemi muuta lihtsamaks ja vähem büroktraatlikuks. Samuti on vaja lahendada küsimus, kuidas koguda tõendeid küberruumis, muuhulgas ka juhtudel, kus tõendid asuvad teiste riikide jurisdiktsioonis. EL justiits- ja siseküsimuste nõukogu toimus 27.-28. märtsil Brüsselis. Kohtumisel räägiti lisaks eelnevale veel digitaalse sisu üleandmise küsimustest ehk sellest, millised on inimeste õigused ja kohustused näiteks tarkvara, e-raamatute või pilvelahenduste ostmisel ja kasutamisel. Käsitleti ka nn vilepuhujate kaitsmise küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: me ei unusta kunagi küüditamise ohvrite kannatusi

25.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud märtsiküüditamise aastapäeval, et me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastaste kuritegude toimepanijad. Järgmisel aastal rajab riik kommunismiohvrite mälestuseks memoriaali, kus on kirjas kõigi ohvrite nimed.  Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ning mälestuspalvuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetasid pärjad Kaitseliidu ja Kaitseväe nimel Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse nimel Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu. „Märtsiküüditamine oli genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastased kurjategijad. Järgmisel aastal avame Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali, kus on kirjas kõigi hukkunud ohvrite nimed,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ütles oma kõnes: „1949. aasta märtsiküüditamine oli Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. Nõukogude okupatsioonivõimu eesmärk oli hävitada eesti rahva võimekam osa ja likvideerida traditsiooniline Eesti küla elulaad.“  Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Sellel aastal süüdatakse küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Vabaduse väljakul kuvatakse ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister: me ei unusta kunagi küüditamise ohvrite kannatusi

25.03.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud märtsiküüditamise aastapäeval, et me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastaste kuritegude toimepanijad. Järgmisel aastal rajab riik kommunismiohvrite mälestuseks memoriaali, kus on kirjas kõigi ohvrite nimed.  Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ning mälestuspalvuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu. Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetasid pärjad Kaitseliidu ja Kaitseväe nimel Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse nimel Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu. „Märtsiküüditamine oli genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastased kurjategijad. Järgmisel aastal avame Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali, kus on kirjas kõigi hukkunud ohvrite nimed,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus. Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ütles oma kõnes: „1949. aasta märtsiküüditamine oli Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. Nõukogude okupatsioonivõimu eesmärk oli hävitada eesti rahva võimekam osa ja likvideerida traditsiooniline Eesti küla elulaad.“  Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Sellel aastal süüdatakse küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Vabaduse väljakul kuvatakse ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglatööstuse uued hooned loovad suurema võimaluse vangide toodangu turustamiseks

24.03.2017 Täna avati Tabasalus AS-i Eesti Vanglatööstus poolt rajatud uus hoonetekompleks, mille eesmärk on vangidele töötamisvõimaluse pakkumise kõrval tootmistegevuse suurendamine läbi tõhusama müügi ja turustuse organiseerimise. Ettevõtte juhataja Voldemar Nellise sõnul on nende tegevuse peamine eesmärk vangide taasühikonnastamine, mis tähendab tööõpet, tööoskuste arendamist ja sälitamist. „Tegutseme neist eesmärkidest lähtuvalt, nii et inimesel, kes vanglast vabaneb, oleks võimalus elus paremini hakkama saada. Meie töötajaskonnast (vangidest) vahetub aastas ca 75 protsenti. Oleme justkui kutsekool,” ütles Voldemar Nellis. „Sotsiaalse ettevõtluse eestvedamine on paras kübaratrikk, sest tulu teenimisel ning majanduslike eesmärkide seadmisel tuleb meil tegutseda viisil, mis ei mõju negatiivselt vangide tööhõive tagamisele,“ selgitas Nellis. Uute tööruumide avamisel osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tuleb riigi rolli AS Eesti Vanglatööstus tegevuse suunamisel suurendada, rakendades tööle võimalikult palju vange, tagades neile kutsealase ettevalmistuse ja korralikud töötingimused, et vähendada võimalusi langeda tulevikus taas kuritegelikule teele.   „Tunnustan siinkohal Eesti Vanglatööstuse juhte, kes on välja arendanud väga eduka kaubamärgi Stoveman, mis pakub tööd ca 150-le kinnipeetavale. Kuigi see protsent on võrreldes vangide arvuga väike, siis kaubamärgi edu, mille all toodetakse ja müüakse näiteks puiduküttega saunaahjusid, on hõivanud Eestis liidripositsiooni,“ ütles Urmas Reinsalu. „Tuleb arvestada, et kui vangidel pole aktiivset tegevust, siis on märgatavalt suurem võimalus negatiivsete mõjude tekkimiseks. Seega on oluline, et vanglas oleks tagatud võimalus tegeleda töö, huvialategevuse või õppimisega,“ lisas ta. Justiitsministeerium asutas 2001. aastal vangide tööhõive organiseerimiseks AS-i Eesti Vanglatööstus, mis on 100% riigi osalusega aktsiaselts. Stoveman saunaahjudel on CE sertifikaadid, mis on testitud Soomes Jyväskylas. Kõiki tooteid on võimalik näha ja tellida ettevõte kodulehel www.stoveman.ee Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglatööstuse uued hooned loovad suurema võimaluse vangide toodangu turustamiseks

24.03.2017 Täna avati Tabasalus AS-i Eesti Vanglatööstus poolt rajatud uus hoonetekompleks, mille eesmärk on vangidele töötamisvõimaluse pakkumise kõrval tootmistegevuse suurendamine läbi tõhusama müügi ja turustuse organiseerimise. Ettevõtte juhataja Voldemar Nellise sõnul on nende tegevuse peamine eesmärk vangide taasühikonnastamine, mis tähendab tööõpet, tööoskuste arendamist ja sälitamist. „Tegutseme neist eesmärkidest lähtuvalt, nii et inimesel, kes vanglast vabaneb, oleks võimalus elus paremini hakkama saada. Meie töötajaskonnast (vangidest) vahetub aastas ca 75 protsenti. Oleme justkui kutsekool,” ütles Voldemar Nellis. „Sotsiaalse ettevõtluse eestvedamine on paras kübaratrikk, sest tulu teenimisel ning majanduslike eesmärkide seadmisel tuleb meil tegutseda viisil, mis ei mõju negatiivselt vangide tööhõive tagamisele,“ selgitas Nellis. Uute tööruumide avamisel osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul tuleb riigi rolli AS Eesti Vanglatööstus tegevuse suunamisel suurendada, rakendades tööle võimalikult palju vange, tagades neile kutsealase ettevalmistuse ja korralikud töötingimused, et vähendada võimalusi langeda tulevikus taas kuritegelikule teele.   „Tunnustan siinkohal Eesti Vanglatööstuse juhte, kes on välja arendanud väga eduka kaubamärgi Stoveman, mis pakub tööd ca 150-le kinnipeetavale. Kuigi see protsent on võrreldes vangide arvuga väike, siis kaubamärgi edu, mille all toodetakse ja müüakse näiteks puiduküttega saunaahjusid, on hõivanud Eestis liidripositsiooni,“ ütles Urmas Reinsalu. „Tuleb arvestada, et kui vangidel pole aktiivset tegevust, siis on märgatavalt suurem võimalus negatiivsete mõjude tekkimiseks. Seega on oluline, et vanglas oleks tagatud võimalus tegeleda töö, huvialategevuse või õppimisega,“ lisas ta. Justiitsministeerium asutas 2001. aastal vangide tööhõive organiseerimiseks AS-i Eesti Vanglatööstus, mis on 100% riigi osalusega aktsiaselts. Stoveman saunaahjudel on CE sertifikaadid, mis on testitud Soomes Jyväskylas. Kõiki tooteid on võimalik näha ja tellida ettevõte kodulehel www.stoveman.ee Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi