Populaarsemad...
Allika järgi
25. märtsil mälestatakse 68 aasta möödumist märtsiküüditamisest
23.03.2017 Märtsiküüditamise mälestustseremoonia toimub 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju. Eesti rahva nimel asetab pärja justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
25. märtsil mälestatakse 68 aasta möödumist märtsiküüditamisest
23.03.2017 Märtsiküüditamise mälestustseremoonia toimub 25. märtsil Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba jalamil. Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 algaval tseremoonial esinevad sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju. Eesti rahva nimel asetab pärja justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetavad pärjad Tallinna linn, diplomaatiline korpus ja Eesti Memento Liit. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimub traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese. Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Eesti astub järgmise olulise sammu naistevastase vägivallaga võitlemiseks
20.03.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisringile nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mis on oluline samm võitluses naistevastase ja perevägivallaga ning selle probleemi ulatuse teadvustamisel. „Perevägivald ei ole kunagi ainult selle pere siseasi, vaid tõsine probleem, millega peab riik täie tõsidusega tegelema. Probleemi laia ulatust näitab kasvõi see, et pooled üle 15aastased Eesti inimesed on perevägivallaga isiklikult kokku puutunud ehk seda kunagi kas pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul on aga märkimisväärne, et kuigi enamik Eesti elanikest taunib vägivalla kasutamist abikaasade ja elukaaslaste vahel, on kümnendiku hinnangul see mõnikord paratamatu ja tihti süüdistatakse ohvrit selles, et ta kutsus oma käitumisega vägivalla ise esile. „Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest vägivallal ei ole mingisugust õigustust. Probleemiga tegelemine on meie kõigi ühine asi ja sellesse panustavad paljud ministeeriumid – lisaks justiitsministeeriumile ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,“ rõhutas ta. Eesti on juba astunud mitmeid samme sellise vägivallaga võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab Eesti seadused vastavaks Istanbuli konventsiooni nõuetega. See tähendab, et eraldi kuritegudeks muutuvad sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine ning ahistav jälitamine, lisaks ka inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Varasemast ajast jõustus 2015. aastal karistusseadustikus muudatus, millega lähisuhtevägivald muutus eraldi kuriteoks ja selle eest nähti ette karmim karistus. Raskendavaks asjaoluks sai ka vägivald lapse juuresolekul. Samuti võeti 2015. aastal vastu ohvriabi direktiivis ette nähtud muudatused, mis tagavad kuriteoohvritele varasemast märksa tugevama kaitse ja õigused kriminaalmenetluses ning riigi toe kannatanutele. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivald lapse juuresolekul on selle raskeim vorm. Väga oluline on ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla detsembris 2014. Ratifitseerimise ettevalmistamiseks on Eesti muutnud karistusseadustikku, ohvriabi seadust ja välismaalaste seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Eesti astub järgmise olulise sammu naistevastase vägivallaga võitlemiseks
20.03.2017 Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisringile nn Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise eelnõu, mis on oluline samm võitluses naistevastase ja perevägivallaga ning selle probleemi ulatuse teadvustamisel. „Perevägivald ei ole kunagi ainult selle pere siseasi, vaid tõsine probleem, millega peab riik täie tõsidusega tegelema. Probleemi laia ulatust näitab kasvõi see, et pooled üle 15aastased Eesti inimesed on perevägivallaga isiklikult kokku puutunud ehk seda kunagi kas pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri sõnul on aga märkimisväärne, et kuigi enamik Eesti elanikest taunib vägivalla kasutamist abikaasade ja elukaaslaste vahel, on kümnendiku hinnangul see mõnikord paratamatu ja tihti süüdistatakse ohvrit selles, et ta kutsus oma käitumisega vägivalla ise esile. „Sellist mõtteviisi tuleb muuta, sest vägivallal ei ole mingisugust õigustust. Probleemiga tegelemine on meie kõigi ühine asi ja sellesse panustavad paljud ministeeriumid – lisaks justiitsministeeriumile ka siseministeerium, sotsiaalministeerium ning haridus- ja teadusministeerium,“ rõhutas ta. Eesti on juba astunud mitmeid samme sellise vägivallaga võitlemiseks ja selle ennetamiseks. Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab Eesti seadused vastavaks Istanbuli konventsiooni nõuetega. See tähendab, et eraldi kuritegudeks muutuvad sundabielud, naiste sandistav ümberlõikamine ning ahistav jälitamine, lisaks ka inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. Varasemast ajast jõustus 2015. aastal karistusseadustikus muudatus, millega lähisuhtevägivald muutus eraldi kuriteoks ja selle eest nähti ette karmim karistus. Raskendavaks asjaoluks sai ka vägivald lapse juuresolekul. Samuti võeti 2015. aastal vastu ohvriabi direktiivis ette nähtud muudatused, mis tagavad kuriteoohvritele varasemast märksa tugevama kaitse ja õigused kriminaalmenetluses ning riigi toe kannatanutele. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivald lapse juuresolekul on selle raskeim vorm. Väga oluline on ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla detsembris 2014. Ratifitseerimise ettevalmistamiseks on Eesti muutnud karistusseadustikku, ohvriabi seadust ja välismaalaste seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Kuressaare linna rajatakse riigigümnaasium
Esmaspäeval, 20. märtsil kell 13 allkirjastavad minister Mailis Reps ja Kuressaare linnapea Madis Kallas Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt alustavad pooled läbirääkimisi riigigümnaasiumi asutamiseks Kuressaare linna. Kõik ajakirjanikud on oodatud! Saare maakond on viimane maakond, kus tänaseni ei oldud riigigümnaasiumi rajamises kokku lepitud. „Haridus- ja Teadusministeeriumil on seadusest tulenev kohustus käivitada igas maakonnas riigigümnaasium. Mul on väga hea meel, et riigi valmisolekule on nüüd lisandunud ka Kuressaare linna tahe ja täna sõlmitava lepinguga väljendame mõlemapoolset soovi riigigümnaasium asutada,“ sõnas minister Mailis Reps. Läbirääkimiste käigus selgitatakse välja õppehoone asukoht ja ehituse maht, õppekohtade vajadus, samuti kehalise kasvatuse ja spordiga tegelemise võimalused. Seejärel sõlmivad pooled üksikasjaliku kokkuleppe, milles määratletakse õppehoone asukoht, õppekohtade arv ja riigigümnaasiumi tegevuse alustamise ajakava. 2016/2017. õppeaastal õpib Saare maakonnas statsionaarses õppes 539 gümnasisti, neist 478 Kuressaares. Loodav riigigümnaasium on mõeldud nii Kuressaare linna kui kogu Saare maakonna õpilastele. Riigigümnaasiumide missiooniks on mitmekesiste valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse pakkumine kõikjal Eestis. Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Riigigümnaasiumide õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega. Riigigümnaasiumide rajamist rahastatakse riigieelarvelistest ja Euroopa regionaalarengu fondi vahenditest. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
17.03.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja lisakonkursi, et leida organisatsioone, kes pakuksid kuni 2017. aasta lõpuni tasuta õigusnõu eakatele, represseeritutele ja perevägivalla ohvritele. „Nende kolme sotsiaalselt tundliku rühma õiguste kaitse vajab erilist tähelepanu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tahame, et nad saaksid abi ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel ning perevägivalla ohvreid aidataks ka kohtumenetluses.“ Eakate õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate esindusorganisatsiooni ühiselt. Represseeritute õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda ülemaaline represseeritud isikute esindusorganisatsioon või mitu represseeritud isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Perevägivalla ohvrite õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 25 000 eurot ühele taotlejale. Toetust võib taotleda organisatsioon, kellel on varasem perevägivalla ohvrite abistamise kogemus või mitu varasema perevägivalla ohvrite abistamise kogemusega organisatsiooni koos. Toetuse taotlejalt ei nõuta varasemat õigusnõustamise kogemust. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. mail 2017. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 2. aprilliks kell 23. Konkursi kontaktisik on Helen Põldsepp (helen.poldsepp@just.ee, 680 3114). Täpsemat teavet saab küsida meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
17.03.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja lisakonkursi, et leida organisatsioone, kes pakuksid kuni 2017. aasta lõpuni tasuta õigusnõu eakatele, represseeritutele ja perevägivalla ohvritele. „Nende kolme sotsiaalselt tundliku rühma õiguste kaitse vajab erilist tähelepanu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Tahame, et nad saaksid abi ametiasutustega suhtlemisel ja asjaajamisel ning perevägivalla ohvreid aidataks ka kohtumenetluses.“ Eakate õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate esindusorganisatsiooni ühiselt. Represseeritute õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 15 000 eurot. Toetust võib taotleda ülemaaline represseeritud isikute esindusorganisatsioon või mitu represseeritud isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Perevägivalla ohvrite õigusnõustamiseks antakse konkursi võitjale toetust kuni 25 000 eurot ühele taotlejale. Toetust võib taotleda organisatsioon, kellel on varasem perevägivalla ohvrite abistamise kogemus või mitu varasema perevägivalla ohvrite abistamise kogemusega organisatsiooni koos. Toetuse taotlejalt ei nõuta varasemat õigusnõustamise kogemust. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. mail 2017. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja konkursi käskkirjaga justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 2. aprilliks kell 23. Konkursi kontaktisik on Helen Põldsepp (helen.poldsepp@just.ee, 680 3114). Täpsemat teavet saab küsida meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
9.03.2017. Täna kogunes justiitsministeeriumis ümarlaud, kus arutati küsimusi, mis on tekkinud seoses lapse ja vanema vahelise suhtlusõigusega. Arutati eelkõige täitemenetlusega seotud kitsaskohti: kas ja kuidas peaks riik sekkuma, kui vanemad vabatahtlikult lapsega suhtlemist reguleerivat kohtulahendit ei täida. Eriti olukorras, kus lapsega koos elav vanem ei võimalda lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei paku kehtiv õigus lapsega suhtlemist korraldavate lahendite puhul rahuldavat tulemust. „Probleem ei ole üksnes täitemenetluses, vaid ka asjaolus, kus lapse subjektiivset õigust osaleda aktiivselt suhtluskorra kindlaksmääramisel, ei tunnistata ja ei tagata piisavalt. Vanemaga suhtlemine on lapse õigus ja mitte kohustus, mistõttu tuleb leida senine parem tasakaal omavahel vaidlevate vanemate ja lapse õiguste tasakaalustamiseks,“ ütles justiitsminister. „Üheks lahenduseks oleks muuta kehtivat süsteemi selliselt, et probleemi korral oskaksid vanemad pöörduda oma erimeelsuste lahendamiseks koheselt valdkonna spetsialistide poole, kes saaksid neid aidata ja suunata omavahelise kokkuleppega reguleerima lapsega suhtlemise korda. Siinjuures on tähtis, et oleks olemas kompetents väga erinevates valdkondades alustades perelepitusest ja lõpetades vajadusel lähisuhtevägivalla tuvastamise oskusest,“ selgitas justiitsminister. „Eestis lahutatakse mitu tuhat abielu aastas ja kuigi kaugeltki kõik ei vaja abi lapsega suhtluse reguleerimisel, siis lähisuhetele tähelepanu pööramine ja arvestamine on kõigis perekonnaasjades, eriti suhtluskorra asjades, väga oluline. Praegu on probleem selles, et puudus on eelkõige üle-eestilistest teenusest ning puudu on ka vajalik õiguslik keskkond, mis suunaks vanemaid just sellist protseduuri kasutama,“ lisas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et alles pärast seda, kui vanemad on läbinud nõustamise, lepitamise või muu sarnase menetluse ning nad ei ole selle raames suutnud omavahel kokku leppida lapse ja vanemate huvidele vastavat suhtluskorda, oleks põhjust pöörduda kohtu poole. „Kohus võiks ja peaks olema kõige viimane instants, kes määrab lapse suhtluskorra kindlaks. Seejuures on kindlasti vajalik, et kohtul oleks võimalik kaasata asjatundjaid, kes aitaksid tal välja selgitada lapse tegeliku soovi ja vajaduse vanemaga suhtlemisel. Kohtueelse kohustusliku lepituse või nõustamise sisseviimine aitaks vähendada ka kohtu töökoormust, sest osa asju saaks nagunii enne ära lahendatud ja samas väheneksid ka poolte vahelised pinged ning kohus saaks keskenduda kõige olulisemale, mitte poolte nääklemisele,“ ütles justiitsminister. Ümarlaual pöörati erilist tähelepanu sundtäitmise küsimusele. Kokkuvõtva arvamuse kohaselt leiti, et kui kohtu määratud suhtluskorda ei täideta, siis ei saa üle lahendi sundtäitmisest. Selle juures tuleks eelkõige arvestada lapse soovi ja vajadusega, mitte seada esiplaanile ühe vanema keeldumist last suhtlemisele lubada ja teise vanema soovi lapsega suhelda. Kui laps ei taha, siis peaks lahendi täitjal (täituril) olema võimalus loobuda konkreetselt hetkel suhtluskorra lahendi täitmisest. Kindlasti tuleks täpsustada ka täituri ülesandeid ja täituri poolt vajadusel kaastava lastekaitsetöötaja ülesandeid, et kõigil oleks selge, kuidas menetluses tegutseda. Justiitsministeerium kaardistab hetkel süstemaatilised probleemid ning analüüsib võimalusi kohendada kehtivat süsteemi nii, et oleks suuremal määral tagatud lapse õiguse ja soovidega arvestamine ning teiste osaliste õigused ja kohustused. Algatatakse täitemenetluse seadustiku täpsustamine selles osas, mida kohtutäitur saab või võib suhtluskorra lahendi täitmisel teha, kas laps saab keelduda teise vanemaga suhtlemisest, milline peab olema lastekaitse töötaja pädevus jne. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 736-744 (kokku 2241)