Populaarsemad...
Allika järgi
Justiitsminister kohtus Poola kolleegiga
15.02.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu viibis täna visiidil Poolas, kus kohtuS nende justiitsministri Zbigniew Ziobroga, et arutada kommunistlike režiimide kuritegude uurimise küsimust ning tutvustada justiitsvaldkonna prioriteete Eesti EL eesistumise ajal. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas kohtumisel, et kommunismikuritegude uurimine on meie kohustus ja Poola koostöö selles vallas on meile väga oluline. „Teemaga tuleb ekspertide tasemel edasi tegeleda ning panna paika selge ajakava,“ ütles Reinsalu. 23. augustil 2015 võtsid kaheksa riigi esindajad vastu ühisavalduse kommunismikuritegude uurimiseks rahvusvahelise asutuse moodustamiseks ja otsustasid selle teemaga tegelemiseks kutsuda kokku ekspertgrupi. Ühisavalduse tegid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Gruusia justiitsministeeriumide esindajad. Samuti tutvustas justiitsminister Poola kolleegile oma valdkonna prioriteete EL eesistumise ajal. “Meie eesmärgiks parem õigusloome, ühisturu ja turvalisuse küsimustega tegelemine. Samuti on väga oluline kõik, mis puudutab e-õiguskeskkonna (eJustice) arendamist,” rääkis Reinsalu. Poola toetas Eesti eesistumise prioriteete. Ministrid külastasid ühiselt ka Varssavi Ülestõusu muuseumi. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Kriminaalmenetlus muutub kiiremaks
13.02.2017. Justiitsministeerium edastas arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetlusseadustiku revisjoni väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal inimeste põhiõiguste kaitse. „Seni suurim reform Eesti kriminaalmenetluses toimus 2004. aastal, kui jõustus praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning tunnistati kehtetuks kriminaalmenetluse koodeks. See seadustik on juba kahel korral läbinud suured põhimõttelised muudatused ning lisaks on tehtud mitukümmend üksikute probleemide lahendamiseks vajalikku täiendust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suurematest muudatustest saab välja tuua, et 2011. aastal täiendati seadustikku võistleva kohtumenetluse osaga ning 2016. aastal jõustusid muudatused, millega parandati isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitset kriminaalmenetluse läbiviimisel. „Kõigi nende muudatuste tulemusel on seaduse tekst paratamatult muutunud hüplikuks ning kohati ebasüsteemseks. Samuti on viimase kümne aasta jooksul muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida kehtiv seadus suurel määral arvesse ei võta. Senine praktika on näidanud, et mitmed seni tehtud valikutest ei pruugi enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid neid tuleks uuesti hinnata ning vajadusel muuta,“ selgitas Reinsalu. Minister rõhutas, et sellega on võimalik vältida menetluses tarbetut bürokraatiat ning säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal isikute põhiõiguste kaitse. Nende probleemide lahendamiseks algataski justiitsministeerium 2016. aasta alguses kriminaalmenetluse revisjoni, mille tarbeks loodi komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, advokatuuri, prokuratuuri ja siseministeeriumi esindajad. Praegu on tegemist revisjoni esimese etapiga, mis on planeeritud kestma kuni 2017. aasta teise pooleni ning millega on kavas ellu viia need revisjoni käigus väljapakutavad muudatused, mis ei nõua süsteemseid muudatusi ja ümberkorraldusi seadustiku tekstis, vaid on vajalikud kriminaalmenetluse kuluefektiivsuse saavutamiseks ning on võimalik ellu viia olemasoleva seadustiku raames väheste muudatuste tegemisega. Väljatöötamiskavatsuses on käsitletud selliseid teemasid nagu üleminek digitaliseeritud kriminaalmenetlusele, digitaalsete tõendite kasutamise võimaluste laiendamine, eeluurimiskohtunike süsteemi muutmine ning tõendite vormistamisel dubleerimise vältimine. Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium kuni 9. märtsini. Kriminaalmenetlusõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Kriminaalmenetlus muutub kiiremaks
13.02.2017. Justiitsministeerium edastas arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetlusseadustiku revisjoni väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal inimeste põhiõiguste kaitse. „Seni suurim reform Eesti kriminaalmenetluses toimus 2004. aastal, kui jõustus praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ning tunnistati kehtetuks kriminaalmenetluse koodeks. See seadustik on juba kahel korral läbinud suured põhimõttelised muudatused ning lisaks on tehtud mitukümmend üksikute probleemide lahendamiseks vajalikku täiendust,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suurematest muudatustest saab välja tuua, et 2011. aastal täiendati seadustikku võistleva kohtumenetluse osaga ning 2016. aastal jõustusid muudatused, millega parandati isikute põhiõiguste- ja vabaduste kaitset kriminaalmenetluse läbiviimisel. „Kõigi nende muudatuste tulemusel on seaduse tekst paratamatult muutunud hüplikuks ning kohati ebasüsteemseks. Samuti on viimase kümne aasta jooksul muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida kehtiv seadus suurel määral arvesse ei võta. Senine praktika on näidanud, et mitmed seni tehtud valikutest ei pruugi enam asjakohased ja otstarbekad olla, vaid neid tuleks uuesti hinnata ning vajadusel muuta,“ selgitas Reinsalu. Minister rõhutas, et sellega on võimalik vältida menetluses tarbetut bürokraatiat ning säästa nii menetlusosaliste kui ka -asutuste ressursse, tagades samal ajal isikute põhiõiguste kaitse. Nende probleemide lahendamiseks algataski justiitsministeerium 2016. aasta alguses kriminaalmenetluse revisjoni, mille tarbeks loodi komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, advokatuuri, prokuratuuri ja siseministeeriumi esindajad. Praegu on tegemist revisjoni esimese etapiga, mis on planeeritud kestma kuni 2017. aasta teise pooleni ning millega on kavas ellu viia need revisjoni käigus väljapakutavad muudatused, mis ei nõua süsteemseid muudatusi ja ümberkorraldusi seadustiku tekstis, vaid on vajalikud kriminaalmenetluse kuluefektiivsuse saavutamiseks ning on võimalik ellu viia olemasoleva seadustiku raames väheste muudatuste tegemisega. Väljatöötamiskavatsuses on käsitletud selliseid teemasid nagu üleminek digitaliseeritud kriminaalmenetlusele, digitaalsete tõendite kasutamise võimaluste laiendamine, eeluurimiskohtunike süsteemi muutmine ning tõendite vormistamisel dubleerimise vältimine. Eelnõu väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium kuni 9. märtsini. Kriminaalmenetlusõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Valitsus kaalub võimalust inimesi tulevikus vähem trahvida
11.02.2017. Valitsus toetas väärteomenetluse reformi, mis võimaldab tulevikus inimesi vähem trahvida ning paremini mõjutada ohtlike väärtegude toimepanijaid. „Väärteomenetluse reform tugineb kolmele olulisele põhimõttele. Soovime inimesi trahvidega vähem karistada, mõjutada enim just ohtlikemate süütegude toimepanijaid ning muuta väärteomenetlust tõhusamaks ja kokkuhoidlikumaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Muudatusega on plaanis vähendada karistatavate süütegude hulka, näiteks võivad politseinikud tulevikus teatud juhtudel piirduda suulise hoiatusega ning loobuda vähemohtlike süütegude karistusregistrisse kandmisest. Samuti on plaanis trahvida vähem alaealisi. „Peaaegu pooltel Eesti elanikel on täna karistusregistris sissekanne, sest sinna satub ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Selline karistamine ei ole proportsionaalne ega mõistlik,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. „Pigem on mõnikord rohkem kasu inimesega rääkimisest.“ Kui aga inimese karistamine on siiski möödapääsmatu, siis aitab uus väärteomenetluse kord ajakulu oluliselt vähendada – eesmärk on ühe väärteomenetluse protokolli koostamiseks kuluv aeg viia seniselt kahekümnelt minutilt viiele minutile. See hoiab kokku nii inimeste kui politsei aega. Inimestele, kes panevad toime ohtlikumaid süütegusid nagu suur kiiruseületamine või joobes juhtimine, on plaanis sisse viia sissetulekupõhised trahvid, nagu on praegu kasutusel kriminaaljoobes juhtimise eest. Sissetulekupõhise trahvi miinimumpäevamäär oleks ettepaneku kohaselt 5 eurot (trahviühiku suurus on praegu 4 eurot), mis suureneb vastavalt inimese sissetulekule. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Valitsus kaalub võimalust inimesi tulevikus vähem trahvida
11.02.2017. Valitsus toetas väärteomenetluse reformi, mis võimaldab tulevikus inimesi vähem trahvida ning paremini mõjutada ohtlike väärtegude toimepanijaid. „Väärteomenetluse reform tugineb kolmele olulisele põhimõttele. Soovime inimesi trahvidega vähem karistada, mõjutada enim just ohtlikemate süütegude toimepanijaid ning muuta väärteomenetlust tõhusamaks ja kokkuhoidlikumaks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Muudatusega on plaanis vähendada karistatavate süütegude hulka, näiteks võivad politseinikud tulevikus teatud juhtudel piirduda suulise hoiatusega ning loobuda vähemohtlike süütegude karistusregistrisse kandmisest. Samuti on plaanis trahvida vähem alaealisi. „Peaaegu pooltel Eesti elanikel on täna karistusregistris sissekanne, sest sinna satub ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Selline karistamine ei ole proportsionaalne ega mõistlik,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. „Pigem on mõnikord rohkem kasu inimesega rääkimisest.“ Kui aga inimese karistamine on siiski möödapääsmatu, siis aitab uus väärteomenetluse kord ajakulu oluliselt vähendada – eesmärk on ühe väärteomenetluse protokolli koostamiseks kuluv aeg viia seniselt kahekümnelt minutilt viiele minutile. See hoiab kokku nii inimeste kui politsei aega. Inimestele, kes panevad toime ohtlikumaid süütegusid nagu suur kiiruseületamine või joobes juhtimine, on plaanis sisse viia sissetulekupõhised trahvid, nagu on praegu kasutusel kriminaaljoobes juhtimise eest. Sissetulekupõhise trahvi miinimumpäevamäär oleks ettepaneku kohaselt 5 eurot (trahviühiku suurus on praegu 4 eurot), mis suureneb vastavalt inimese sissetulekule. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Minister Mailis Reps tutvustas täna Riigikogus eelnõu, mille eesmärk on luua alus noorte huvihariduse ja -tegevuse riigipoolseks täiendavaks toetamiseks, et võimaldada huvitegevust suuremale hulgale noortele ja teha valikuvõimalused mitmekesisemaks ka maapiirkondades. Noorsootöö seaduse, huvikooli seaduse ja haridusseaduse muutmise eelnõu on täna Riigikogus esimesel lugemisel. Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama tänavu septembrist ja 2017. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot. Alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riik tuleb omavalitsustele appi, et meie noortel oleks võimalik tegeleda oma huvialadega, sõltumata sellest, kas nad elavad suures linnas või väikeses maakohas,“ ütles Reps. „Ebavõrdsed olud ei tohi jätta noori eemale huvialadega tegelemisest ning seeläbi elus edukaks toimetulekuks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest, mida huvihariduses ja huvitegevuses osalemine pakub. Riiklik toetussüsteem aitab neid erisusi tasandada ja kitsaskohti leevendada.“ Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb pakkuda huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia. Seadusemuudatus võimaldab eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetust noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks. Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arvu vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus. Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministeeriumile. Toetatakse ka huvialade esindusühinguid ning omavalitsuste nõustamist ja koostööd Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks. Omavalitsustele toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse edaspidi valitsuse määrusega, esindusühingute toetamise täpsed tingimused haridus- ja teadusministri määrusega. Summad määratakse omavalitsustele valitsuse korraldusega. Taustainfo Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks 2016. aasta 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. Kontseptsioon töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel. Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides (kokku 597), näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554. Huvikoolides õpib 2016/2017. õppeaastal EHISe andmetel 67 127 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 74 016 õpilast. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister kohtus põhiõiguste ameti direktoriga
Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Eestis visiidil viibiva Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori Michael O’Flahertyga, et arutada EL eesistumise ettevalmistest ja ka muudel olulistel teemadel. “Justiitsvaldkonnas on eesistumise ajal kindlasti oluliseks märksõnaks parem õigusloome, mida oleme ka Eestis juba mõnda aega rakendanud. Samuti on meile tähtsad nii ühisturu toimimise edendamine, turvalisuse küsimused ning ka e-õiguskeskkonna arendamine,” rääkis kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister avaldas heameelt selle üle, et FRA on väga praktilise suunitlusega amet, mis on võtnud oma südameasjaks inimestele lihtsalt kasutatavate juhiste andmise. Näiteks on nad välja andnud käsiraamatu, mis aitab inimestel paremini mõista, kuidas oma põhiõigusi ja vabadusi Euroopa Liidus kaitsta. FRA avaldas valmisolekut selle raamatu eesti keelde tõlkimiseks, kui me seda soovime. Minister ja FRA direktor avaldasid lootust, et koostöö meie riigi ja ameti vahel on eesistumise ajal sujuv. Kohtumisel räägiti ka õigusriigi dialoogist liikmesriikide vahel ning andmekaitse reformi rakendamise küsimustest. Põhiõiguste Ameti peadirektor viibib Eestis kahepäevasel visiidil, kus kohtub veel lisaks justiitsministrile mitmete teiste ministeeriumide ning parlamendi esindajate, presidendi ja õiguskantsleriga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Justiitsminister kohtus põhiõiguste ameti direktoriga
Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus Eestis visiidil viibiva Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) direktori Michael O’Flahertyga, et arutada EL eesistumise ettevalmistest ja ka muudel olulistel teemadel. “Justiitsvaldkonnas on eesistumise ajal kindlasti oluliseks märksõnaks parem õigusloome, mida oleme ka Eestis juba mõnda aega rakendanud. Samuti on meile tähtsad nii ühisturu toimimise edendamine, turvalisuse küsimused ning ka e-õiguskeskkonna arendamine,” rääkis kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister avaldas heameelt selle üle, et FRA on väga praktilise suunitlusega amet, mis on võtnud oma südameasjaks inimestele lihtsalt kasutatavate juhiste andmise. Näiteks on nad välja andnud käsiraamatu, mis aitab inimestel paremini mõista, kuidas oma põhiõigusi ja vabadusi Euroopa Liidus kaitsta. FRA avaldas valmisolekut selle raamatu eesti keelde tõlkimiseks, kui me seda soovime. Minister ja FRA direktor avaldasid lootust, et koostöö meie riigi ja ameti vahel on eesistumise ajal sujuv. Kohtumisel räägiti ka õigusriigi dialoogist liikmesriikide vahel ning andmekaitse reformi rakendamise küsimustest. Põhiõiguste Ameti peadirektor viibib Eestis kahepäevasel visiidil, kus kohtub veel lisaks justiitsministrile mitmete teiste ministeeriumide ning parlamendi esindajate, presidendi ja õiguskantsleriga. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi
Järgmised 760-768 (kokku 2241)