Vanglates ja arestimajades viibivate vangide arvu langus on peatunud

Kui eelnevatel aastatel on vangide arv langenud, siis 2016. aastal on vanglates ja arestimajades viibivate vangide arvu langus peatunud. Kriminaalhooldusaluste arv jätkas vähenemist. Kui aasta alguses oli vange 2795 ja kriminaalhooldusaluseid 4853, siis aasta lõpul 2842 ja 4240. Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht vähenes veidi. Sotsiaalprogrammi lõpetas edukalt 681 kinnipeetavat (2015. aastal 741), 925 kriminaalhooldusalust (2015. aastal 949) ja 42 vahistatut (2015. aastal 36). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim Eluviisitreeningus, probleemide lahendamise oskuse arendamise programmis ja liiklusohutusprogrammis. Sarnaselt eelnevale aastale ei pandud 2016. aasta jooksul vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2016. aastal kaks kriminaalasja (2015. aastal mitte ühtegi), mis hiljem mõlemad lõpetati, sest kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist. Üks vang pani vanglas toime enesetapu (2015. aastal enesetappe ei olnud). Vangistuse ajal suri raske haiguse tagajärjel vanglas või haiglas suri viis vangi (2015. aastal neli). 2016. aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ühtki põgenemist (2015. aastal toimus üks). 4. jaanuaril põgenes kodukülastuse käigus Viru vangla saatemeeskonna järelevalve alt vang, kes tabati vanglaametnike poolt samal päeval. Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Vanglates ja arestimajades viibivate vangide arvu langus on peatunud

Kui eelnevatel aastatel on vangide arv langenud, siis 2016. aastal on vanglates ja arestimajades viibivate vangide arvu langus peatunud. Kriminaalhooldusaluste arv jätkas vähenemist. Kui aasta alguses oli vange 2795 ja kriminaalhooldusaluseid 4853, siis aasta lõpul 2842 ja 4240. Vangide ja kriminaalhooldusaluste sotsiaalprogrammides osalemise maht vähenes veidi. Sotsiaalprogrammi lõpetas edukalt 681 kinnipeetavat (2015. aastal 741), 925 kriminaalhooldusalust (2015. aastal 949) ja 42 vahistatut (2015. aastal 36). Sotsiaalprogrammidest osalesid vangid ja kriminaalhooldusalused enim Eluviisitreeningus, probleemide lahendamise oskuse arendamise programmis ja liiklusohutusprogrammis. Sarnaselt eelnevale aastale ei pandud 2016. aasta jooksul vanglates toime mõrvu, tapmisi ega tapmiskatseid. Vägistamiskahtluse tõttu alustati 2016. aastal kaks kriminaalasja (2015. aastal mitte ühtegi), mis hiljem mõlemad lõpetati, sest kuriteokahtlus ei leidnud tõendamist. Üks vang pani vanglas toime enesetapu (2015. aastal enesetappe ei olnud). Vangistuse ajal suri raske haiguse tagajärjel vanglas või haiglas suri viis vangi (2015. aastal neli). 2016. aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ühtki põgenemist (2015. aastal toimus üks). 4. jaanuaril põgenes kodukülastuse käigus Viru vangla saatemeeskonna järelevalve alt vang, kes tabati vanglaametnike poolt samal päeval. Eelmise aasta ülevaatega on võimalik tutvuda vanglate kodulehel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Sotsiaalkampaania kutsub märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid

Veebruarist algab Justiitsministeeriumi eestvedamisel sotsiaalkampaania 1ELU, mille eesmärk on teavitada laiemat avalikkust inimkaubandusega seonduvast. Talvise kampaaniaperioodi peamine fookus on tööalase ekspluateerimise juhtumitel ning ärgitab inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Kampaania eestvedaja Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Anu Lepsi sõnul tundub inimkaubandus enamusele eestimaalastele võõra teemana, mis puudutab meist kaugel asuvaid riike. “Inimõiguste rikkumist ja inimkaubandusega seotud kuritegusid toimub ka Eestis ning Eestiga seotud kuritegelike ühenduste tegevuse tulemusena. Näiteks 2016. aastal kasvas registreeritud inimkaubandusega seotud kuritegude arv eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt, 4-lt 15-le. Samas ei ole teada, kui paljud sellistest juhtumitest on politseile või  abiandvatele organisatsioonidele teadmata. “ Leps lisas, et tegelikult on ka juba üks inimkaubandusega seotud kuritegu liiga palju. Sotsiaalkampaania 1ELU põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Inimkaubanduse juhtumite äratundmiseks valmisid kampaania esimeseks faasiks neli videoklippi, mis selgitavad erinevaid inimkaubandusega, sh tööalase ekspluateerimisega, seotud juhtumeid ning ärgitavad inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Leps selgitas, et läbiviidud uuringute tulemused näitavad, et Eesti inimesed on teadlikud inimkaubanduse olemusest, kuid neil puudub info, kuhu inimkaubanduse juhtumite puhul pöörduda.  “Inimkaubandusega tööelus on tegemist juhul, kui tööandja eirab eelnevaid kokkuleppeid ning paneb töötaja sundolukorda – olgu selleks siis liikumisvabaduse piiramine, väljapressimine, ähvardamine, dokumentide enda käes hoidmine vms,” selgitas Leps.  “Juhul, kui inimesel on enda või oma lähedase suhtes kahtlus, et tööandjad võivad heauskset inimest ära kasutada, tasub otsida abi abiorganisatsioonidelt, mille nimekirja leiab kriminaalpoliitika veebist,“ lisas ta. Valmivaid videoklippe näidatakse Tallinna bussi-, ja lennujaamas, sadamates, lisaks ka Tallinki laevadel, Apollo kinodes üle Eesti ning online-kanalites. Lisainfot leiab kampaania Facebooki lehelt Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu infomaterjale. Kampaaniat 1ELU  ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja EV Siseministeerium. Suveni kestva projekti II ja III faasis keskendutakse vastavalt seksuaalsele ekspluateerimise ja laste kuritegevuslikel eesmärkidel ärakasutamise ennetamisele. Projekti viivad ellu Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Kampaaniat tutvustav pressibriifing toimub justiitsministeeriumis 20. veebruaril algusega kell 13.00. Registreeruda saab justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi kaudu: anu.leps@just.ee; 620 8117. Lisainformatsioon: Anu Lepsanu.leps@just.ee 6208117 Sirle Blumberg Juhataja / Director MTÜ Living for Tomorrow / NGO Living for Tomorrow Tel: +372 6607 320 E-mail: sirle@lft.ee   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Sotsiaalkampaania kutsub märkama inimkaubandusega seotud juhtumeid

Veebruarist algab Justiitsministeeriumi eestvedamisel sotsiaalkampaania 1ELU, mille eesmärk on teavitada laiemat avalikkust inimkaubandusega seonduvast. Talvise kampaaniaperioodi peamine fookus on tööalase ekspluateerimise juhtumitel ning ärgitab inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Kampaania eestvedaja Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Anu Lepsi sõnul tundub inimkaubandus enamusele eestimaalastele võõra teemana, mis puudutab meist kaugel asuvaid riike. “Inimõiguste rikkumist ja inimkaubandusega seotud kuritegusid toimub ka Eestis ning Eestiga seotud kuritegelike ühenduste tegevuse tulemusena. Näiteks 2016. aastal kasvas registreeritud inimkaubandusega seotud kuritegude arv eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt, 4-lt 15-le. Samas ei ole teada, kui paljud sellistest juhtumitest on politseile või  abiandvatele organisatsioonidele teadmata. “ Leps lisas, et tegelikult on ka juba üks inimkaubandusega seotud kuritegu liiga palju. Sotsiaalkampaania 1ELU põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Inimkaubanduse juhtumite äratundmiseks valmisid kampaania esimeseks faasiks neli videoklippi, mis selgitavad erinevaid inimkaubandusega, sh tööalase ekspluateerimisega, seotud juhtumeid ning ärgitavad inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma. Leps selgitas, et läbiviidud uuringute tulemused näitavad, et Eesti inimesed on teadlikud inimkaubanduse olemusest, kuid neil puudub info, kuhu inimkaubanduse juhtumite puhul pöörduda.  “Inimkaubandusega tööelus on tegemist juhul, kui tööandja eirab eelnevaid kokkuleppeid ning paneb töötaja sundolukorda – olgu selleks siis liikumisvabaduse piiramine, väljapressimine, ähvardamine, dokumentide enda käes hoidmine vms,” selgitas Leps.  “Juhul, kui inimesel on enda või oma lähedase suhtes kahtlus, et tööandjad võivad heauskset inimest ära kasutada, tasub otsida abi abiorganisatsioonidelt, mille nimekirja leiab kriminaalpoliitika veebist,“ lisas ta. Valmivaid videoklippe näidatakse Tallinna bussi-, ja lennujaamas, sadamates, lisaks ka Tallinki laevadel, Apollo kinodes üle Eesti ning online-kanalites. Lisainfot leiab kampaania Facebooki lehelt Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu infomaterjale. Kampaaniat 1ELU  ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja EV Siseministeerium. Suveni kestva projekti II ja III faasis keskendutakse vastavalt seksuaalsele ekspluateerimise ja laste kuritegevuslikel eesmärkidel ärakasutamise ennetamisele. Projekti viivad ellu Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea. Kampaaniat tutvustav pressibriifing toimub justiitsministeeriumis 20. veebruaril algusega kell 13.00. Registreeruda saab justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi kaudu: anu.leps@just.ee; 620 8117. Lisainformatsioon: Anu Lepsanu.leps@just.ee 6208117 Sirle Blumberg Juhataja / Director MTÜ Living for Tomorrow / NGO Living for Tomorrow Tel: +372 6607 320 E-mail: sirle@lft.ee   Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistav jälitamine muutub eraldi kuriteoks

2.02.2017. Valitsus kinnitas tänasel istungil justiitsministeeriumis ette valmistatud nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. „Riik peab oma inimesi kaitsma. Ka eraelulistes suhetes tuleb sekkuda, kui endine elukaaslane või mõni muu inimene kedagi järjepidevalt telefonis või kirja teel ahistab, jälitab ning muudab seeläbi inimese elu väga raskeks. Selline ahistamine võib jätta väga tõsise psühholoogilise jälje, kuid siiani pole selline käitumine olnud eraldi kuriteona sätestatud. Samas on sellist ahistamist elu jooksul kogenud enam kui kümnendik Eesti naistest,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise vastu toime pandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni. Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist. „Sellega anname ühiskonnale teada, et see ei ole aktsepteeritav käitumine inimese suhtes, keda on nii vaimselt kui füüsiliselt ära kasutatud. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rääkis minister. Statistikat Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist. Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13% naistest. Kuigi valdavalt on ohvrite hulgas naised, on sellise ahistamise ohvriks langenud ka mehi. Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms. Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi. Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine. Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks. Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Sundabielude temaatika on immigratsiooni tulemusena laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas. Eesti immigratsioonipoliitikat vaadates võiks meid eelkõige puudutada sundabielude sõlmimise ulatuslikkus näiteks Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20% sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Ahistav jälitamine muutub eraldi kuriteoks

2.02.2017. Valitsus kinnitas tänasel istungil justiitsministeeriumis ette valmistatud nn Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu. Lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine. „Riik peab oma inimesi kaitsma. Ka eraelulistes suhetes tuleb sekkuda, kui endine elukaaslane või mõni muu inimene kedagi järjepidevalt telefonis või kirja teel ahistab, jälitab ning muudab seeläbi inimese elu väga raskeks. Selline ahistamine võib jätta väga tõsise psühholoogilise jälje, kuid siiani pole selline käitumine olnud eraldi kuriteona sätestatud. Samas on sellist ahistamist elu jooksul kogenud enam kui kümnendik Eesti naistest,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus. Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu. Muudatustega pikendatakse ka alaealise vastu toime pandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni. Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist. „Sellega anname ühiskonnale teada, et see ei ole aktsepteeritav käitumine inimese suhtes, keda on nii vaimselt kui füüsiliselt ära kasutatud. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rääkis minister. Statistikat Euroopa Liidu naistevastase vägivalla 2014. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ligi viiendik naistest on kogenud alates 15. eluaastast ahistavat jälitamist. Uuring näitas, et Eestis oli ahistava jälitamisega elu jooksul kokku puutunud 13% naistest. Kuigi valdavalt on ohvrite hulgas naised, on sellise ahistamise ohvriks langenud ka mehi. Selliste kuritegude hulka kuulub näiteks solvavate või ähvardavate e-kirjade, sõnumite saatmine, telefonikõnede tegemine, avalik internetis ähvardamine, pidev inimese kodu- ja töökoha lähedal põhjuseta viibimine jms. Maailmapanga 2015. aasta andmetel on ülemaailmselt naiste suguelundite moonutamise eri vormidega kokku puutunud kuni 200 miljonit tüdrukut ja naist. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul puudutab see igal aastal miljoneid tüdrukuid ja noori naisi. Viimase 25 aasta jooksul on naiste suguelundite moonutamise levik siiski märkimisväärselt vähenenud; sellele on kaasa aidanud nii laialdane ennetustöö kui rahvusvaheliste ja riigisiseste naise suguelundite moonutamist keelustavate õigusaktide loomine. Kuigi naise suguelundite moonutamist Euroopas otseselt ei praktiseerita, on igal aastal hinnanguliselt kuni paarisajal tuhandel naisel ja tüdrukul oht sattuda Euroopas sellise teo ohvriks. Sundabielud on eriti levinud Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias. Sundabielude temaatika on immigratsiooni tulemusena laialdaselt esile kerkinud ka Euroopas. Eesti immigratsioonipoliitikat vaadates võiks meid eelkõige puudutada sundabielude sõlmimise ulatuslikkus näiteks Süürias, Iraagis ja Afganistanis. Nendes riikides on ligikaudu 20% sõlmitud abieludest sundabielud, mis on enamasti sõlmitud alaealiste tütarlastega. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Toimusid riigikaitse alased mõttetalgud

01.02.2017 Eile toimusid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuses riigikaitse teemalised mõttetalgud, mille eesmärk oli vahetada mõtteid laiapõhjalise riigikaitsega seotud teemadel. Arutleti selliste küsimuste üle nagu terviklik riigi ohuolukordade ja erikordade süsteem ning juhtimiskorraldus erikordades – millised on asutuste ülesannete jaotus kriisiolukorra lahendamisel. „Jätkuvalt kehtib Eesti õigussüsteemis mitmeid erinevaid seadusi, mis kõik reguleerivad riigikaitsega seonduvat, ent mis ei ole seni piisavalt selgelt omavahel seostatud.  See omakorda toob kaasa mitmeid praktilisi probleeme, näiteks mitme kriitilise sündmuse samaaegsel toimumisel võib eesmärgipärane reageerimine olla seetõttu häiritud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2016. aastal alustati justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoniga, mille eesmärgiks on õiguse korrastamine, ühtlustamine ja edasiarendamine laiapindse riigikaitse valdkonnas. Revisjoni algatamine on tingitud mitmete probleemide lahendamise vajadusest nagu näiteks nüüdisaegsete riigi julgeolekut ähvardavate ohtude ning sõjaliste ja mittesõjaliste rünnete tõrjumiseks vajaliku õigusruumi ebapiisavus ning kriisiolukordade ja nende lahendamiseks väljakuulutatavate erikordade omavaheliste seoste ebaselgus. Justiitsminister rõhutas, et riigikaitseõiguse korrastamise seisukohast vajab senisest põhjalikumat analüüsi ning selgemat sisu ka põhiseaduslik raamistik. Põhiseaduse järgi võib välja kuulutada: 1) eriolukorra loodusõnnetuse, katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 2) erakorralise seisukorra põhiseaduslikku korda ähvardav ohu korral; 3) sõjaseisukorra agressiooni, sõjalise ründe või muu sõjalise ohu korral. Eilse arutelu pinnalt jätkatakse lahendusettepanekute väljatöötamisega, mis võimaldaksid riigi julgeolekut ähvardava ohu korral kõigi vajalike abinõude rakendamist ja riigi tegutsemist ühtsetel alustel. Revisjoni tulemusena peab Eesti õiguskord pakkuma õiguslikku heidutust, st õigusaktide regulatsioonid peavad kattuma ja arvestama vajadusel ka nüüdisaegsete ohtudega. Riigikaitseõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Toimusid riigikaitse alased mõttetalgud

01.02.2017 Eile toimusid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuses riigikaitse teemalised mõttetalgud, mille eesmärk oli vahetada mõtteid laiapõhjalise riigikaitsega seotud teemadel. Arutleti selliste küsimuste üle nagu terviklik riigi ohuolukordade ja erikordade süsteem ning juhtimiskorraldus erikordades – millised on asutuste ülesannete jaotus kriisiolukorra lahendamisel. „Jätkuvalt kehtib Eesti õigussüsteemis mitmeid erinevaid seadusi, mis kõik reguleerivad riigikaitsega seonduvat, ent mis ei ole seni piisavalt selgelt omavahel seostatud.  See omakorda toob kaasa mitmeid praktilisi probleeme, näiteks mitme kriitilise sündmuse samaaegsel toimumisel võib eesmärgipärane reageerimine olla seetõttu häiritud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. 2016. aastal alustati justiitsministeeriumis riigikaitseõiguse revisjoniga, mille eesmärgiks on õiguse korrastamine, ühtlustamine ja edasiarendamine laiapindse riigikaitse valdkonnas. Revisjoni algatamine on tingitud mitmete probleemide lahendamise vajadusest nagu näiteks nüüdisaegsete riigi julgeolekut ähvardavate ohtude ning sõjaliste ja mittesõjaliste rünnete tõrjumiseks vajaliku õigusruumi ebapiisavus ning kriisiolukordade ja nende lahendamiseks väljakuulutatavate erikordade omavaheliste seoste ebaselgus. Justiitsminister rõhutas, et riigikaitseõiguse korrastamise seisukohast vajab senisest põhjalikumat analüüsi ning selgemat sisu ka põhiseaduslik raamistik. Põhiseaduse järgi võib välja kuulutada: 1) eriolukorra loodusõnnetuse, katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 2) erakorralise seisukorra põhiseaduslikku korda ähvardav ohu korral; 3) sõjaseisukorra agressiooni, sõjalise ründe või muu sõjalise ohu korral. Eilse arutelu pinnalt jätkatakse lahendusettepanekute väljatöötamisega, mis võimaldaksid riigi julgeolekut ähvardava ohu korral kõigi vajalike abinõude rakendamist ja riigi tegutsemist ühtsetel alustel. Revisjoni tulemusena peab Eesti õiguskord pakkuma õiguslikku heidutust, st õigusaktide regulatsioonid peavad kattuma ja arvestama vajadusel ka nüüdisaegsete ohtudega. Riigikaitseõiguse revisjoni viiakse läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Õiguse revisjon“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi