Reinsalu: Eesti toetab Euroopa Prokuratuuri asutamise arutelu viimist Ülemkogule

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel praeguses EL eesistujariigis Maltal, kus rõhutas Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamisega edasiliikumise olulisust. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et Euroopa Prokuratuur peab olema tugev ning tagama EL finantshuve kahjustavate kuritegude sõltumatu uurimine. See eeldab kõikide riikide koostööd. Kuivõrd läbirääkimised liikmesriikide vahel on jõudnud ummikseisu ja nõutavat ühehäälsust ei õnnestunud saavutada, toetab Eesti teema edasiviimist valitsusjuhtide lauale Ülemkogule. Ülemkogu toimub 9.-10. märtsil. „Euroopa Prokuratuuri asutamist on arutatud üle kolme aasta ning me peame kasutama kõiki aluslepingus sätestatud mehhanisme, et jõuda kokkuleppele tugeva EPPO asutamise osas. Nüüd on aeg edasi liikuda ja viia teema Ülemkogule,“ märkis Reinsalu. Kohtumisel arutati lisaks veel Euroopa Parlamendi ja nõukogu maksejõuetuse direktiivi eelnõu ning toimus esimene mõttevahetus terrorismi rahastamise tõkestamise paketi teemadel. Justiitsminister kohtus ka mitme kolleegiga, et arutada nii Eesti kui ELi jaoks olulisi teemasid. Muuhulgas toimus arutelu ka hiljutise EL Kohtu otsuse üle Tele 2 Rootsi kohtuasjas. Detsembris tegi kohus otsuse, millega asus seisukohale, et õiguskaitse eesmärkidel sideandmete säilitamise regulatsioon peab olema senisest oluliselt kitsam. Kohtuotsus pani suurema osa EL liikmesriike muretsema, kuivõrd otsuse mõjul võib raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamine ja uurimine muutuda senisest oluliselt raskemaks. „Riigi kohustus on leida vajalik tasakaal turvalisuse ja privaatsuse vahel,“ rõhutas Reinsalu, „Me peame kohtuotsust analüüsima ja vaatama, kuidas seda oma õiguskorras rakendada. Arutasime teiste riikide kolleegidega tekkinud olukorda ja kõigil on sama mure – kuidas rakendada otsuses toodud printsiipe ning kaitsta kodanike julgeolekut. Tuleme selle teema juurde kindlasti tagasi.“ Eile kohtus Reinsalu ka Malta justiitsministri Owen Bonniciga, kellega räägiti nii Malta kui tuleva Eesti eesistumise teemadel. Samuti arutati teiste riikide ministritega kommunismikuritegude uurimise küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Eesti toetab Euroopa Prokuratuuri asutamise arutelu viimist Ülemkogule

Justiitsminister Urmas Reinsalu osales täna justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel praeguses EL eesistujariigis Maltal, kus rõhutas Euroopa Prokuratuuri (EPPO) asutamisega edasiliikumise olulisust. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et Euroopa Prokuratuur peab olema tugev ning tagama EL finantshuve kahjustavate kuritegude sõltumatu uurimine. See eeldab kõikide riikide koostööd. Kuivõrd läbirääkimised liikmesriikide vahel on jõudnud ummikseisu ja nõutavat ühehäälsust ei õnnestunud saavutada, toetab Eesti teema edasiviimist valitsusjuhtide lauale Ülemkogule. Ülemkogu toimub 9.-10. märtsil. „Euroopa Prokuratuuri asutamist on arutatud üle kolme aasta ning me peame kasutama kõiki aluslepingus sätestatud mehhanisme, et jõuda kokkuleppele tugeva EPPO asutamise osas. Nüüd on aeg edasi liikuda ja viia teema Ülemkogule,“ märkis Reinsalu. Kohtumisel arutati lisaks veel Euroopa Parlamendi ja nõukogu maksejõuetuse direktiivi eelnõu ning toimus esimene mõttevahetus terrorismi rahastamise tõkestamise paketi teemadel. Justiitsminister kohtus ka mitme kolleegiga, et arutada nii Eesti kui ELi jaoks olulisi teemasid. Muuhulgas toimus arutelu ka hiljutise EL Kohtu otsuse üle Tele 2 Rootsi kohtuasjas. Detsembris tegi kohus otsuse, millega asus seisukohale, et õiguskaitse eesmärkidel sideandmete säilitamise regulatsioon peab olema senisest oluliselt kitsam. Kohtuotsus pani suurema osa EL liikmesriike muretsema, kuivõrd otsuse mõjul võib raskete kuritegude, sealhulgas terrorismi ennetamine ja uurimine muutuda senisest oluliselt raskemaks. „Riigi kohustus on leida vajalik tasakaal turvalisuse ja privaatsuse vahel,“ rõhutas Reinsalu, „Me peame kohtuotsust analüüsima ja vaatama, kuidas seda oma õiguskorras rakendada. Arutasime teiste riikide kolleegidega tekkinud olukorda ja kõigil on sama mure – kuidas rakendada otsuses toodud printsiipe ning kaitsta kodanike julgeolekut. Tuleme selle teema juurde kindlasti tagasi.“ Eile kohtus Reinsalu ka Malta justiitsministri Owen Bonniciga, kellega räägiti nii Malta kui tuleva Eesti eesistumise teemadel. Samuti arutati teiste riikide ministritega kommunismikuritegude uurimise küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis esitleti „Lapse küsitlemise käsiraamatut“

25.01.2017 Justiitsministeeriumis esitleti täna „Lapse küsitlemise käsiraamatut“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamatut esitlesid selle autorid Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kristjan Kask. „Erinevate riigiasutuste ühiseks prioriteediks on juba aastaid olnud lastevastaste kuritegude tõhus menetlemine. Laste turvalisuse tagamiseks ja selleks, et nad ei tunneks kokkupuutel õiguskaitseasutustega enda uuesti ohvrikslangemist, on väga oluline, et lastega kokku puutuvad spetsialistid oleksid professionaalsed ja läheneksid laste muredele delikaatselt,“ ütles raamatu esitlusel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lapsesõbralikkust mõjutavad mitmed erinevad tegurid: täiskasvanute keelekasutus, keskkond ja ruum, kohal viibivad inimesed ja nende välimus,  juhtumi olemus, traumeeriva kogemuse meenutamine, korduvad ülekuulamised, lapse erivajadused. „Me saame pidevalt ja veel rohkem teha selleks, et laste kohtlemine õiguskaitse-, tervise- või sotsiaalvaldkonnas oleks lapsesõbralikum – et lapsed tunneksid ennast turvaliselt,“ lisas Reinsalu. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele. Raamatu abil on võimalik saada juurde või kinnistada koolitustel omandatud teadmisi lapse psühholoogiast, arengust ning viisidest, kuidas sõltuvalt eesmärgist ning vajadusest lapsega vestelda. Raamat ei asenda, küll aga toetab spetsialistide erinevatel koolitustel omandatut ning innustab otsima täiendavaid teadmisi, saama paremaks lapse õiguste tagajaks. Esitlusest võtsid osa erialaspetsialistid: kohtunikud, politseiametnikud, prokurörid, advokaadid, ohvriabi- ja lastekaitsjetöötajad. Raamat on valminud justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös. Tegemist on täiendatud väljaandega 2012. aastal koostatud raamatule. Varasemalt oli raamat kättesaadav vaid kohtunikele, kuid nüüd kõigile huvilistele. Esmakordselt on raamat ka trükitud ja kriminaalpoliitika veebist kättesaadav.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeeriumis esitleti „Lapse küsitlemise käsiraamatut“

25.01.2017 Justiitsministeeriumis esitleti täna „Lapse küsitlemise käsiraamatut“, mis on mõeldud kõigile lastega kokku puutuvatele spetsialistidele, kel on vaja lastega keerukatel teemadel vestelda. Raamatut esitlesid selle autorid Anneli Liivamägi-Hitrov ja Kristjan Kask. „Erinevate riigiasutuste ühiseks prioriteediks on juba aastaid olnud lastevastaste kuritegude tõhus menetlemine. Laste turvalisuse tagamiseks ja selleks, et nad ei tunneks kokkupuutel õiguskaitseasutustega enda uuesti ohvrikslangemist, on väga oluline, et lastega kokku puutuvad spetsialistid oleksid professionaalsed ja läheneksid laste muredele delikaatselt,“ ütles raamatu esitlusel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lapsesõbralikkust mõjutavad mitmed erinevad tegurid: täiskasvanute keelekasutus, keskkond ja ruum, kohal viibivad inimesed ja nende välimus,  juhtumi olemus, traumeeriva kogemuse meenutamine, korduvad ülekuulamised, lapse erivajadused. „Me saame pidevalt ja veel rohkem teha selleks, et laste kohtlemine õiguskaitse-, tervise- või sotsiaalvaldkonnas oleks lapsesõbralikum – et lapsed tunneksid ennast turvaliselt,“ lisas Reinsalu. Raamat aitab paremini mõista lapse vajadusi ja väljendusviise, mõeldes eelkõige lapse turvalisusele. Raamatu abil on võimalik saada juurde või kinnistada koolitustel omandatud teadmisi lapse psühholoogiast, arengust ning viisidest, kuidas sõltuvalt eesmärgist ning vajadusest lapsega vestelda. Raamat ei asenda, küll aga toetab spetsialistide erinevatel koolitustel omandatut ning innustab otsima täiendavaid teadmisi, saama paremaks lapse õiguste tagajaks. Esitlusest võtsid osa erialaspetsialistid: kohtunikud, politseiametnikud, prokurörid, advokaadid, ohvriabi- ja lastekaitsjetöötajad. Raamat on valminud justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös. Tegemist on täiendatud väljaandega 2012. aastal koostatud raamatule. Varasemalt oli raamat kättesaadav vaid kohtunikele, kuid nüüd kõigile huvilistele. Esmakordselt on raamat ka trükitud ja kriminaalpoliitika veebist kättesaadav.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aasta kriminaalstatistika põhjal on üldine kuritegevus ja tapmiste arv vähenenud

24.01.2017 Registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli eelmisel aastal vägivaldsete surmade arv taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel, ka varavastaste ja alaealiste kuritegude arv on vähenenud. Vägivallakuriteod ja joobes juhtimine on endiselt probleemiks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul üldine kuritegevus kahaneb ja kriminaalpoliitika peab muutuma täpsemalt sihitumaks retsidiivse kuritegevuse ja kõrgohtlike kuritegude suunal. „Kriminaalpoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema raske korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud õigusrikkujate suhtes nii, et ausad inimesed võiksid end tunda turvaliselt ning ühiskonnale ohtlikud kurjategijad peavad kartma,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu sõnul on alaealiste kuritegevus langenud peaaegu 1000 juhtumi piirimaile. Suur osa alaealiste kuritegudest on eakaaslaste vahelistest konfliktidest välja kasvanud vägivallateod ja kas poodidest või isiklike asjade vargused. Uute rikkumiste ärahoidmiseks on kavas luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, mis reageeriks alaealise riskidele ja vajadustele. „Kõige viimane koht alaealise karistamiseks on vangla. Teadusuuringud näitavad, et alaealiste õigusrikkujate riskikäitumise põhjused on sageli ealised ja seotud noore arenguprotsessidega. Suur osa alaealiste õigusrikkumistest on juhuslikku laadi ja tihti impulsiivsed teod, mis pandi toime sõprade mõjul või koos nendega. Siiski on meil sadu lapsi, kelle rikkumised on tõsisemad ja suure kahjuga: tervisekahjuga ründed, röövimine ja narkokuriteod. Nende noortega tuleb ka sihipärasemalt tegeleda,“ rääkis minister. „Joobes juhte on statistiliselt vähem liiklemas tänu politsei heale tööle. Samas on retsidiivsete kalduvuskurjategijate arv roolis endiselt kõrge. Et see oleks tulevikus väiksem, tuleb joobes juhtimise põhjustele hakata tähelepanu pöörama juba pärast esimest rikkumist. Seda põhjusel, et enamik neist on kimpus oma alkoholi tarvitamise probleemidega. Selle tõttu oleme proovimas lähenemist, kus esmakordsetele joobes juhtidele antakse võimalus karistuse asemel minna ravile ja sotsiaalprogrammi. Juba varem joobes juhtimise eest karistatud juhid läbivad enne kohtumõistmist alkoholi tarvitamise häire uuringu,“ selgitas Reinsalu. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et aastaga võib suures osas rahule jääda – kohtu alla on saadetud mitmed korruptsioonijuhtumid ning kuritegelikud ühendused, aga on teemasid – kuritegeliku vara tuvastamine, majanduskuritegude tõhusam menetlemine ja kannatanusõbralikum ning digitaalsem menetlus, millega tuleb veel palju tööd teha.  „Eelmine aasta oli hea hüppelaud edasiseks liikumiseks. Lapsed, majandus ja julgeolek jäävad märksõnadeks ka aastaks 2017. Kriminaalmenetlus peab olema kiire, efektiivne ja kannatanute õigustega enam arvestav. Oluliseks eesmärgiks on kriminaaltulu tuvastamise, äravõtmise ning majanduskuritegude menetlemise võimekuse kasvatamine,“ sõnas riigi peaprokurör Lavly Perling. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori sõnul lähtub politsei oma tegevusi planeerides kuritegudega kaasnevast mõjust. „Kahe täiskasvanu vaheline peresisene vägivald põhjustab kannatusi mitte ainult otsesele ohvrile, vaid ka lastele, kes tüli pealt näevad ja hirmu õhkkonnas kasvavad. Samuti on laiem mõju igal korruptsioonijuhtumil või majanduskuriteol, mis õõnestavad Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandust,“ rääkis Vaher.     Kokku registreeriti 2016. aastal 28 986 kuritegu. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 26 614, neist 12 372 olid kuriteod. Aasta varem oli see number 31 382, millest 14 966 olid kuriteod. Registreeritud vägivallakuritegude arv oli 7641. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse andmetel langes 2016. aastal vägivaldse rünnaku ohvriks 1,8% Eesti elanikest vanuses 15–74 aastat. Politseid teavitas enda sõnul ligikaudu 40% ohvritest. Joobes sõidukijuhtimise süütegusid registreeriti 5875 (sõidukijuhi vere alkoholisisaldus oli vähemalt 0,5 mg/g või oli tegu narkojoobega); neist 2866 olid kuriteod. Kuritegevus vähenes enamikus maakondades. Jätkuvalt oli kuritegevuse tase keskmisest kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõige madalam Lääne-Eesti saartel. Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

2016. aasta kriminaalstatistika põhjal on üldine kuritegevus ja tapmiste arv vähenenud

24.01.2017 Registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli eelmisel aastal vägivaldsete surmade arv taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel, ka varavastaste ja alaealiste kuritegude arv on vähenenud. Vägivallakuriteod ja joobes juhtimine on endiselt probleemiks. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul üldine kuritegevus kahaneb ja kriminaalpoliitika peab muutuma täpsemalt sihitumaks retsidiivse kuritegevuse ja kõrgohtlike kuritegude suunal. „Kriminaalpoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema raske korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud õigusrikkujate suhtes nii, et ausad inimesed võiksid end tunda turvaliselt ning ühiskonnale ohtlikud kurjategijad peavad kartma,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu sõnul on alaealiste kuritegevus langenud peaaegu 1000 juhtumi piirimaile. Suur osa alaealiste kuritegudest on eakaaslaste vahelistest konfliktidest välja kasvanud vägivallateod ja kas poodidest või isiklike asjade vargused. Uute rikkumiste ärahoidmiseks on kavas luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, mis reageeriks alaealise riskidele ja vajadustele. „Kõige viimane koht alaealise karistamiseks on vangla. Teadusuuringud näitavad, et alaealiste õigusrikkujate riskikäitumise põhjused on sageli ealised ja seotud noore arenguprotsessidega. Suur osa alaealiste õigusrikkumistest on juhuslikku laadi ja tihti impulsiivsed teod, mis pandi toime sõprade mõjul või koos nendega. Siiski on meil sadu lapsi, kelle rikkumised on tõsisemad ja suure kahjuga: tervisekahjuga ründed, röövimine ja narkokuriteod. Nende noortega tuleb ka sihipärasemalt tegeleda,“ rääkis minister. „Joobes juhte on statistiliselt vähem liiklemas tänu politsei heale tööle. Samas on retsidiivsete kalduvuskurjategijate arv roolis endiselt kõrge. Et see oleks tulevikus väiksem, tuleb joobes juhtimise põhjustele hakata tähelepanu pöörama juba pärast esimest rikkumist. Seda põhjusel, et enamik neist on kimpus oma alkoholi tarvitamise probleemidega. Selle tõttu oleme proovimas lähenemist, kus esmakordsetele joobes juhtidele antakse võimalus karistuse asemel minna ravile ja sotsiaalprogrammi. Juba varem joobes juhtimise eest karistatud juhid läbivad enne kohtumõistmist alkoholi tarvitamise häire uuringu,“ selgitas Reinsalu. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et aastaga võib suures osas rahule jääda – kohtu alla on saadetud mitmed korruptsioonijuhtumid ning kuritegelikud ühendused, aga on teemasid – kuritegeliku vara tuvastamine, majanduskuritegude tõhusam menetlemine ja kannatanusõbralikum ning digitaalsem menetlus, millega tuleb veel palju tööd teha.  „Eelmine aasta oli hea hüppelaud edasiseks liikumiseks. Lapsed, majandus ja julgeolek jäävad märksõnadeks ka aastaks 2017. Kriminaalmenetlus peab olema kiire, efektiivne ja kannatanute õigustega enam arvestav. Oluliseks eesmärgiks on kriminaaltulu tuvastamise, äravõtmise ning majanduskuritegude menetlemise võimekuse kasvatamine,“ sõnas riigi peaprokurör Lavly Perling. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori sõnul lähtub politsei oma tegevusi planeerides kuritegudega kaasnevast mõjust. „Kahe täiskasvanu vaheline peresisene vägivald põhjustab kannatusi mitte ainult otsesele ohvrile, vaid ka lastele, kes tüli pealt näevad ja hirmu õhkkonnas kasvavad. Samuti on laiem mõju igal korruptsioonijuhtumil või majanduskuriteol, mis õõnestavad Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandust,“ rääkis Vaher.     Kokku registreeriti 2016. aastal 28 986 kuritegu. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 26 614, neist 12 372 olid kuriteod. Aasta varem oli see number 31 382, millest 14 966 olid kuriteod. Registreeritud vägivallakuritegude arv oli 7641. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse andmetel langes 2016. aastal vägivaldse rünnaku ohvriks 1,8% Eesti elanikest vanuses 15–74 aastat. Politseid teavitas enda sõnul ligikaudu 40% ohvritest. Joobes sõidukijuhtimise süütegusid registreeriti 5875 (sõidukijuhi vere alkoholisisaldus oli vähemalt 0,5 mg/g või oli tegu narkojoobega); neist 2866 olid kuriteod. Kuritegevus vähenes enamikus maakondades. Jätkuvalt oli kuritegevuse tase keskmisest kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõige madalam Lääne-Eesti saartel. Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusnõu pakkujaid erivajadustega inimestele

20.01.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et leida kuni kolmeks aastaks tasuta õigusnõu pakkujaid erivajadustega inimestele. Lepingut võidakse samadel tingimustel kuni kahe aasta võrra pikendada. „Meie eesmärgiks on tagada, et erivajadustega inimesed pääseksid ligi õigusnõustamisele ja abistada neid igapäevasel suhtlemisel ametiasutustega ning asjaajamisel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust antakse kalendriaasta kohta kuni 50 000 eurot koos käibemaksuga, mis jaotatakse kuni kolme parima taotleja vahel. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. aprillil 2017. Toetust võib taotleda erivajadustega isikute esindusorganisatsioon või mitu esindusorganisatsiooni ühiselt. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga koos toetuse kasutamise eritingimuste ning üldtingimustega, millega lepingu sõlmimine on konkursi võitjale kohustuslik, justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 12. veebruaril 2017 kell 23:00. Konkursi kontaktisikuks on vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (gunnar.vaikmaa@just.ee, 6 803 120). Konkursi tingimuste kohta täpsemate selgituste saamiseks saab küsimusi esitada  elektrooniliselt meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib tasuta õigusnõu pakkujaid erivajadustega inimestele

20.01.2017 Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et leida kuni kolmeks aastaks tasuta õigusnõu pakkujaid erivajadustega inimestele. Lepingut võidakse samadel tingimustel kuni kahe aasta võrra pikendada. „Meie eesmärgiks on tagada, et erivajadustega inimesed pääseksid ligi õigusnõustamisele ja abistada neid igapäevasel suhtlemisel ametiasutustega ning asjaajamisel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Toetust antakse kalendriaasta kohta kuni 50 000 eurot koos käibemaksuga, mis jaotatakse kuni kolme parima taotleja vahel. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 1. aprillil 2017. Toetust võib taotleda erivajadustega isikute esindusorganisatsioon või mitu esindusorganisatsiooni ühiselt. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga koos toetuse kasutamise eritingimuste ning üldtingimustega, millega lepingu sõlmimine on konkursi võitjale kohustuslik, justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 12. veebruaril 2017 kell 23:00. Konkursi kontaktisikuks on vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (gunnar.vaikmaa@just.ee, 6 803 120). Konkursi tingimuste kohta täpsemate selgituste saamiseks saab küsimusi esitada  elektrooniliselt meiliaadressil info@just.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi