Täna kogunes esimest korda põhiseaduse asjatundjate kogu

19.01.2017 Täna kogunes justiitsministeeriumis põhiseaduse asjatundjate kogu, mis koosneb 12st õigusasjatundjast ning mille ülesandeks on analüüsida Eesti põhiseaduses esinevaid probleeme ja esitada selle kohta vajadusel lahendusettepanekud valitsusele.   „Põhiseaduse analüüsi lähtekoht on, et Eesti kehtiv põhiseadus on toimiv ning vaja ei ole muuta põhiseadusliku korra aluspõhimõtteid. Tähtis on objektiivse riigiõigusliku analüüsiga hinnata, millised riigiõiguslikud probleemid on põhiseaduse toimimise praktika juures 25 aasta jooksul ilmnenud ning millised võiksid olla lahendused “ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Kogu liikmed on riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask. Eraldi analüüsib kogu neid küsimusi, mis on kaasnenud seoses Euroopa Liidu ja NATOga liitumisega. Põhiseaduse asjatundjate kogu töö tulemused vormistatakse  raportina.   28. juunil 2017 möödub 25 aastat Eesti vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna kogunes esimest korda põhiseaduse asjatundjate kogu

19.01.2017 Täna kogunes justiitsministeeriumis põhiseaduse asjatundjate kogu, mis koosneb 12st õigusasjatundjast ning mille ülesandeks on analüüsida Eesti põhiseaduses esinevaid probleeme ja esitada selle kohta vajadusel lahendusettepanekud valitsusele.   „Põhiseaduse analüüsi lähtekoht on, et Eesti kehtiv põhiseadus on toimiv ning vaja ei ole muuta põhiseadusliku korra aluspõhimõtteid. Tähtis on objektiivse riigiõigusliku analüüsiga hinnata, millised riigiõiguslikud probleemid on põhiseaduse toimimise praktika juures 25 aasta jooksul ilmnenud ning millised võiksid olla lahendused “ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Kogu liikmed on riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams, riigikohtu esimees Priit Pikamäe, õiguskantsler Ülle Madise, riigisekretär Heiki Loot, Tartu ringkonnakohtunik Madis Ernits, riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunik Berit Aaviksoo, Tartu ülikooli külalisprofessor Uno Lõhmus, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk, vandeadvokaat Allar Jõks, vandeadvokaat Jüri Raidla, endine riigikohtu esimees Rait Maruste ning endine riigikohtu esimees ja vandeadvokaat Märt Rask. Eraldi analüüsib kogu neid küsimusi, mis on kaasnenud seoses Euroopa Liidu ja NATOga liitumisega. Põhiseaduse asjatundjate kogu töö tulemused vormistatakse  raportina.   28. juunil 2017 möödub 25 aastat Eesti vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Õigusloome nõukoda: riigi konkurentsivõime tõstmisega tuleb jätkata

18.01.2017 Justiitsministeeriumis kogunes täna õigusloome nõukoda, kus tõstatus taas konkurentsivõime tõstmise kavaga edasimineku olulisus ning kobareelnõude küsimust seadusloomes. Samuti sa nõukoda ülevaate Eesti EL eesistumise prioriteetidest. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas seda, riigi konkurentsivõime tõstmine peab olema jätkuvalt riigi prioriteet ja selleks tuleb jätkata eelmisel aastal valitsusele esitatud raportis tehtud ettepanekute elluviimisega. „Majanduskeskkonda puudutavates küsimustes on väga oluline jälgida, et viiakse ellu reaalne mõjuanalüüs ja ka uus valitsus viiks ellu konkurentsivõime elavdamise kava. Selleks tuleks moodustada konkurentsivõime nõukogu, kes nende teemadega aktiivselt tegeleks,“ rääkis ta. Teise teemana arutati õigusloome kvaliteeti ja õigusmuudatuste majandusmõjude hindamise võimekust ja vajalikkust ning kobareelnõude küsimust. Nõukoja esimehe Jüri Raidla sõnul leidis kinnitust põhimõte, mille kohaselt kobareelnõud ei ole seadusloomes aktsepteeritav praktika isegi mitte valitsuste vahetumise tingimustes. Justiitsminister tutvustas nõukoja liikmetele ka EL eesistumise prioriteete. Justiitsvaldkonnas tõi ta välja selle, et vähem õigusloomet eesistumise ajal sai eesmärgina ära märgitud. Samuti rääkis minister digilahendustest, piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamise tähtsusest tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele. Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Õigusloome nõukoda: riigi konkurentsivõime tõstmisega tuleb jätkata

18.01.2017 Justiitsministeeriumis kogunes täna õigusloome nõukoda, kus tõstatus taas konkurentsivõime tõstmise kavaga edasimineku olulisus ning kobareelnõude küsimust seadusloomes. Samuti sa nõukoda ülevaate Eesti EL eesistumise prioriteetidest. Justiitsminister Urmas Reinsalu rõhutas seda, riigi konkurentsivõime tõstmine peab olema jätkuvalt riigi prioriteet ja selleks tuleb jätkata eelmisel aastal valitsusele esitatud raportis tehtud ettepanekute elluviimisega. „Majanduskeskkonda puudutavates küsimustes on väga oluline jälgida, et viiakse ellu reaalne mõjuanalüüs ja ka uus valitsus viiks ellu konkurentsivõime elavdamise kava. Selleks tuleks moodustada konkurentsivõime nõukogu, kes nende teemadega aktiivselt tegeleks,“ rääkis ta. Teise teemana arutati õigusloome kvaliteeti ja õigusmuudatuste majandusmõjude hindamise võimekust ja vajalikkust ning kobareelnõude küsimust. Nõukoja esimehe Jüri Raidla sõnul leidis kinnitust põhimõte, mille kohaselt kobareelnõud ei ole seadusloomes aktsepteeritav praktika isegi mitte valitsuste vahetumise tingimustes. Justiitsminister tutvustas nõukoja liikmetele ka EL eesistumise prioriteete. Justiitsvaldkonnas tõi ta välja selle, et vähem õigusloomet eesistumise ajal sai eesmärgina ära märgitud. Samuti rääkis minister digilahendustest, piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamise tähtsusest tarbijatele, tootjatele ja ettevõtetele. Justiitsministri õigusloome nõukoja esimees on vandeadvokaat Jüri Raidla. Nõukotta kuuluvad vandeadvokaat Allar Jõks, õigusteadlane Lauri Mälksoo, Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, õiguskantsler Ülle Madise, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, notarite koja esindaja Priidu Pärna ja poliitikauuringute keskuse Praxis ekspert Annika Uudelepp. Nõukoda koguneb vajaduse järgi. Nõukoja tööd ei tasustata ja tehniliselt korraldab seda justiitsministeerium. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib õigusabi pakkujaid

12.01.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse turutingimustest soodsama õigusnõu pakkujaid näost näkku õigusnõustamiseks, veebinõustamiseks ja telefoni teel juhendamiseks ning portaali Jurist Aitab haldamiseks. „Õigusriigis peab õigusabi olema kättesaadav, nii et asjatundlikule ja usaldusväärsele juriidilisele nõustamisele on vajadusel juurdepääs igal inimesel. Selleks, et inimese õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta, suurendasime oluliselt nende hulka, kellel on võimalus saada riigi kulul õigusabi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui seni pakuti õigusnõu vaid vähekindlustatud inimestele, siis uuest aastast hakkavad üldist õigusnõustamist tasuta või soodsamalt saama kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest. See tähendab, et õigusnõu jõuab inimesteni, kes seni riigi toel nõustamist ei saanud, kuid seda ka ise turutingimustel hankida ei suutnud,“ täpsustas minister. Abivajajad hakkavad õigusnõu saama 2 + 3 + 10 süsteemil: esimesed kaks tundi saadakse õigusnõu ühekordse 5 eurose visiiditasu eest (käibemaksuga). Alaealised on visiiditasust vabastatud. Sellele järgneva kolme tunni eest tuleb abivajajal tasuda pool konkursi võitja õigusnõustamise tunnitasu määrast ehk kõige rohkem 20 eurot (lisandub käibemaks). Pärast 5 tunni täitumist on abivajajal õigus saada oma raha eest veel 10 tundi õigusnõustamist konkursi võitjalt õigusabiteenusele kehtiva tunnihinnaga, milleks on maksimaalselt 40 eurot (lisandub käibemaks). Õigusnõu hakatakse osutama üle Eesti asuvates nõustamiskohtades. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed õigusnõu saama vähemalt kõigis maakonnakeskustes. Üldise õigusnõustamisega seotud tegevuste toetamiseks antakse esimesel kalendriaastal konkursil välja valitud õigusnõu pakkujale toetust 751 000 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot. Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping tähtajaga kuni 31.12.2020. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 16.04.2017.  Konkursil osalema oodatakse kõiki juriidilisi isikuid, sh advokaadibürood, õigusbürood ning soovi korral ka advokatuur või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta vastavalt ministri määruses ja käskkirjas sätestatule. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga koos toetuse kasutamise eritingimuste ning üldtingimustega, millega lepingu sõlmimine on konkursi võitjale kohustuslik, justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 12. veebruaril 2017 kell 23.00. Konkursi kontaktisikuks on vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (gunnar.vaikmaa@just.ee, 6 803 120). Konkursi tingimuste kohta täpsemate selgituste saamiseks saab küsimusi esitada  elektrooniliselt meiliaadressil info@just.ee.     Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib õigusabi pakkujaid

12.01.2017 Justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas välja konkursi, millega otsitakse turutingimustest soodsama õigusnõu pakkujaid näost näkku õigusnõustamiseks, veebinõustamiseks ja telefoni teel juhendamiseks ning portaali Jurist Aitab haldamiseks. „Õigusriigis peab õigusabi olema kättesaadav, nii et asjatundlikule ja usaldusväärsele juriidilisele nõustamisele on vajadusel juurdepääs igal inimesel. Selleks, et inimese õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta, suurendasime oluliselt nende hulka, kellel on võimalus saada riigi kulul õigusabi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Kui seni pakuti õigusnõu vaid vähekindlustatud inimestele, siis uuest aastast hakkavad üldist õigusnõustamist tasuta või soodsamalt saama kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest. See tähendab, et õigusnõu jõuab inimesteni, kes seni riigi toel nõustamist ei saanud, kuid seda ka ise turutingimustel hankida ei suutnud,“ täpsustas minister. Abivajajad hakkavad õigusnõu saama 2 + 3 + 10 süsteemil: esimesed kaks tundi saadakse õigusnõu ühekordse 5 eurose visiiditasu eest (käibemaksuga). Alaealised on visiiditasust vabastatud. Sellele järgneva kolme tunni eest tuleb abivajajal tasuda pool konkursi võitja õigusnõustamise tunnitasu määrast ehk kõige rohkem 20 eurot (lisandub käibemaks). Pärast 5 tunni täitumist on abivajajal õigus saada oma raha eest veel 10 tundi õigusnõustamist konkursi võitjalt õigusabiteenusele kehtiva tunnihinnaga, milleks on maksimaalselt 40 eurot (lisandub käibemaks). Õigusnõu hakatakse osutama üle Eesti asuvates nõustamiskohtades. Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed õigusnõu saama vähemalt kõigis maakonnakeskustes. Üldise õigusnõustamisega seotud tegevuste toetamiseks antakse esimesel kalendriaastal konkursil välja valitud õigusnõu pakkujale toetust 751 000 eurot koos käibemaksuga ning järgnevatel kalendriaastatel 767 000 eurot. Konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping tähtajaga kuni 31.12.2020. Tegevusega tuleb alustada hiljemalt 16.04.2017.  Konkursil osalema oodatakse kõiki juriidilisi isikuid, sh advokaadibürood, õigusbürood ning soovi korral ka advokatuur või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta vastavalt ministri määruses ja käskkirjas sätestatule. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ning konkursi käskkirjaga koos toetuse kasutamise eritingimuste ning üldtingimustega, millega lepingu sõlmimine on konkursi võitjale kohustuslik, justiitsministeeriumi veebilehel. Taotlused tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt e-posti aadressile info@just.ee hiljemalt 12. veebruaril 2017 kell 23.00. Konkursi kontaktisikuks on vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (gunnar.vaikmaa@just.ee, 6 803 120). Konkursi tingimuste kohta täpsemate selgituste saamiseks saab küsimusi esitada  elektrooniliselt meiliaadressil info@just.ee.     Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Korruptsiooni ennetuse nõukogu: korruptsioon hävitab usaldust riigi ja kodaniku vahel

11.01.2017. Justiitsministeeriumis kogunes eile esimest korda korruptsiooni ennetuse nõukogu, kus tutvustati korruptsiooni ennetuse prioriteete 2017.aastal, millest olulisemateks on korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes, ärikorruptsioon ja noorte teadlikkuse parandamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul algab edukas korruptsiooniennetus just teadlikkuse parandamisest. „Korruptsiooni on võimalik ohjeldada erinevate meetmetega. Esiteks, tahame muuta riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise korda, andes selle sõltumatu nimetamiskomitee kätte, kuhu kuuluksid näiteks eraettevõtjad ja kõrged riigiametnikud. Kindlasti pöörame tähelepanu huvide konflikti ennetamisele äriühingute nõukogudes,“ selgitas justiitsminister. „Teiseks on käimasoleva haldusreformi käigus kohalikel omavalitsustel uus võimalus korruptsiooni tõrjuda, suurendades uute haldusüksuste moodustumise käigus otsuste ja tegevuste läbipaistvust,“ ütles Urmas Reinsalu. Korruptsiooni ennetuse nõukogu liikme peaprokurör Lavly Perlingu sõnul on korruptsioonivastase võitluse tulemused ette näidata igast Eestimaa piirkonnast, erinevatest valdkondadest ning erinevate tegevuste kaudu. „Riigi õigussüsteem on avastanud neid kuritegusid edukalt. Kindlasti tuleb rõhk panna just nende kuritegude menetlemisele, mille kaudu saavutatakse positiivseim mõju ühiskonnale – rohkem usaldust, usku ja läbipaistvust. Vähendamaks korruptsiooni ühiskonnas tuleb tähelepanu pöörata ennetusele ja eetikale, koostööd peavad tegema era- ja avalik sektor ning menetlused, mis läbi viiakse, peavad olema kiired ja tõhusad,“ rõhutas riigi peaprokurör Lavly Perling. Lisaks tutvustati korruptsiooni ennetuse nõukogule justiitsministeeriumi uut e-kursust. E-kursus on mõeldud riigi ja omavalitsuste äriühingute juhtidele, aga  ka kõigil teistel on võimalik  omakorruptsioonialaseid teadmisi testida ning lahendada huvide konflikti, eetika ja korruptsiooni teemalisi küsimusi. Nõukogu liikmed on audiitorfirma Ernst & Young siseaudiitor ja juhtivkonsultant Marilin Pikaro, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Liikmed on valitud selle järgi, et nad on oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas korruptsiooniennetuse teemal kõneisikuteks ning aitavad seeläbi teemale tähelepanu juhtida. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Korruptsiooni ennetuse nõukogu: korruptsioon hävitab usaldust riigi ja kodaniku vahel

11.01.2017. Justiitsministeeriumis kogunes eile esimest korda korruptsiooni ennetuse nõukogu, kus tutvustati korruptsiooni ennetuse prioriteete 2017.aastal, millest olulisemateks on korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes, ärikorruptsioon ja noorte teadlikkuse parandamine. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul algab edukas korruptsiooniennetus just teadlikkuse parandamisest. „Korruptsiooni on võimalik ohjeldada erinevate meetmetega. Esiteks, tahame muuta riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamise korda, andes selle sõltumatu nimetamiskomitee kätte, kuhu kuuluksid näiteks eraettevõtjad ja kõrged riigiametnikud. Kindlasti pöörame tähelepanu huvide konflikti ennetamisele äriühingute nõukogudes,“ selgitas justiitsminister. „Teiseks on käimasoleva haldusreformi käigus kohalikel omavalitsustel uus võimalus korruptsiooni tõrjuda, suurendades uute haldusüksuste moodustumise käigus otsuste ja tegevuste läbipaistvust,“ ütles Urmas Reinsalu. Korruptsiooni ennetuse nõukogu liikme peaprokurör Lavly Perlingu sõnul on korruptsioonivastase võitluse tulemused ette näidata igast Eestimaa piirkonnast, erinevatest valdkondadest ning erinevate tegevuste kaudu. „Riigi õigussüsteem on avastanud neid kuritegusid edukalt. Kindlasti tuleb rõhk panna just nende kuritegude menetlemisele, mille kaudu saavutatakse positiivseim mõju ühiskonnale – rohkem usaldust, usku ja läbipaistvust. Vähendamaks korruptsiooni ühiskonnas tuleb tähelepanu pöörata ennetusele ja eetikale, koostööd peavad tegema era- ja avalik sektor ning menetlused, mis läbi viiakse, peavad olema kiired ja tõhusad,“ rõhutas riigi peaprokurör Lavly Perling. Lisaks tutvustati korruptsiooni ennetuse nõukogule justiitsministeeriumi uut e-kursust. E-kursus on mõeldud riigi ja omavalitsuste äriühingute juhtidele, aga  ka kõigil teistel on võimalik  omakorruptsioonialaseid teadmisi testida ning lahendada huvide konflikti, eetika ja korruptsiooni teemalisi küsimusi. Nõukogu liikmed on audiitorfirma Ernst & Young siseaudiitor ja juhtivkonsultant Marilin Pikaro, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Liikmed on valitud selle järgi, et nad on oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas korruptsiooniennetuse teemal kõneisikuteks ning aitavad seeläbi teemale tähelepanu juhtida. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi