Täna koguneb esimest korda korruptsiooni ennetuse nõukogu

10.01.2017 Justiitsminister kutsub täna esimest korda kokku korruptsiooni ennetuse nõukogu, mille eesmärgiks on analüüsida korruptsioonivastast tegevust Eestis, teha justiitsministrile ettepanekuid korruptsiooni ennetamiseks ning olla selle valdkonna kõneisikuks. Nõukogu liikmed on audiitorfirma Ernst & Young siseaudiitor ja juhtivkonsultant Marilin Pikaro, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Liikmed on valitud selle järgi, et nad on oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas korruptsiooniennetuse teemal kõneisikuteks ning aitavad seeläbi teemale tähelepanu juhtida. Esimesel kohtumisel arutab komisjon korruptsiooniennetuse prioriteete 2017. aastal. Olulisematest teemadest on laual korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes, ärikorruptsioon ning noorte teadlikkuse suurendamine. Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 prioriteedid on: • edendada teadlikkust korruptsioonist • suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning • arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Täna koguneb esimest korda korruptsiooni ennetuse nõukogu

10.01.2017 Justiitsminister kutsub täna esimest korda kokku korruptsiooni ennetuse nõukogu, mille eesmärgiks on analüüsida korruptsioonivastast tegevust Eestis, teha justiitsministrile ettepanekuid korruptsiooni ennetamiseks ning olla selle valdkonna kõneisikuks. Nõukogu liikmed on audiitorfirma Ernst & Young siseaudiitor ja juhtivkonsultant Marilin Pikaro, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli, riigi peaprokurör Lavly Perling, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp, ettevõtja Karli Lambot ning Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu tegevjuht Maris Jõgeva. Liikmed on valitud selle järgi, et nad on oma tegevusvaldkonnas ja ühiskonnas korruptsiooniennetuse teemal kõneisikuteks ning aitavad seeläbi teemale tähelepanu juhtida. Esimesel kohtumisel arutab komisjon korruptsiooniennetuse prioriteete 2017. aastal. Olulisematest teemadest on laual korruptsiooni ennetamine riigi äriühingutes, ärikorruptsioon ning noorte teadlikkuse suurendamine. Vabariigi Valitsuse korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 prioriteedid on: • edendada teadlikkust korruptsioonist • suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning • arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas Liivi Loide teiseks ametiajaks Tartu maakohtu esimeheks

6.01.2017. Justiitsministri sõnul otsustati Liivi Loide kasuks põhjusel, et tal on suure kohtuasutuse juhtimise kogemus ning on sellega väga hästi hakkama saanud. „Liivi Loidel on selge nägemus, kuidas toimivat süsteemi hoida ja edasi arendada. Tartu Maakohtu juht peab olema oma tegevuses mitte üksnes Tartu, vaid kogu Lõuna-Eesti keskne ning Liivi Loide on sellist rolli kohtujuhina senini edukat täitnud,“ selgitas justiitsminister. Liivi Loide uus ametiaeg Tartu Maakohtu esimehena algab 2. aprillil 2017. aastal ja kestab 7 aastat. Liivi Loide nimetati kohtunikuks 1993. aastal, mil ta asus tööle alguses Jõgeva Maakohtu kohtunikuna, hiljem nimetati ta Jõgeva Maakohtu esimeheks. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Loide kohtuistungisekretärina, seejärel juba kohtuniku stažööri ja kohtuniku ameti taotlejana. Liivi Loide on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal 1992. aastal. Kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed esimese ja teise astme kohtunike seast. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse, millele esimeest valitakse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas Liivi Loide teiseks ametiajaks Tartu maakohtu esimeheks

6.01.2017. Justiitsministri sõnul otsustati Liivi Loide kasuks põhjusel, et tal on suure kohtuasutuse juhtimise kogemus ning on sellega väga hästi hakkama saanud. „Liivi Loidel on selge nägemus, kuidas toimivat süsteemi hoida ja edasi arendada. Tartu Maakohtu juht peab olema oma tegevuses mitte üksnes Tartu, vaid kogu Lõuna-Eesti keskne ning Liivi Loide on sellist rolli kohtujuhina senini edukat täitnud,“ selgitas justiitsminister. Liivi Loide uus ametiaeg Tartu Maakohtu esimehena algab 2. aprillil 2017. aastal ja kestab 7 aastat. Liivi Loide nimetati kohtunikuks 1993. aastal, mil ta asus tööle alguses Jõgeva Maakohtu kohtunikuna, hiljem nimetati ta Jõgeva Maakohtu esimeheks. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Loide kohtuistungisekretärina, seejärel juba kohtuniku stažööri ja kohtuniku ameti taotlejana. Liivi Loide on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal 1992. aastal. Kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed esimese ja teise astme kohtunike seast. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse, millele esimeest valitakse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Eestis tuleb luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem

6.01.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi. Eelnõu kohaselt tuleb alaealiste väärtegudele ja kuritegudele reageerides alati kaaluda alaealiste mõjutusvahendeid. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul antakse eelnõuga alaealiste õigusrikkumiste menetlejatele laiemad ja paindlikumad võimalused reageerida kiiremate ja tõhusamate mõjutusvahenditega. „Esmatähtis alaealiste õigusrikkujate puhul on eripreventiivne eesmärk ja ennetus, mis on suunatud spetsiifiliselt noortele eesmärgiga saavutada positiivseid muutusi käitumises,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  „Muudatuste tulemusena tekib Eestis alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, kus olulisel kohal on reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele ning vastutuse võtmine  toimepandud tegude eest,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumiste vähendamiseks on oluline tagada senisest kiirem ja paindlikum eakohane lähenemine. Selleks on kavas täiendada alaealiste suhtes kasutatavate mõjutusvahendite loetelu ning paika panna üldreegel, et alaealiste puhul tuleb kasutada arengust ja riskikäitumisest lähtuvaid sobivaid ja efektiivseid mõjutusvahendeid,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt kavandatakse muudatused karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Kriminaalmenetluses antakse prokuratuurile senisest laiem mõjutusvahendite valik, mida menetluse lõpetamisel alaealise suhtes kasutada. Lisaks luuakse võimalus alaealise vahistus asendada paigutamisega kinnisesse lasteasutusse ning täpsustatakse alaealiste menetluskulude riigi kanda jätmise võimalusi, kui need ei osutu alaealisele ja tema vanematele jõukohaseks. Väärteomenetluses laiendatakse vähetähtsate väärtegude korral menetluse hoiatusega alustamata jätmise võimalusi, kui kahju on hüvitatud  või heastatud.  Samuti võimaldatakse väärteomenetluses  suunata alaealine lepitusele ning lühendatakse alaealisele mõistetava aresti maksimumkestust 10 päevani. Muudatustega luuakse ka võimalus kohaldada noortele, 18- kuni 21aastastele täiskasvanutele alaealise mõjutusvahendit, juhul kui noore vaimse ja sotsiaalse arengu tase ning teo asjaolud seda võimaldavad. Praegu koheldakse noori täiskasvanuid alati nagu täiskasvanud õigusrikkujaid ja nende puhul ei saa rakendada erikohtlemist. Eelnõuga kavandatud muudatustele ootab ministeerium vastukaja hiljemalt jaanuari lõpuks. 2015. aastal panid alaealised toime ligikaudu 10 000 süütegu, politsei määras alaealistele enam kui 6000 rahatrahvi ning vahistas 40 alaealist isikut. 2015. aasta lõpus viibis vanglas 24 alaealist, nendest 11 süüdimõistetut ja 13 vahistatut. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Reinsalu: Eestis tuleb luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem

6.01.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi. Eelnõu kohaselt tuleb alaealiste väärtegudele ja kuritegudele reageerides alati kaaluda alaealiste mõjutusvahendeid. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul antakse eelnõuga alaealiste õigusrikkumiste menetlejatele laiemad ja paindlikumad võimalused reageerida kiiremate ja tõhusamate mõjutusvahenditega. „Esmatähtis alaealiste õigusrikkujate puhul on eripreventiivne eesmärk ja ennetus, mis on suunatud spetsiifiliselt noortele eesmärgiga saavutada positiivseid muutusi käitumises,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  „Muudatuste tulemusena tekib Eestis alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, kus olulisel kohal on reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele ning vastutuse võtmine  toimepandud tegude eest,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Laste õigusrikkumiste vähendamiseks on oluline tagada senisest kiirem ja paindlikum eakohane lähenemine. Selleks on kavas täiendada alaealiste suhtes kasutatavate mõjutusvahendite loetelu ning paika panna üldreegel, et alaealiste puhul tuleb kasutada arengust ja riskikäitumisest lähtuvaid sobivaid ja efektiivseid mõjutusvahendeid,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt kavandatakse muudatused karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Kriminaalmenetluses antakse prokuratuurile senisest laiem mõjutusvahendite valik, mida menetluse lõpetamisel alaealise suhtes kasutada. Lisaks luuakse võimalus alaealise vahistus asendada paigutamisega kinnisesse lasteasutusse ning täpsustatakse alaealiste menetluskulude riigi kanda jätmise võimalusi, kui need ei osutu alaealisele ja tema vanematele jõukohaseks. Väärteomenetluses laiendatakse vähetähtsate väärtegude korral menetluse hoiatusega alustamata jätmise võimalusi, kui kahju on hüvitatud  või heastatud.  Samuti võimaldatakse väärteomenetluses  suunata alaealine lepitusele ning lühendatakse alaealisele mõistetava aresti maksimumkestust 10 päevani. Muudatustega luuakse ka võimalus kohaldada noortele, 18- kuni 21aastastele täiskasvanutele alaealise mõjutusvahendit, juhul kui noore vaimse ja sotsiaalse arengu tase ning teo asjaolud seda võimaldavad. Praegu koheldakse noori täiskasvanuid alati nagu täiskasvanud õigusrikkujaid ja nende puhul ei saa rakendada erikohtlemist. Eelnõuga kavandatud muudatustele ootab ministeerium vastukaja hiljemalt jaanuari lõpuks. 2015. aastal panid alaealised toime ligikaudu 10 000 süütegu, politsei määras alaealistele enam kui 6000 rahatrahvi ning vahistas 40 alaealist isikut. 2015. aasta lõpus viibis vanglas 24 alaealist, nendest 11 süüdimõistetut ja 13 vahistatut. Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Valitsus kinnitas kõrgkoolide tulemusrahastuse arvestamise alused

Valitsus kinnitas tulemusnäitajad, mille alusel arvestatakse kõrgkoolidele alates järgmisest aastast tulemusrahastust. Tulemusnäitajad on seotud kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks nominaalajaga lõpetanute osakaal, lõpetajate töötamine ja edasiõppimine ning õppurite rahvusvaheline mobiilsus. Tulemusrahastus on üks osa kõrghariduse uues rahastamismudelis, mis hakkab kehtima 2017. aastast. Tulemusrahastus moodustab kõrgkoolidele eraldatavast tegevustoetusest 20% ja baasrahastus 80%. Minister Mailis Reps ütles, et kindlate tulemusnäitajate kehtestamine toob kõrgkoolide rahastamisse selgust ja läbipaistvust. „Valitsuse määrusega täpsustame seaduses nimetatud tulemusnäitajaid ning paneme paika nende osakaalud ja arvestamise alused,“ märkis Reps. „Tulemusnäitajad on otseselt seotud nii õppe kvaliteedi kui tulemuslikkusega.“    Tulemusnäitajaid on kokku kuus. Kaalukam neist on nominaalajaga lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist lõpetajatest ja selle näitaja osakaal valemis on 35%. Kaalukuselt järgmine on tööhõives osalevate või järgmisel kõrgharidustaseme astmel edasi õppivate lõpetajate hulk ning selle näitaja osakaal on 20%. Teised tulemusnäitajad on: õppeasutuse vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kooli vastuvõetutest (osakaal 15%), välisriigis õppinud või praktikal käinud üliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), välisüliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), õppeasutuse haridusalasest tegevusest erasektorist saadava tulu suhe tegevustoetusesse (osakaal 10%). TAUST Tulemusrahastuse alused kehtestatakse seoses ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017. Seadusemuudatus toob kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust ja selgust, rahastamismudelisse lisati uue komponendina baasrahastus. Uues rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mille vahendid jagunevad kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike. Kõrgharidusõppe uue rahastamismudeli infograafika. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi

Viru maakohtu esimeheks sai Astrid Asi

22.12.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas Viru maakohtu uueks esimeheks seni samas kohtus kohtunikuna töötanud Astrid Asi. Astrid Asi ametiaeg algab 2. jaanuaril ja kestab seitse aastat. Asi nimetati kohtuniks 2012. aastal, samal aastal asus ta teenistusse Viru maakohtu Narva kohtumajja. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Asi justiitsministeeriumis karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana, ringkonnaprokurörina Põhja ringkonnaprokuratuuris (majandus- ja korruptsioonikuritegude osakond), prokuröri abina riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas ja järelevalveosakonnas. Astrid Asi on omandanud magistrikraadi õigusteaduses Akadeemia Nordis 2005. aastal. Kohtute seaduse järgi valitakse kohtutele uued esimehed esimese ja teise astme kohtunike seast. Esimehe nimetab ametisse justiitsminister, kuulates ära selle kohtu üldkogu arvamuse, millele esimeest valitakse ning saades väljapakutud kandidaadi osas ka nõusoleku kohtute haldamise nõukojalt.  Justiitsministeerium, avaldatud 8 aastat tagasi