Viimased postitused foorumis

J. 21.05.2024 11:42 (7 kuud tagasi) vasta...

Teovõime kas on või ei ole ehk puudub. Kui teovõime puudumine puudub, siis järelikult teovõime on olemas.

vice 21.05.2024 11:20 (7 kuud tagasi) vasta...

teine punkt võib arusaamatuks jääda - ükskski arst ei anna sellist tõendit et inimesel puudub teovõime puudumine :)

vice 21.05.2024 11:17 (7 kuud tagasi) vasta...

Esiteks, Parkinsoni tõbi ja dementsus on kaks erinevat neuroloogilist haigust, esimese puhul on mõistusega kõik korras, teise puhul mitte. Teiseks, ükski arst ei anna tõendid teovõime puudumise kohta. Kolmandaks, müügitehingul kontrollib notar hoolikalt inimese teovõimet. Neljandaks, inimene kasutab oma isiklikku raha täpselt sedasi kuidas ta ise soovib, ükski laps ega muidu sugulane ei oma selle juures mitte mingisugust sõnaõigust. Seega pole mõtet võõrast vara endale ihaldada.

Anita 16.05.2024 10:46 (7 kuud tagasi) vasta...

Aitäh vastajatele! Asi sai lahendatud ilma kohtuta :) saatsin KÜ meilile arvest fotod ja näitasin täpselt ära kus ja kuidas viga tehtud ja võeti omaks. Kirjalikku pöördumist ei saanud nad ignoreerida ka. Täna helistati et uus korrigeeritud arve on postkastis. Kogu arvet maksmata jätta ei olnud mul muidugi mõtteski ja selleks puudus ka vajadus, arvel iga kulurida ju eraldi välja toodud. Ma küsisin sellepärast et KUI peaks tekkima olukord kus viga ei tunnistata siis kuhu pöörduda sest esimese telefonikõne peale raamatupidaja kippus vaidlema et tema arvutiprogramm on eksinud :) aga programmi andmed sisestavad ju inimesed. Sellegipoolest veelkord tänan kaasamõtlejaid!

J. 16.05.2024 08:58 (7 kuud tagasi) vasta...

Kogu arve maksmata jätmine ei ole hea mõte. See võib juurde tekitada mittesoovitud lisakulusid viiviste ja kohtukulude näol. Äärmisel juhul võib kaaluda ainult vaidlustatud summa tasumata jätmist. Kõigepealt tuleks aga veenduda, et arvel on tõesti viga tehtud ja ühistul pole plaaniski seda parandada. Võib-olla on asi lihtsalt selles, et ühistu ei saa muuta juba väljastatud arveid ja parandus tehakse järgmine kuu.

qici 15.05.2024 16:41 (7 kuud tagasi) vasta...

Ebakorrektset arvet pole vaja maksta. Kui KÜ-l pole mõistlikku selgitust sellele, siis las nõuavad kohtu kaudu sult selle välja ja siis saad kohtus oma argumendid öelda.

L. 9.05.2024 03:25 (7 kuud tagasi) vasta...

Kontrollisin, et creditinfo maksehäireregister on puhas, kuid taust.ee näitab nõude kuupäev 31.10.2019, staatus avalikustatud ja avalikuks on kriips. Ma ei saagi nüüd aru kas see võlg on juba maksehäireregistris (kirja esimene lause oli nii: Kui soovite, et kohaldame aegumise, saame seda teha, kuid sel juhul jääb võlg maksehäiresse 5 aastaks avaldatuks lahendamata staatusega). Ja kui soovin lahendatuks, siis maksa 3164eur ja asi lahendatud

Reelika 8.05.2024 16:01 (7 kuud tagasi) vasta...

Millal sinna maksehäiresse lisati? Kui võlgnevuse tekkides, siis peale aegumist 5 aastat, kui aga lisati peale aegumist, siis seda poleks tohtinud teha.

uiri 6.05.2024 06:34 (7 kuud tagasi) vasta...

Marguerites ante porciem... lolle parandab ainult haud.

J. 6.05.2024 06:05 (7 kuud tagasi) vasta...

Sulle on vastatud juba palju kordi, millest sa ikka aru ei saa? On antud ka nõu, mida edasi teha. Tahate nii väga oma õigust taga ajada, esitage siis nõue ühistule ja minge või kohtuni välja. Eks seal siis selgub lõplik tõde. Ei ole mõtet siin jäärapäiselt endale meelepärast vastust välja punnitada.

rella 5.05.2024 19:01 (7 kuud tagasi) vasta...

Kaasomandit kasutatigi nii nagu peab. Ma soovin vastust aga mitte koolipoiste targutamist

J. 5.05.2024 18:48 (7 kuud tagasi) vasta...

Poole sajandiga on paljugi muutunud – riigikord, omandivormid, seadused. 45 aastat tagasi polnud meil korteriomanikke. Majad kuulusid riigile ja pööningute kasutamine polnud kuidagi reguleeritud. Nüüd on pööningud korteriomanike kaasomandis ja kui neid soovitakse kasutada asjade hoiustamiseks, pesu kuivatamiseks või millekski muuks, siis tuleks kõigepealt omavahel kasutuskord kokku leppida. Kui siiani pole probleeme olnud, siis on tore, kuid nüüd tekkis. Igal korteriomanikul on õigus nõuda, et kaasomandi eset kasutatakse selle otstarbe kohaselt ning mõnikord ongi vaja uut luuda, et vanad aegunud harjumused murda.

rella 5.05.2024 16:18 (7 kuud tagasi) vasta...

45 aastat on olnud see korter tema oma ja pole probleeme olnud. Milleks pööning ette on nähtud? Tuvidele sittumiseks?

noo 5.05.2024 06:27 (7 kuud tagasi) vasta...

Sest teie postitustest käib igalt poolt läbi ülim negatiivsus selles osas, et ühistul tekkis etteotsa keegi aktiivne isik, kes üritab majas ilmselgelt siiani lokanud omavolile piiri panna. Kortermajas elamisel on omad reeglid, et siiani mõni omanik lasi teistele kõrges kaares varba peale ja tegutses nagu isiklikus majas elades, ei tähenda, et see on lubatud ja seaduslik.

noo 5.05.2024 06:24 (7 kuud tagasi) vasta...

Mõttelise osana küll, aga see ei tähenda, et üks korteriomanik võib sinna teistega kokkuleppimata oma koli hakata kuhjama. On sel tuttaval olemas kirjalik kokkulepe teistega, et tema võib pööningust oma kolihoidla teha? Ühise pinna isiklikuks tarbeks kasutamiseks peab olema kõigi teiste nõusolek. On tal see?

rella 5.05.2024 05:58 (7 kuud tagasi) vasta...

Kas pööningu teatud osa ei kuulu mõttelise osana korteri omandisse?

Rella 5.05.2024 03:06 (7 kuud tagasi) vasta...

Milleks selline negatiivsus?

noo 4.05.2024 20:05 (7 kuud tagasi) vasta...

muud nõu ei ole siin võimalik anda, sest selle porobleemi tekitas su tuttav endale ise ja mitte kedagi siin süüdistada ei ole.Antud juhul tõesti on õigus ühistu poolel. Et te koos tuttavaga uut omanikku ja aktiivst ühistu liiget nolgiks peate, see on juba puhtalt teie isiklik probleem. Kõrvalt vaadates võib küll öelda, et ühistu on enam-vähem korrektselt käitunud, meeldib see teile või mitte. Üldkasutatavat pinda isiklikuks tarbeks kasutada ei ole õige ja kui su tuttav ei täitnud soovitust oma isiklikud asjad üldkasutatavalt pinnalt ära koristada, siis polegi ühistule midagi ette heita. Koristati ära, kui mittevajalik kraam, sest asjade omanik ju ei reageerinud. Nagu eelkirjutaja ültles, et võite ju proovida ühistu kohtusse kaevata, aga tulemus on üpris kindlalt õhistule soodne. Ja ülejäänud majarahvaga on teil ka edaspidi suure tõenäosusega suhted sassis.

rella 4.05.2024 16:24 (7 kuud tagasi) vasta...

Ma palusin nõu aga mitte negatiivset suhtumist.

vezy 4.05.2024 14:06 (7 kuud tagasi) vasta...

Loomulikult ei või KÜ teha mis tahab! Küll aga antud juhul võib ta peale teavitamist KÜ hallatavalt pinnalt ära visata ükskõik mida kui omanik seda pole suvatsenud teha. Praegu on selline olukord kus üks pool teise silmas pindu näeb aga enda silmas palki mitte. Olen selliseid kaasusi palju pidanud lahendama ja ma kinnitan sulle täie teadmise juures, et su tuttav ei saa mitte sentigi ja maksab veel KÜ kohtukulud ka kinni. Lisaks hakkavad majaelanikud sinu tuttavat vihkama, sest KÜsse kuuluvad kõik omanikud ja sisuliselt kaebab ta iseenda ja teiste korteriomanike peale.

rella 3.05.2024 10:13 (7 kuud tagasi) vasta...

Tekib küsimus, et KÜ võb teha mida tahab? Asi hakkas peale seda pihta kui 1 nolk ostis endale tuttava majja korteri.

J. 3.05.2024 05:35 (7 kuud tagasi) vasta...

Esialgu ikka ühistule. Ostutšekid võivad küll tõendada eseme ostmist, kuid mitte seda, et just see ese pööningu koristamise hetkel seal oli ja ühistu poolt ära visati. Samuti tuleks nõude esitamisel arvestada riiete loomuliku kulumisega, sest nagu esialgses postituses kirjutati, ei olnud need enam päris uued. Ühistu võib keelduda kahju hüvitada rõhudes sellele, et pööningut kasutati õigusliku aluseta ja omanikule anti mõistlik aeg riiete äraviimiseks. Seejärel võib esitada hagi kohtusse, kuid paarisaja euro pärast ei näi see olevat mõistlik samm. Lisandub aja- ja rahakulu ning pole 100% kindel, et kohus omaniku kasuks otsustab. Mina jätaksin selle pigem endale koolirahaks ja hoiaksin edaspidi isiklikke asju oma korteriomandi piires.

rella 2.05.2024 15:47 (7 kuud tagasi) vasta...

Kuhu ma ja kellel ma peaks nõude esitama? KAs tuninstajates kes teavad mis seal oli ei aita või ostutsekid kui need leiab?

J. 2.05.2024 15:46 (7 kuud tagasi) vasta...

Kahtlen selles, aga soovin edu.

rella 2.05.2024 12:58 (7 kuud tagasi) vasta...

Kahju tekkimist on vägagi võimalik tõendada.

J. 2.05.2024 12:55 (7 kuud tagasi) vasta...

Põhimõtteliselt pole tõesti mingit vahet, kas üldkoosoleku otsus oli olemas või mitte, kuna seda võiks vaja minna vaid juhul, kui omanik soovib esitada ühistule kahjunõude ja ta suudab kahju tekkimist ka tõendada. Tõenäoliselt ei ole see antud juhul võimalik. Samas ei maksa omanikku ka liigselt hirmutada. Juhatus ei saa kohe kindlasti esitada oma suva ega fantaasia kohaselt omanikule mingeid arveid "omavolilise tegevuse eest" (on see mingi eriliigiline teenus või?) või ühise pinna kasutamise eest ja veel tagasiulatuvalt.

noo 2.05.2024 12:14 (7 kuud tagasi) vasta...

ei peagi olema paberkandjal. Kui isik oli andnud oma kontaktiks FB, või oligi ühistus loodud näiteks oma grupp, kus kiireid teadaandeid edastatakse, siis ongi teade kätte antud. Ja nagu võib esmasest postitusest aru saada, siis isik oli täiesti teadlik, et tuleb asjad ära viia, lihtsalt ei viitsinud reageerida. Võite ju proovida vaidlema hakata, aga siis võib ühistu näiteks esitada teile arve omavolilise tegevuse eest, pikka aega ühise pinna kasutamise eest jne. Oleneb, kui hea fantaasia uuel juhatusel on. Soovitan maha rahuneda ja edaspidi arvestada, et kui elatakse kortermajas, siis ei saa oma asju suvalistesse vabadesse ruumidesse ladustada. Ilmselgelt on ühistu praegu tugevamal positsioonil, kuna tegemist oli omavolilise tegevusega ja igasuguseid otsuseid jms. taga ajama hakata läheb teile ilmselt kallimaks ja tulemus on enam kui kahtlane.

noo 2.05.2024 12:07 (7 kuud tagasi) vasta...

oleneb...oleneb..oleneb... Võimatu vastata täpseid tagamaid teadmata.

rella 2.05.2024 09:46 (7 kuud tagasi) vasta...

Ühtegi paberkandjal nõuet ei olnud. Info edastati läbi Facebooki

rella 2.05.2024 09:22 (7 kuud tagasi) vasta...

Kumb siis õige on kas peab olema otsus või mitte