maksegraafik inkassoga

K 2.03.2011 14:25 (14 aastat tagasi)

Tulenevalt 28.01.2008 jõustunud RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSEST peab klient esmasel laenutaotlemisel tuvastama oma isikusamasuse, kehtiva isikuttõendava dokumendi alusel, milleks on Eesti Vabariigi pass, ID kaart või Eestis välja antud autojuhi load. Kas tegemist oli esimese laenuga, mille võtsid sellest firmast?

A 2.03.2011 14:55 (14 aastat tagasi)

Iseenesest see, et ei täidetud isikusamasuse tuvastamise nõuet, laenulepingu kehtivuse seisukohalt rolli ei mängi. Inkassofirmaga sõlmitud kokkuleppe kohta: VÕS § 11 kohaselt (1) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. (2) Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.(4) Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Käesoleval juhul ongi küsimus selles, et millises vormis sõlmiti kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Ei saa välistada, et tegemist oli suulise lepinguga ning maksegraafik on käsitletav üksnes selle lepingu lisana ja tõendab lepingu sõlmimist. Sellisel juhul see ei peagi olema allkirjastatud. VÕS § 9: (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. (2) Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Käesoleval juhul võib maksegraafikus märgitud kokkuleppe tasu tasumist käsitleda pakkumusega nõustumisena ning lugeda kokkulepe sõlmituks sellest ajast alates, kui tasu inkassofirma kontole laekus.

mina 3.03.2011 12:12 (14 aastat tagasi)

Ei olnud tegemist esimese laenuga, esimest korda sai laenatud siis, kui see seadus veel ei kehtinud. Viimast korda 2008. a lõpus. Nagu ma aru saan, on siis internetis sõlmitud, allkirjastamata maksegraafik lepingutasu maksmisel piisav tõend, et see graafik on seaduslik ja ka kohtuvaidluses pole mul mõtet loota, et need summad seal kuidagi muutuks. Esialgsele krediidorile algsest 10000 eek tasutud ~8000 eek.Muidugi, see maksegraafik sai tehtud inkassofirma ajupesu tagajärjel,tagantjärgi tarkusest pole suurt kasu. Seal nõutud summa, mille praeguseks võlgnen on ~17000. Ei teagi, mida peale hakata.

A 3.03.2011 12:48 (14 aastat tagasi)

Vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus, mis jõustub 05.04.2011 https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010001 Esita avaldus kohtule ning taotle ebamõistlike kõrvalnõuete vähendamist mõistliku ulatuseni s.o kuni esialgsele krediidiandjale võlgujäädud põhivõla summani, taotledes ühtlasi mõistlikku maksegraafikut. Omal algatusel kohtusse pöördudes hoiad ühtlasi kokku menetluskuludes, mis Sul tuleks tasuda, kui kohtusse pöördub inkassofirma hagimenetluses. Arvestades seda, et inkassofirmaga sõlmitud kokkulepe on käsitletav võlatunnistusena, siis hagimenetluses, kui kohtusse pöördub inkassofirma, on hagi rahuldamine tõenäoline. Iseenesest võib kohus hagimenetluses küll kostja taotlusel vähendada viiviseid ja muid kõrvalnõudeid, kuid siiski tundub inkassofirma kohtussepöördumist ootamajäämine antud juhul pigem riskantsem ja kulukam variant.

mina 3.03.2011 14:16 (14 aastat tagasi)

Lugesin välja, et seaduse mõte muidu küll hea, kuid pole kindel, et pärast seda,kui ma olen suutnud kirja panna kohtu jaoks kõik oma tulud ja kohustused, maksnud igasuguseid summad siia- sinna , jne, jne, ei otsusta kohus, et ehk müüksin maha enda pangalaenuga ehitatud maja, et võlast vabaneda ( seaduses selline koht ju olemas) Tegelikkuses on selline asjaajamine tavainimese jaoks küllaltki keeruline ja hirmutav. Aga aitähh nõu eest!

A 3.03.2011 14:40 (14 aastat tagasi)

Selline risk võib olla olemas küll. Arvestades seda, et 2000 võlast on inkasso teinud 17000, võib siiski olla perspektiiv ka hagimenetluses. Lasta pöörduda kohtusse inkassol (juhul kui pöördub) ning taotleda kohtul tuvastada inkassoga sõlmitud kokkuleppe tühisus vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86

mina 3.03.2011 15:33 (14 aastat tagasi)

Eks mu esmane küsimus tuleneski sellest, et maksegraafiku lõppsumma oli algselt mingi 9000 eek. Kuna kuumakse osutus mulle üle jõu käivaks, olen väiksemaid osamakseid teinud, kokku nii 2000 eek ulatuses. Ja nüüd ongi võlg juba ~17000.Tekkis tunne, et maksan nn. surnud hobust. Seepärast huvitaski,et kui vettpidav selline maksegraafik on ja kas ei peaks ma üldse hakkama tasuma algkrediitorile. Inkasso pakub mulle praegu taas maksegraafikut, millega nõustudes peaksin ma vist peast segi olema.

K 4.03.2011 12:33 (14 aastat tagasi)

Ütlen ausalt, meil oli hiljuti hagimenetlus, kus maksegraafik oli allkirjastamata, kuid võlglane oli tasunud lepingutasu ja ka mõned osamaksed. Kohus mõistis välja täpselt selle summa, mida nõudsime. Aga väga palju oleneb kohtunikust. Seda, et laenuandja ei teinud isikutuvastamist, ei puutu asjasse---tegemist ei olnud esmakordse laenuga. Kas see asi on juba kohtumenetluses? Mina Sinu asemel ei kaotaks lootust. Võib juhtuda, et Sa ei pea nii palju maksma.