Viimased postitused foorumis

K. 15.05.2012 15:57 (3 paeva tagasi) vasta...

§ 270. Taganemise piirangud (1) Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.

K. 15.05.2012 15:52 (3 paeva tagasi) vasta...

ei säili, sellist seadust ei ole olemas

Nikolai 15.05.2012 15:50 (3 paeva tagasi) vasta...

"... ja tegutsema saaks hakata" - > Tegutseda tulnuks hiljemalt seitse aastat tagasi. Taganemisõigus säilib üks aasta.

asdf 15.05.2012 11:35 (3 paeva tagasi) vasta...

Mis teil lepingus kirjas on? Millal te siis maa maha müüsite ja lepingu ära lõpetasite? Kumb oli enne?

peeter 15.05.2012 11:30 (3 paeva tagasi) vasta...

Võib-olla - konsulteeri nendega ja vajadusel saab ju alati SMSe rohkem edastada.

juhuslik 15.05.2012 09:16 (3 paeva tagasi) vasta...

Jutt on ühest nendest kaasaegsetest büroohoonetest, millel on töötajaskonnale isikliku kiibiga sissepääs parklasse.

Paul 15.05.2012 08:47 (4 paeva tagasi) vasta...

Jutt on Marienthali keskuse parklast, Mustamäe tee 16?

A 15.05.2012 08:42 (4 paeva tagasi) vasta...

VÕS § 88 (8) Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. (9) Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

Anni 14.05.2012 23:08 (4 paeva tagasi) vasta...

aitäh sulle !

C 14.05.2012 21:55 (4 paeva tagasi) vasta...

Mul alles vaid 1 sms,kas sellest piisab?

Ats 14.05.2012 21:19 (4 paeva tagasi) vasta...

Ostja kohustub nii-ja-naa palju maksma hiljemalt [...] kuupäevaks. Müüja kohustub kauba üle andma hiljemalt [...] kuupäeval. - Ja ongi põhimõtteliselt kõik. (Muidugi tuleb kaup ära kirjeldada jms, mis tavaliselt müügilepingus ikka on). Ei mingit nn "ettemaksu" ja muud sellist. Kuupäevadega kõik paika pandud. Kui ostja peale käib, võib ju lisada sanktsioonid selleks puhuks, kui kuupäevadest kinni ei suuda pidada, näiteks leppetrahv niimitu eurot päevas. Ja kui kaup jääb üldse tarnimata, siis lahendatakse need vaidlused üldises korras kohtus. Kuna sa esindad müüjat, siis ma ei hakka rohkem kirjeldama, kuidas ostja saab ennast veel rohkem kindlustada kauba mitte-kättesaamise vastu.

Anni 14.05.2012 19:37 (4 paeva tagasi) vasta...

tänan vastuste eest. Et siis tuleks teha selline müügileping, kus on selline punkt sees, et kaup saab tellitud kui klient maksab ette ja kauba saab kätte kui kaup on kohal ? Meil on ost-müügilepingud niigi olemas firmas, kas selle kohta tuleks siis eraldi lepingu lisa teha või tekitada uus punkt ? Ats, ehk sina tead ?

??? 14.05.2012 17:00 (4 paeva tagasi) vasta...

Mis kasu on lihtsalt niisama lepingust? Noh, sõlmite lepingu, kus klient lubab maksta. Või väljastab klient teile grantiikirja, kus lubab maksta (erilist vahet pole, kumba teete - teksti peaks iga vähegi mõtlemisvõimeline inimene suutma kenasti paberile panna, mis seal keerulist? Kinnitan, et tellisin Annilt sellise kauba, sellises summas, luban kauba eest maksta nii ja naa palju). Ausõna, kirjutab lepingule/garantiikirjale alla ja puha. Kuid kui maksmise aeg käes, seda siiski ei tee. Mis siis? Maksad omast taskust riigilõivu ja lähed kohtusse ja loodad, et see klient pole selleks ajaks pankrotis-likvideeritud või enda lihtsalt varatuks teinud? Reaalset kasu oleks pangagarantiist. Jah, see läheb su kliendile maksma, kuid see ei tohiks sinu mure olla.

Ats 14.05.2012 16:59 (4 paeva tagasi) vasta...

'Garantiikirja' ei ole olemas, ikkagi on tegemist lepinguga. Seda käsitleb VÕS § 155. Oma olemuselt on garantii eelkõige rahalise kohustuse võtmine. Enamasti annavad garantiisid välja suurettevõtted, eelkõige pangad. Aga võibolla mahub isegi tarnelepingu raames antav garantii VÕS § 155 regulatsiooni alla. Tegemist on lepinguga nii- või naapidi. Tegelikult ei ole sellises lepingus üldse vajalik kasutada sõna 'garantii'. Müügilepingu puhul üks pool kohustub andma raha, teine pool kauba. Millal kaup üle antakse, on lepingus sätestamise küsimus. Kui lepingut ei täideta, siis on tavalised õiguskaitsevahendid: kahju hüvitamise nõue, lepingu täitmise nõue jms. Ei mingit erilist keemiat.

hahk 14.05.2012 16:57 (4 paeva tagasi) vasta...

Soovitan kõigepealt küsida linnavalitsuselt, kas nad üldse sellise väljaehitusega nõus on. maja fasaad ju muutub, vähemalt katuseakende võrra. Kui linnavalitsuse luba käes, siis ei ole suurt vahet kas tellida enne projekt või hankida kaasomanike nõusolekud või vastupidi. Kaasomanikud tahavad nagunii teada, mis toimuma hakkab, seega mingit pilti/ joonist on vaja enne nende allkirju. Samas kui projekti enne nõusoleku saamist ära tellid riskid sellega, et keegi neist anna nõusolekut ja projektile kulutatud raha läheb vastu taevast. Vaja on kõikide korteriomanike nõusolekut (kui korter on kaasomandis, siis kõikide kaasomanike nõusolekut). 2/3 nõusolekutest ei piisa. Leping tuleb sõlmida notariaalselt, võta notaribürooga ühendust ja uuri täpsemalt. Ruutmeetri hinna kujundab pakkumine ja nõudlus teie piirkonnas. Võid lasta ka maakleril pinna hinnata. Seda, kas pakud raha ühistule/ teostad mõne töö/ annad raha kaasomanikele on juba sinu ja kaasomanike vahelistel läbirääkimistel sündiv otsus. Kui kaasomanikud peavad sinu pakutavat hüvitist väikseks saavad nad nõuda suuremat summat.

Maret 14.05.2012 15:40 (4 paeva tagasi) vasta...

No see täpne aeg on ikka korralduse reeglitega paigas ja oleneb ka tööpäeva pikkusest aga seaduse mõte on see, et tööandjal on kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel.

Kaari 14.05.2012 15:30 (4 paeva tagasi) vasta...

Vabandan.Tegu tõesti uute kadastritega,mis minu aiaga/piiridega puutub kokku.

peeter 14.05.2012 15:22 (4 paeva tagasi) vasta...

Kas see siis on nii: teen 6 tundi tööd, saan 30 minutit pausi, või teen 5.5 tundi tööd, teen 30 minutit pausi ja kokku 6 tundi?

Ats 14.05.2012 14:39 (4 paeva tagasi) vasta...

Kahtlustan siin küsimuses mingit arusaamatust. Katastriüksuse moodustamisel on oluline piiriprotokoll. Detailplaneering käsitleb ehitamist, õieti visiooni võimalikust ehitusest. DP-ga ei panda paika piire. Seega kaks ise asja.

Maret 14.05.2012 13:44 (4 paeva tagasi) vasta...

TLS §47. Tööaja korraldus (1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. (2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal. (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

kaasomanik 14.05.2012 12:22 (4 paeva tagasi) vasta...

Lugesin ja sain selgust. Hoone on enne valmis ehitatud, kui detail sai kinnituse ja objekt ehitusloa. Hoone ei vastanud tuleohutuse nõuetele ja ehitusluba ei väljastatud. On vaid KOV detaili algatamine ja lähteülesannete püstitamine. Kuna hoone valmis enne ja tuleohutuse nõuetele hooe ei vastanud ei ole võetud ka muid KOV poolt ette kirjutaud kinnitusi. Kogu protsess seisi pea kuus aasta, vahepeal vahetusid omanikud, uutele omanikele ei antud teada detaili algatamisest. Kui järjekordne uus omanik huvi tundis selgus tõde ebaseaduslikus hoonest mille olemasoluga uus omanik nõus pole. Siit probleem. Algatatud detail kaotab kehtivuse ja uuesti alustamiseks on vaja kõigi kinnistu omanike nõusolek, aga seda pole uuelt omanikult küsitud. Kas ja mis võimalus on mul hoone lammutamiseks? KOV vastas sellele küsimusele, et enne seadustame siiski selle hoone mille on uus omanik vastu. Kas võibki nii juhtuda, et vaatamata vastusesust seadustatakse ebaseaduskik hoone?

Lammas 14.05.2012 12:10 (4 paeva tagasi) vasta...

Selline lepingu punkt on tulenevalt VÕS § 275 tühine.

peeter 14.05.2012 12:04 (4 paeva tagasi) vasta...

Pöördud äkki politsei poole?

-.-.- 14.05.2012 11:27 (4 paeva tagasi) vasta...

Kui vastused on ebamäärased, siis on ehk ka küsimus või pöördumine ebamäärane. Hoidke siis oma taotlus selge ja ärge käsitlege kaasomandi küsimusi. Need ei ole omavalitsusega suheldes tõesti asjakohased. Asjakohane on see, et on püstitatud ehitis, mis ei vasta detailplaneeringule (kui see tõesti nii on) ja ehitusloata. Vaadake ehitusseaduse järelevalve sätete alt (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011197) KOV pädevust, mõelge välja Teid rahuldav taotlus, esitage korrektne digiallkirjaga taotlus, oodake ära vastus ja vajadusel vaidlustage see.

Kaasomanik 14.05.2012 11:15 (4 paeva tagasi) vasta...

KOV vastab minu meilidele ebaselelt. Viitab omanike omavahelisele asjaolude selgitamisele väites, et neamad ei sekku eraomanike vaidlustesse samas tunne selgelt KOV ametniku poolehoidu minu vastaspoolele. Kas kuus aasta tagasi alustatud, kuid toppama jäänud detailplaneering on tänaseks aegunud ja algataja peab kogu protseduuri otsast peale tegema?

-.-.- 14.05.2012 09:10 (4 paeva tagasi) vasta...

Võimalus on nõuda KOV-lt järelevalve teostamist.

kelly 12.05.2012 20:15 (6 paeva tagasi) vasta...

Aga et... meil majas asub üldine vee ja gaasisõlm ūhes butkas mille uks käib lukku, ja loll perenaine keeras ki nii vee kui ka ukse lukku, pealekauba ta lülitas elektri välja el.kilbist ja samuti võttis ühikasutusel oleva võti kaasa. Main, et ta on mulle endiselt võlgu üle 1000 EUR, mida ta ei kavatsegi tagastada. Juristi keda ma palkasin ta saatis pikkalt )) Kohe kindel, et asi läheb kohtusse, aga kuni juuni alguseni ma pean kuidagi selles korteris ju elama... Politsei selle asjaga ei tegele, hooldusfirma kelle käes on varuvõtti kah ütles et ei sekku. Ja mida mina nüüd teen???

KuriOmanik 12.05.2012 19:16 (6 paeva tagasi) vasta...

Olen sarnase probleemi ees. Oman hoone osa, kus sõna sõnalt on kirjas, et hoone korrus kaks kuulub mulle, kuid korrus üks omanik-elanik hõivab korrus kaks osa ja ma ei saa kuidagi tega sealt minema. Politsei ütleb, et kui lähen vägisi sisse olen tem vara tahtlik rikkuja, hõivaja ütleb, et sema on siin põliselanik.

Mees 12.05.2012 19:10 (6 paeva tagasi) vasta...

Elu näitab, et õigu on tavaliselt naispoolel. Normaalselt arutlev mees ei vaidle vara küsimustes, kui see pole tema vara. Kui oled ise vähe "pehme" ja sellise jobuga lapse teinud, siis neela solk alla ja unusta olnu.

uC 11.05.2012 23:47 (7 paeva tagasi) vasta...

Võid ju üürileandjaga vaielda, et sina nende kulude osas kokku ei leppinud ja neid tasuma nõus ei ole (võid viidata ka seadusele - VÕS § 292-293). Samas kui lepingus välja toodud, et kõik need maksed sinu kanda, pole eriti midagi teha. Kui ainult üldsõnaliselt, siis remondikulu alla igasuguste pangalaenude jms toppimine on kaheldav. Vaevalt sa aga sellega kohtusse minema hakkad ja üürileandja läheb ilmselt tagatisraha kallale. Lihtsaim tee oleks kokkuleppele jõuda.